Koolidirektori süü vägivallas ei leidnud kohtus tõendamist

FOTOD: Aigar Nagel

Tartu maakohus mõistis teisipäeval Krabi kooli endise direktori Ale Sprenki (53) õpilaste kehalises vääriti kohtlemises õigeks süü tõendamatuse tõttu. 

Sprenki kriminaalasjas on tõenditeks kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlused ning suuresti on tegu nii-öelda sõna sõna vastu olukorraga. Seega tuli kohtul ütlusi hinnata eriti hoolikalt, arvestades nende elulist usutavust ja detailsust, kas need süüstavad või võivad süüstada ütluste andjat, samuti viimase võimalikke motiive ja isikuomadusi. 

Kohus käsitles otsuses kõiki Sprenkile tehtud etteheiteid ükshaaval, analüüsides põhjalikult neis antud ütlusi. Kohus leidis, et üheski episoodis ei saa ütluste alusel tuvastada ei Sprenki süüstava versiooni paikapidavust ega ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimalda niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeksmõistvat otsust. 

FOTO: Aigar Nagel

Väga paljude teismelistest kannatanute ja tunnistajate kohtus antud ütlused olid napid ja lünklikud. Mitmetes ütlustes puudusid detailid, need olid üldsõnalised ja vastuolulised ning kohati mitteusutavad. Kohus nentis, et ütluste nappus võib olla seletatav sellega, et väidetavatest kuritegudest on möödas umbes kaks aastat. Arvestada tuleb, et Krabi koolis õppisid keskendumisraskustega ja koolikorda erineval moel rikkunud lapsed, kes ei saanud hakkama tavakoolis. Samuti ilmnes kohtus, et üks õpilane andis politseis kaasõpilase kehalise väärkohtlemise kohta valeütlusi. Kohtu hinnangul kahandab see kõigi Sprenki süüstavate laste ütluste usaldusväärsust. 

Täiskasvanud tunnistajaid oli asjas vähe ja nende öeldu oli üldjuhul Sprenki jaoks soodne. Nende ütlused olid enamjaolt detailsemad ja vähem vastuolulised kui laste omad. Samuti olid üldjoontes loogilised, detailsed ja vastuoludeta ka süüdistatava enda ütlused. Sprenki taust on laitmatu ja tegu on mitmekümneaastase staažiga tunnustatud pedagoogiga. Samuti ei ilmnenud kohtus mingeid nii-öelda plekke täiskasvanud tunnistajate osas. 

„Valede hulk, mis selle protsessi kestel kohtusaalis kõlas, on tohutu,“ nentis otsuse teinud kohtunik Erkki Hirsnik. Kuigi ei saa välistada, et valetajad olid eeskätt süüdistatav ja tema kolleegid, on samas kõigiti mõeldav ka see, et valetajateks olid eelkõige lapsed. Viimaste puhul saab ühel-kahel juhul menetluse ajal toimunud valetamist suisa täiesti kindlasti jaatada. 

Ale Sprenkile esialgu esitatud süüdistuse järgi kohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt vääriti 11 selle kooli õpilast. Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos. Seaduse järgi peab kohus süüdistatava õigeks mõistma tegudes, mille etteheitmisest prokurör loobub. 

Pooled saavad otsust on vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Riigi kätte tuli mullu 67 võlas õppelaenulepingut

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Riigi kätte tuli mullu 67 võlas õppelaenulepingut">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Möödunud aastal võttis riik enda hallata 67 õppelaenuvõlglase lepingud, mida on vähem kui varasematel aastatel.

Kui pank on kaotanud lootuse võlglaselt õppelaenu tagasi saada, siis ta rakendab võlglase suhtes riigitagatist, see tähendab, et annab võla sissenõudeõiguse üle riigile. Riigile üle tulnud õppelaenulepingute arv on aasta-aastalt vähenenud. 2018. aastal on riigile üle tulnud 67 lepingut summas ligikaudu 195 000 eurot.

Riigikogu täiskogu koguneb taas kokku pärast pikka pausi

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu täiskogu tuleb esmaspäeval pärast ligi nelja nädala pikkust vaheaega taas kokku ning kuulab asendusliikme Jüri Saare ametivannet ning ministrite vastuseid kahele arupärimisele.

Riigikogu täiskogu istung algab esmaspäeval kell 15 ja esimese päevakorrapunktina on kavas Jüri Saare ametivanne. Saar tuleb riigikokku lapsehoolduspuhkusele lahkuva vabaerakondlase Külliki Kübarsepa asendusliikmena.

Seejärel vastab riigihalduse minister Janek Mäggi vabaerakondlaste arupärimisele haldusreformi tulemuste kohta ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist vastab vabaerakondlaste küsimusele e-riigi arengute kohta.

Riigikogu läks vaheajale mullu 20. detsembril.

Hambaravihüvitist oli detsembriks kasutatud üle 11 miljoni euro eest

Täiskasvanute hambaravihüvitist oli kasutanud detsembri seisuga ligi 222 200 inimest üle 11 miljoni euro eest. 

Aina kasvav hambaarstide külastatavus näitab, et hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi. Hambaravisoodustuse eesmärk on parandada hambaravi kättesaadavust just neile, kes seda kõige enam vajavad. "Me oleme hambaarstidelt saanud tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud," rääkis haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Viivika Tamra BNS-ile. 

Haigekassa hinnangul näitab suur hüvitise kasutajate hulk selgelt sellise hüvitise vajalikkust. Eestis on palju inimesi, kes majanduslikel põhjustel ei ole seni saanud endale hambaarsti visiiti võimaldada. Nüüd, mil hüvitis täiskasvanutele taastatud on ka madalama sissetulekuga inimestel hambaravi taas kättesaadavam.

Möödunud aasta oktoobris uuris haigekassa hüvitise kasutust ka inimeste sissetulekute lõikes ja esmane analüüs näitas, et üle poolte hüvitiste kasutajates on need, kes saavad miinimumpalka või kellel puudub sissetulek. "See tulemus näitab, et hambaravihüvitis on inimestele abiks ja oluline samm parema suutervise poole," lisas Tamra. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD