EESTI ELU
FOTO: Aigar Nagel
Euroopa Liit peab toetama Ukrainat nii kaua kui vaja selle võitluses Venemaa sissetungi tagasilöömisel, ütles ühenduse välispoliitikajuhi kohale kandideeriv Kaja Kallas teisipäeval kuulamisel Brüsselis.
"Olukord lahinguväljal on keeruline. Ja seetõttu peame me töötama iga päev. Täna, homme ja nii kaua kui vaja ning nii suure sõjalise, finants- ja humanitaarabiga kui vaja," ütles Kallas seadusandjatele.
Venemaa terava kriitikuna rahvusvahelist tuntust kogunud 47-aastane Kallas vajab parlamendilt rohelist tuld, et võtta amet üle Josep Borrellilt ning asuda juhtima ühenduse välispoliitikat. Samas on Kallase ametisse saamine väga tõenäoline, kuna teda soovivad sellel kohal näha EL-i liidrid.
Ta on üks kuuest määratud asepresidendist Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni uues komisjoni koosseisus. Kallas vastab seadusandjate küsimustele teisipäeval, mil saab ümber nädal aega kestnud kuulamiste protsess.
Kallase sõnul peab ühenduse toetusega kaasnema selge tee Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga. Ta ütles, et see, mille nimel me siin võitleme, on Euroopa julgeolek ja euroopalikud väärtused.
Brüssel avas liitumisläbirääkimised Kiieviga juunis, saates sellega sõjast räsitud riigi pikale teekonnale liikmesuse suunas, asi, mida Venemaa püüab kõigiti takistada.
Euroopa on kulutanud suurusjärgus 118 miljardit eurot Ukraina toetamiseks pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta 24. veebruaril. Ühendriikide panus on olnud ligi 85 miljardit eurot, selgub Saksamaa uuringuasutuse Kieli instituut andmetest.
Borrell lubas laupäeval ühenduse vankumatut toetust Ukrainale, tegu oli esimese kõrgetasemelise EL-i ametniku külaskäiguga Kiievisse pärast Donald Trumpi valituks osutumist USA presidendivalimistel.
Trumpi naasmine Valgesse Majja on suurendanud pingeid ja ärevust nii Ukrainas kui Euroopas tervikuna, sest vastne riigipea võib lõpetada Washingtoni abi Kiievile Vene agressiooni tõrjumiseks.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Tööandjad peaministrile: majanduse kasvule saamiseks on vaja kindlust">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.FOTO: Mil.ee
Eesti majanduse langustrendi murdmiseks peab taastama usalduse ja koostöö valitsuse ning ettevõtjate vahel, rõhutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhid esimesel ametlikul kohtumisel peaminister Kristen Michaliga.
"Eesti üldsuse ja ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele ja see mõjutab otseselt majanduse käekäiku – kas ettevõtjad julgevad investeerida ja inimesed tarbida või mitte," märkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter pressiteate vahendusel.
- Eesti õpetajad hakkavad AI alast haridust saama
- Riigil ei ole raha õigusabi tasude tõstmiseks
- Ligi pool väljakirjutatud retseptiravimitest ei täida eesmärki
- Võrumaa arenduskeskus pälvis rahvusvahelise noorsootöö edendaja tiitli
- Siseministeerium: inimesed ei pea laskeharjutuste ajaks kodust lahkuma
- Valitsus kiitis heaks uue pensioniea alates 2027. aastast
- Riik tõstab hüppeliselt notarite tasusid
- Tervishoiuvarudega hakkavad tegelema piirkondlikud haiglad
- Ivari Padarist saab Võru instituudi järgmine direktor
- Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu
- Kampaania käigus loovutati 25 relva ja üle 4000 padruni
- Riigikaitse panustas mullu Eesti majandusse ligi 400 miljonit eurot
- Karis Võrus: Eestis ei tohi ükski piirkond olla kõrvaline
- Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda
- Uuest aastast jõustub sularahaga maksmisel ümardamisreegel
- MTÜ Slava Ukraini lõpetab rahapuuduse tõttu tegevuse
- Protestiaktsioon seiskab söögikohtades kümneks minutiks töö
- Karis: ärme lämmata põllumeest ülemäärase reguleerimisega
- Pevkur valitsuse 100-st päevast: riigikaitse on prioriteet
- Kohus ei rahuldanud lapsevanemate kaebust Mõniste kooli muudatustele
- 2027. aasta vanaduspensioniiga on 65 aastat ja üks kuu
- Naised ei kipu karjäärisuunana ettevõtlust valima
- Keskkonnaagentuur prognoosib heitlike ilmade peatset saabumist
- Eurojackpoti võit tõi Eestisse ligi 700 000 eurot
- Kolmandik eestimaalastest ei huvitu säästude investeerimisest
- Korteriühistutele avaneb rekordmahus renoveerimistoetust
- Eesti läheb pühapäeva öösel taas üle talveajale
- Nädalaga haigestus koroonasse 867 ja grippi neli inimest
- Kelmid tüssavad ohvreid jätkupettuste kaudu
- Rahandusminister Jürgen Ligi umbusaldamine kukkus läbi
- Ravimiregistri viga mõjutas suvel teatud ravimisoodustusi
- Ka kolmas kohtumine ei toonud alampalga osas kokkulepet
- Ministeerium: tuleva aasta riigieelarve on varasemast läbipaistvam
- Vaid viiendik eestimaalastest on sissetulekuga rahul
- Parempoolsed: Jürgen Ligi tunnistas julgeolekumaksu pettuseks
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi üritustel osales ligi 72 000 inimest">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.FOTO: Aigar Nagel
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldati 2023. aasta juunist kuni 2024. aasta novembrini kokku üle saja kogukonnasündmuse, millest võttis osa 71 632 inimest.
2023. aasta suvest hooga käima läinud kogukonnaprogramm tõi kahe aasta jooksul publikuni laia valiku kogukonnafestivale ja muid kohalikke sündmusi, mis pakkusid põnevat teatrit, muusikat, näitusi, loodusretki ja toiduelamusi. Kogukonnad plaanivad mitme eripärase sündmuse korraldamist jätkata ka pärast kultuuripealinna aastat.
Linn ja vald valmistuvad suure lume saabumiseks
21.11.2024
Vabadusvõitlejate kalmud said sügistalgutel korda
19.11.2024
Piksepini karikasarja kolmandat etappi sõideti Võrumaal
16.11.2024
Glen Kelp: teadlased on omamoodi kunstnikud, ainult pisut paremini tasustatud
21.11.2024