2024. aasta neljandas kvartalis lasi Eesti Pank ringlusse 7,8 miljonit pangatähte, mille koguväärtus oli 266 miljonit eurot, ja 3,2 miljonit käibemünti, mille koguväärtus oli 1,5 miljonit eurot. 

Veidi üle poole väljastatud pangatähtede arvust olid 50-eurosed ning võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga oli väljastatud pangatähtede kogus kuus protsenti suurem. Müntidest väljastati koguseliselt kõige rohkem 1-sendiseid, mida oli ringlusse lastud müntide koguarvust 21 protsenti. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga väljastati käibemünte aga 28 protsenti vähem, märkis Kristjan Lember, Eesti Panga sularahaanalüütik.

Neljandas kvartalis tagastati Eesti Panka 6,8 miljonit pangatähte väärtusega 230 miljonit eurot. Kõige rohkem tagastati 50euroseid pangatähti, mille arv moodustas 40 protsenti kõikidest tagastatud pangatähtedest. Tagastatud pangatähtede koguarv oli 7 protsenti suurem kui 2023. aasta neljandas kvartalis. Sorteerimise käigus hävitati 1,8 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, ülejäänud pangatähed suunati uuesti ringlusesse.

Võru linn ootab teenetemärgi kandidaate

04.04.2025

Danpower investeerib puhtamasse energiatootmisse 1,3 miljonit eurot

05.04.2025

Kohalik haigla hakkab sel aastal hospiitsravi pakkuma

05.04.2025

Päästjad tuletasid meelde redelauto võimalusi

05.04.2025

More from this category

Neljandas kvartalis tagastasid kommertspangad Eesti Panka 6,5 miljonit käibemünti väärtusega 1,5 miljonit eurot. Enim tagastati 2-sendiseid, mis moodustasid Eesti Panka tagastatud müntide koguarvust 25 protsenti. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga tagastati 26 protsenti rohkem käibemünte. 

Käibemüntide väljastamise ja tagastamise mahtu mõjutas neljandas kvartalis suuresti Omniva ja Eesti Panga korraldatud mündivahetusteenus. 2024. aastal vahetasid inimesed kahes Omniva postkontoris kokku 3,6 miljonit käibemünti. Mündivahetusteenus on toetanud müntide tõhusamat taasringlust ja vähendanud vajadust uusi münte juurde toota.

Neljandas kvartalis võeti sularahaautomaatidest raha välja 5,5 miljonil korral ja 934 miljoni euro väärtuses. Aasta varasemaga võrreldes oli väljavõtmiste arv umbes viis protsenti väiksem. Sularaha maksti neljandas kvartalis sularahaautomaatidesse sisse 520 miljoni euro väärtuses ehk neli protsenti vähem kui aasta varem samal ajal.

2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 662 sularahaautomaati, millest 222 oli raha sissemaksmise võimalusega. Peale sularahaautomaatide saab sularahatehinguid teha 21 pangakontoris. 

Pankade ja müügikohtade koostöös saab sularaha välja võtta ligi 700 poekassast üle Eesti. 

Münte saab krediidiasutuses mündimasina abil oma pangakontole kanda kümnes asukohas üle Eesti. Lisaks saab münte vahetada veebruari lõpuni kahes Omniva postkontoris: Tallinnas Rocca al Mare kontoris ja Tartus Eedeni keskuse postkontoris. 

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2024. aasta neljandas kvartalis tehti Eesti Pangas 191 kroonisularaha vahetustehingut kokku 45 703 euro väärtuses. Praeguseks on vahetamata veel 43,6 miljoni euro väärtuses Eesti kroone: 28,4 miljonit pangatähte 36,9 miljoni euro väärtuses ja 319,5 miljonit münti 6,7 miljoni euro väärtuses. Huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu on viimastel aastatel olnud väga väike. 

Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Neljandas kvartalis tehti 59 sularahaekspertiisi, mille käigus analüüsiti 563 pangatähe ehtsust ja vajadusel määrati pangatähe kahjustuse ulatus. Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud üle poole. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse. 

Neljandas kvartalis registreeriti Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel Eestis 105 võltsitud europangatähte, millest suurem osa olid 20- ja 50eurosed kupüürid. Soovitame kõigil sularaha kasutavatel ettevõtetel, aga ka eraisikutel olla kõikide rahatähtede suhtes tähelepanelik. Samuti tasub reisides olla sularahaga arveldamisel hoolas. Neljandas kvartalis tuvastati ka 46 mündivõltsingut.

Eesti krooni pangatähti ja münte saab vahetada keskpanga muuseumipoes muuseumi lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kella 12–17 ja laupäeviti kella 11–16. Rikutud või kahjustada saanud pangatähtede ekspertiisi saatmiseks saab pöörduda oma kodupanga poole või Eesti Panga muuseumipoodi.

Alates 1. jaanuarist kehtib kõikides Eesti müügikohtades sularahamaksetele ümardamisreegel. 2025. aasta algusest hakkas Eestis kehtima ümardamisreegel, mille järgi ümardatakse müügikohtades ostukorvi lõpphind lähima 5 sendiga jaguva summani. Lõpphinda ümardatakse üksnes siis, kui ostja maksab sularahas. Seega pole müügikohtadel vaja 2025. aastast enam 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagasi anda.

Ülemaailmse vähipäeva puhul avaldatud Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et 2022. aasta seisuga oli hinnanguline vähihaigestumus Eestis meeste seas EL-i keskmisest suurem, naiste seas aga väiksem, kuid aastatel 2010–2020 on üldine vähielulemus tänu pidevatele edusammudele suurenenud peaaegu 40 protsenti.

Sooline erinevus vähisuremuses on Eestis üks ELi suurimaid. Meeste suremus ületas naiste oma enam kui kaks korda. 

Kogu ELi hõlmavad andmed näitavad, et vähktõbi puudutab kõiki ühiskonnagruppe, sest elanikkonna vananemise ja suurema elulemuse tõttu suureneb aktiivses ravifaasis või vähki põdenud inimeste osakaal. Seda arvesse võttes on enamik riike välja töötanud riiklikud vähktõvevastase võitluse kavad, mis on kooskõlas Euroopa vähktõvevastase võitluse kava põhielementidega.

Võru linn ootab teenetemärgi kandidaate

04.04.2025

Danpower investeerib puhtamasse energiatootmisse 1,3 miljonit eurot

05.04.2025

Kohalik haigla hakkab sel aastal hospiitsravi pakkuma

05.04.2025

Päästjad tuletasid meelde redelauto võimalusi

05.04.2025

More from this category

Aruandest nähtub, et ELis tervikuna on vähielulemus paranenud ning vähisuremus on vähenenud 12 protsendi võrra. Samal ajal on vähktõve esinemissagedus 24 protsendi võrra suurenenud ning see nõuab täiendavaid jõupingutusi taastusravi ja elukvaliteedi programmide arendamiseks;
ligikaudu pooled vähijuhtumitest on põhjustatud neljast peamisest vähiliigist, milleks on kolorektaal-, kopsu-, eesnäärme- ja rinnavähk.

Rinnavähk põhjustab EL-is naiste seas peaaegu iga kolmanda uue vähijuhtumi, meeste seas on iga neljas uus vähijuhtum eesnäärmevähk;
vähisuremuses valitseb endiselt suur ebavõrdsus. Erinevused on riigiti märkimisväärsed, kusjuures kõrgeim on suremus madala sissetulekuga riikides ning madalama haridustasemega inimeste ja eriti meeste hulgas. Seega on äärmiselt oluline jätkata tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja taseme parandamist; mitmed vähiriski tegurid on ELis tervikuna paranenud.

Näiteks on vähenenud suitsetamise määr ja alkoholitarbimine. Üha suurem probleem on aga ülekaalulisus ja rasvumine, sest praeguseks on ülekaalulised juba üle poole ELi täiskasvanutest; murettekitavaid suundumusi esineb sõeluuringute korraldamises. Pooltes ELi riikides on vähenenud rinnavähi sõeluuringute arv ja kahes kolmandikus on täheldatud emakakaelavähi sõeluuringute vähenemist.

Iga kahe aasta tagant avaldatavad aruanded koostatakse vähktõve ebavõrdsuse registri raames koostöös Euroopa Majanduskoostöö  ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava ühe meetmena avaldas komisjon täna ka rinnavähiteenuste tagamise kava esimese ametliku versiooni. Kavas on kindlaks määratud rinnavähi ravi kvaliteedinõuded, mis hõlmavad sõeluuringuid, diagnoosimist, ravi ja järelmeetmeid. Kava eesmärk on tagada ravi kvaliteet ja järjepidevus kogu Euroopas osana Euroopa Komisjoni rinnavähi algatusest.