Pea kolmandik ehk 29 protsenti üle 50-aastastest plaanib pensionile jäämist võimalikult kaua edasi lükata ning juba pensioniealistest kavatseb elu lõpuni töötada iga kümnes, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. 

"Soov pikaajalise pingutuse vilju nautida ja pensioniikka jõudes tööturult lahkuda on arusaadav, kuid paljude jaoks üha kaugemale tulevikku nihkuv unistus,” ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.

Nimelt elab Eestis suur hulk inimesi, kes ei saa endale pensionile jäämist vaesusriski langemise tõttu lubada. "Kahtlemata pitsitab elukalliduse tõus rahakotti üha enam ja surve riiklikust pensionist toimetulekuks kasvab. Endale ise lisaks säästmata on vanaduspõlves keeruline hakkama saada," märkis Vallistu.

Pensionipõlve planeerimine on osa rahatarkusest. See tähendab valmidust langetada juba tööturule sisenedes tähtsaid otsuseid. Vallistu ütles, et igal inimesel võiks pensionieas olla võimalus tegeleda asjadega, mis talle päriselt olulised on. Paraku loodab suur hulk Eesti elanikest jätkuvalt riiklikule pensionile, mis moodustab analüüsidele tuginedes tulevikus napilt kolmandiku keskmisest palgast. “Pilti ilustamata piisab sellest üksnes baasvajaduste rahuldamiseks. Ometi on Eesti inimestel pensioniikka jõudes elada jäänud veel ligi 15 aastat, mis võiksid mööduda väärikalt. See eeldab rahalise puhvri olemasolu, mida pole üldiselt võimalik ehitada paari aastaga, vaid nõuab pikemat panustamist,” ütles Vallistu.

Tema sõnul piisab paarist lihtsast sammust, et enda tulevikukindlust oluliselt kasvatada. “Järjepidevad sissemaksed teise sambasse on üks tõhusamaid viise majandusliku turvatunde kasvatamiseks. Isikliku panuse tõstmine 4- või 6-protsendini annab vara väärtusele täiendava võimenduse,” sõnas Vallistu.

Suuremad sissemaksed võivad pensionipõlveks tähendada kümneid tuhandeid eurosid lisatulu. Kui praegu Eesti keskmist brutopalka ehk 2000 eurot teenivale 25-aastasele inimesele koguneb 2 protsenti sissemaksete korral pensionieaks 112 000 eurot, siis 6 protsendi korral 186 000 eurot. Lisades sellele Eesti keskmine teise samba fondide aastane nominaaltootlus alates 2002. aastast, mis on 3,9 protsenti, kasvab 2 protsendi sissemaksete korral pensionieaks kogutud vara väärtus 223 800 ja 6 protsendi puhul 372 900 euroni.

Samuti on nutikas seadistada endale kolmanda samba püsimakse, sest riik tagastab nendelt sissemaksetelt tulumaksu. Tulumaksutagastus kehtib summale, mis moodustab kuni 15 protsenti inimese aastasest brutotulust ega ületa 6000 eurot. "Investorile on oluline tootlus ja tänavu saab iga kolmandasse sambasse investeeritud euro pealt 0,22 eurot garanteeritult tuludeklaratsiooniga tagasi. Sellele lisandub täiendavalt finantsturgude tootlus, mis muudab kolmanda samba atraktiivseks tooteks iga tulevikukindlust kasvatava inimese portfellis," sõnas Vallistu.