Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Eesti Loomaarstide Koja esindajad leppisid kokku konsultatsioonide alustamise, et lisada kasside kiibistamise nõue loomakaitseseadusesse.

Ühiselt kohtutakse Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonidega riigikogus, justiits- ja digiministeeriumiga ning riigikogu maaelukomisjoniga, püüdes saavutada kasside kiibistamisele laiapõhjalist toetust.

Kiibistamise samm on hädavajalik, arvestades hulkuvate kasside suurt arvu Eesti varjupaikades, kus nad moodustavad lausa 85 protsenti kõikidest varjupaikadesse sattuvatest loomadest. Hulkuvad kassid põhjustavad terviseriske nii loomadele kui ka inimestele ning märkimisväärset koormust kohalikele omavalitsustele.

Kavandatav muudatus loob üleriigilise ja ühtse lemmikloomaregistri, mis asendab senise killustatud ja ebaefektiivse süsteemi, kus kiibistamise nõue kehtib vaid osas omavalitsustes, tagades seeläbi parema ülevaate ja haldamise.

Ühtne register annab riigile ja loomaomanikele kaasaegse ning tõhusa ennetava tööriista loomade heaolu edendamiseks ning probleemide lahendamiseks juba eos.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium alustab nüüd partneritega põhjalikke arutelusid, et kaardistada poliitiline valmisolek ja leida parim seadusandlik lahendus kasside kiibistamise ja registreerimise rakendamiseks.

Coopi müügistatistika näitab, et selle aasta juunis löödi vihmavarju-, keebi- ja kummikumüügi viimase üheksa aasta rekord - sama hooga on vihmakaupade müük jätkunud ka juuli alguses, kui toimus laulu- ja tantsupidu.

“Vihmased ilmastikuolud ja suured suvesündmused panid juunis inimesi nii palju vihmakaupu soetama, millele ei saa vastu ükski teine kuu viimase üheksa aasta jooksul,” ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. See trend on jätkunud ka juuli esimesel nädalal, kui ületati viimase pooleteist kuu päevane müügirekord.

Coopi juunikuu müügiandmed näitavad, et vihmakeepide müük kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi kaks korda ning võrreldes 2023. aastaga 1,5 korda. Vihmavarjude müük suurenes võrreldes eelmise aastaga 1,5 korda ning võrreldes 2023. aastaga 2,5 korda. Kummikute müügis toimus aga veelgi hüppelisem kasv – neid osteti kaks korda rohkem kui eelmisel aastal ja neli korda rohkem kui 2023. aastal.

Eriti silmatorkav oli naiste kummikute müügi kasv, mis suurenes võrreldes 2024. aasta juuniga lausa 3,5 korda. Meeste kummikute müük kasvas 2,5 korda. Täiskasvanute vihmariideid osteti juunis ligi kaks korda rohkem kui aasta tagasi, laste vihmariideid 1,5 korda rohkem. Vihmakaupade müük Coopi kauplustes oli kahest eelnenud aastast kaks korda kõrgem juba maikuus.

Coopi müügistatistikast tuleb välja ka selge seos vihmakaupade müügikasvu ja suurte suvesündmuste vahel. “Juuni suurim kasv oli konkreetsete suvefestivalide ja muusikasündmuste ajal, nagu näiteks Retrobest ning Justin Timberlake’i kontsert. Juuli alguses on selgelt mõju avaldanud laulu- ja tantsupidu,“ ütles Rohtla. Tema meelest näitab see selgelt, et Eesti inimesed ei lase ilmal end mõjutada ja naudivad suveüritusi vihmast hoolimata.

Suurimad vihmakaupade müügid juunis olid 27. juunil, 9. juunil ja 28. juunil, mil nende müük oli keskmisest päevast 4-5 korda kõrgem. Nendel päevadel toimusid Eestis mitmed suurüritused – Pühajärvel Retrobest, Haapsalus Valgete Ööde festival ning Tallinna Lauluväljakul Justin Timberlake’i kontsert, mis tõi tugeva vihma kiuste kohale 50 000 inimest. 

Väga kõrge on vihmakaupade müük olnud ka juuli alguses, iseäranis perioodil 3.-5. juuli, kus on selgelt näha Tallinnas toimunud mitmepäevase laulu- ja tantsupeo mõju. Seejuures purunes 5. juulil ka vihmakaupade viimase pooleteist kuu päevane müügirekord, mis oli keskmisest kuus korda suurem.

Coop on Eesti suurim ja vanim toidu- ning esmatarbekaupade kett, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust ja nende koostööd koordineerivast keskühistust. Grupil on suurusjärgus 320 kauplust, mis asuvad üle Eesti suurlinnadest väikeasulateni, olles paljudes piirkondades ka ainus toidu- ja esmatarbekaupade teenuse pakkuja. Coopi eelmise aasta netokäive ulatus 856,1 miljoni euroni, millega jaekett hoiab 23,16-protsendise turuosaga turuliidri positsiooni.