JUHTKRI Tere tulemast töötajate allahindlusele!

Aastaid oleme harjunud kuulma tööjõupuudusest ja vajadusest palku tõsta. Tehisintellekti areng võib aga muuta tööturu jõudude vahekorda. Mis juhtub siis, kui ettevõtted vajavad üha vähem inimesi, kuid tööotsijaid tuleb järjest juurde?

Tööandja jaoks tähendab automatiseerimine võimalust kulusid vähendada ja tootlikkust kasvatada. Töötaja jaoks võib sama areng tähendada senise ameti kadumist. Swedbank vähendab grupis töötajate arvu ligi 500 võrra, Baltikumis sadakonna inimese võrra. Panga sõnul on tegu töö ümberkorraldamisega. Töötaja jaoks on vahe koondamise ja vähendamise vahel ilmselt väiksem kui sõnavara eest vastutajale. Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui uut töökohta otsiv inimene avastab, et ka teised ettevõtted on oma tegevust automatiseerinud.

 Pärast Ukraina sõja algust nägime Eestis, kuidas keerulisse olukorda sattunud inimesed pidid kiiresti tööturule sisenema. Osa sõjapõgenikest oli valmis vastu võtma tööd madalama palga eest või ametites, mis ei vastanud nende kvalifikatsioonile. See ei tõesta üldist palgalangust, kuid näitab, kuidas majanduslik surve mõjutab inimese valikuvõimalusi. Tehisintellekt võib tekitada teistsuguse, kuid sarnase palgasurve. Kui töö kaotanud spetsialist peab tasuma kodulaenu ja igapäevaseid arveid, ei pruugi tal olla võimalik jääda ootama senise palgatasemega pakkumist. Mida pikemaks venib tööotsing, seda tõenäolisemalt tuleb ootusi korrigeerida. Sellisel tööturul võib muutuda ka tööandjate käitumine. Kui ühele ametikohale kandideerib palju sobivaid inimesi, väheneb surve pakkuda kõrgemat töötasu. See võib mõjutada isegi neid, kelle töökoht pole otseselt ohus.

Samas ei ole palgalangus vältimatu. Tehisintellekt võib luua uusi tegevusalasid, suurendada ettevõtete tulusid ja muuta osa töötajate oskused senisest väärtuslikumaks. Otsustavaks saab see, kas uued võimalused suudavad korvata kadunud töökohad. Siin peitub ka laiem majanduslik vastuolu. Ettevõtted võivad küll tööjõukuludelt kokku hoida, kuid kui suur osa inimestest kaotab ostujõu, jääb vähemaks ka kaupade ja teenuste ostjaid. Automatiseerimine võib osutuda suurepäraseks viisiks kulusid kärpida, kuni selgub, et klientidel pole enam raha ettevõtte toodete ostmiseks. Võib-olla polegi tuleviku suurim küsimus selles, kas tehisintellekt suudab inimese töö ära teha. Küsimus on selles, kui palju ollakse valmis inimese töö eest maksma, kui sama tööd saab teha ka temata.