EESTI UUDISED BNS

Valitsus plaanib koolidele anda toetusfondist 342 miljonit eurot

Valitsus plaanib neljapäevasel istungil kiita heaks 2019. aasta riigieelarvesse kavandatud kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks ette nähtud toetusfondi vahendite jaotamise summas 342 miljonit eurot.

Toetust saab kasutada õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, koolilõunaks, õppekirjanduseks ning tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

2018. aastaga võrreldes on toetuste kogumaht kasvanud 28 miljoni euro võrra, sealjuures õpetajate tööjõukulude toetus kerkis 26 miljonit eurot ning tõhustatud ja eritoe tegevuskulu toetus 1 miljon eurot.

Õpetajate tööjõukulude toetuse kasv toetab valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärki tõsta õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast.

Toetuse suurenemine on seotud õpilaste arvu kasvuga, mis on kasvanud 1 protsendi võrra, ja õpetaja töötasu alammäära suurenemisega. Alates 2019. aastast on õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1250 eurot, mullu oli see 1150 eurot. Iga õpetaja arvestusliku ametikoha kohta antakse toetust alammäärast ligikaudu 20 protsentirohkem. Seega on võimalik õpetaja keskmise brutopalga suurenemine ligikaudu 1500 euroni kuus.

Eesti200 alustas oma kampaaniat Vene kaardi kasutamisega

Reformierakonna esimees Kaja Kallas

Reformierakonna juht ja peaministrikandidaat Kaja Kallas kritiseerib Eesti200 vastuolulist reklaami, märkides, et Eesti200 lõi letti niinimetatud Vene kaardi, kirjutab Postimees. 

«Eesti 200 juhid on oma varasemates sõnavõttudes korduvalt kritiseerinud teisi erakondi niiöelda Vene kaardi kasutamise eest. Ometi alustasid nad oma valimiskampaaniat just sellise provokatsiooniga. Tuleb paraku tõdeda, et Eesti 200 puhul kehtib tõdemus - käitu minu sõnade, mitte tegude järgi," märkis Kallas. 

"Rahustuseks võib öelda, et tegelikkuses ei ole eestlaste ja venelaste suhetes selliseid lõhesid nagu Eesti 200 oma valimiskampaaniaga näidata soovib. Olen alati öelnud, et eestlastel ja muukeelsetel inimestel, kes peavad Eestit oma koduks, ei ole erinevaid huvisid - nii eestlased kui venelased soovivad, et siin oleks turvaline elada, et siin oleks tasuva palgaga töökohad ja lapsed saaksid hea hariduse," ütles Kallas. 

"Taolised kampaaniad on sellise mõtteviisi täielik vastand ja teevad ühiskonna sidususele pigem halba. Oleksin oodanud uue erakonna juhtidelt sisukamat algust. Valimisvõitluses ei tohi ära unustata ka Eesti pikka vaadet!» arvas Kallas.

Vabaerakond: lõhestava reklaami tellijad ohustavad Eesti julgeolekut

Vabaerakonna juhatuse hinnangul kujutab eestlaste ja venelaste segretsiooni kujutava reklaami tellija ohtu Eesti riiklikule julgeolekule ja kodurahule.

„Pole vahet, kas tegemist on rumala nalja, kultuuriprojekti või provokatiivse valimisreklaamiga, igal juhul on see granaadi viskamine lõkkesse,“ ütles Vabaerakonna esimees Kaul Nurm.

Vaieldamatult tähendab sellises tonaalsuses tehtud reklaam Nurme hinnangul, et ühiskonna polariseerumine sai veelgi tugevama tõuke ja kodurahu veelgi teravama löögi.

Vabaerakonna hinnangul said Eesti natsionalistlike banaanivabariikide sekka paigutajad enda pahatahtlike väidete toetuseks süsteemse materjali, ühe või teise rahvustundega eriti tundlikus suhtes olevad kodanikud said tõsise emotsionaalse laengu ja üldine, riigikogu valimiste eel niigi habras ühiskondlik üksmeel sai tugeva hoobi.

„Kui 2007. aastal nägid Vene eriteenistused kurja vaeva, et Tallinna Tõnismäel tekiks rahvustevaheline mäss ja ajaloo erinevast tõlgendamisest lähtuv etniline konflikt, siis 2019. aastal andsid eestlased vastutustundetult ise vene propagandale maitsva kondi hambusse. Pole kahtlustki, et Eesti suhtes vaenulikud elukutselised meelte ja mõtete mõjutajad oskavad seda konti mõnuga ja pikalt järada,“ ütleb Nurm.

Riik loodab vähendada kilekotilembust vähemalt poole võrra

Foto: KADI ANNOM

Riik loodab uuest aastast kehtima hakanud uue pakendiseadusega, mille järgi ei tohi poed enam tasuta jagada õhukesi ja väga õhukesi kilekotte, vähendada eestimaalaste kilekotilembust vähemalt poole võrra.

„Suuremad kaubandusketid võtsid selle kasutusele tegelikult juba mõnda aega tagasi, nüüdseks on järele jõudnud ka väikepoed. Oluline on mõista, et muudatus kehtib kõigile – ka kõige pisematele külapoodidele,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Seadusemuudatus puudutab õhukesi ja eriti õhukesi kilekotte. „Siia alla kuuluvad näiteks plastikkotid, millesse kassade juures pakiti teistest kaupadest määrdumise vms vältimiseks näiteks sokke, õnnitluskaarte vms,“ selgitas Heinma.

Ta lisas, et olgugi, et pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, on siiski mõned erandid. Näiteks võib anda eriti õhukesi plastkandekotte, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. „Seda siis, kui neid kasutatakse hügieeni pärast ehk et vältida toodete ristsaastumist. Võtame näiteks kilepiima, mis pannakse eriti õhukesse kilekotti, et piimapakendi viga saamisel ei määrduks teised tooted piimaga,“ tõi Heinma näite.

Õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit. Neid kotte ei tohi igal juhul tarbijatele tasuta anda, vaid tuleb küsida tasu. Niisuguste kottide eest küsiti Eestis enamasti raha ka seni: need on tüüpilised kilest kandekotid, mida poodides kassa juures osta saab.   

Eriti õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit. Need on näiteks müügisaalis kauba pakendamiseks kasutatavad enamasti läbipaistvad väiksemad kotikesed. Selliseid kotte võib tarbijale tasuta anda, kui seda kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks - tarbija ostab poest lahtisi saiakesi, puu- ja juurvilju või pakitakse tema poolt lahtiselt ostetud hakkliha eriti õhukesse plastkandekotti. Muudel juhtudel peab tarbija tasuma eriti õhukese plastkandekoti eest.

Lisaks tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kaupa pakendada. Näiteks võrgust puuviljakotte, paberist kotte, korduskasutatavaid riidest kotte ja nii edasi. Need variandid on juba praegu väga paljudes poodides olemas.

„Need piirangud peavad tagama selle, et alanud aastast ei tarbiks eestlased rohkem kui 90 ning 2025. aastast enam kui 40 õhukest kilekotti aastas. Sellesse arvestusse ei lähe eriti õhukesed kandekotid,“ täpsustas Heinma.

Hinnanguliselt kasutati 2015. aastal 200 õhukest kilekotti inimese kohta.

Õppusel kadunuks jäänud automaat jäi leidmata

FOTO: Aiga Nagel

Möödunud aastal suurõppusel Siil kadunuks jäänud automaat jäi leidmata ning sõjaväepolitsei lõpetas kriminaalmenetluse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Meelis Juursoo sõnul alustas sõjaväepolitsei möödunud aasta 17. mail kriminaalmenetlust, sest kaitseväe õppusel Siil 2018 võidi varastada kaitseväelaselt teenistusrelv, relva salv ja paukpadrunite laskmise otsik, edastas Lõuna ringkonnaprokuratuur.

„Kuigi kriminaalmenetluse käigus kuulati üle enam kui 20 tunnistajat ja viidi läbi teisi menetlustoiminguid, ei õnnestunud kuriteo toime pannud inimest tuvastada. Kuna täiendavaid tõendeid ei olnud samuti võimalik koguda, lõpetas sõjaväepolitsei prokuratuuri loal kriminaalmenetluse 17. detsembril,“ ütles Juursoo.

Eelmise aasta kevadel läks suurõppusel Siil kaduma reservväelasele eraldatud automaatrelv AK4. Relv oli seadistatud  paukpadrunite laskmiseks.

Eesti teise samba pensionifondidest jäid mullu plussi vaid viis

Võrumaa Teataja

2018. aastal oli Eesti 22-st teise samba pensionifondist positiivse tootlusega vaid viis, kirjutab Postimees.

Kõige parem näitaja oli eelmisel aastal LHV pensionifondil M, mille ühe aasta tootlus on 1,07 protsenti. Positiivse tootlusega paistsidki silma vaid LHV teise samba pensionifondid ja Tuleva maailma võlakirjade fond.

Nelja kõige kehvema pensionifondi tootlus olid enam kui viie protsendiga miinuses. Need olid Swedbank K4 5,33 protsendiga, Luminor A pluss 5,55 protsendi, LHV Pensionifond Indeks 5,81 protsendiga ning SEB Pensionifond Energiline, mis oli 5,97 protsenti miinuses.

"Finantsturgudele oli eelmine aasta esimene peale kümne aasta tagust majanduskriisi, kus kõik peamised aktsiaturud ning ka ettevõtete võlakirjaturud olid languses," selgitas Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla lehele.

Ta tõi näiteks, et arenenud riikide aktsiaturge kattev indeks MSCI World lõpetas aasta üle neljaprotsendilise kukkumisega ning arenevate riikide aktsiaturgude indeks kümneprotsendilise langusega.

Lastele ja eakatele muutus puude taotlemine mugavamaks

FOTO: pixabay

Sotsiaalkindlustusamet muutis puude taotlemise eakatele ja lastele mugavamaks, võttes kasutusele uue taotlusvormi, mis võrreldes eelmisega on oluliselt lühem ning taotlejale lihtsam ja mugavam täita.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Ülle Leesmaa ütles, et need, kes kunagi on puuet taotlenud, teavad, kui pika ja põhjaliku taotlusvormi pidid lapsed ja eakad täitma. „Taotlusvorm oli 16 lehekülge ja seal oli selliseid küsimusi, mis ei ole täna enam olulised,“ lisas ta.

Uuest taotlusvormist on välja jäetud kõik sellised küsimused, millele leiab vastused erinevatest andmebaasidest. „Korraldasime töö nii, et inimene ei pea korduvalt esitama kord juba riigile või kohalikule omavalitsusele esitatud andmeid,“ rääkis Leesmaa ning lisas, et amet viis enne uue vormi kasutuselevõttu läbi ka testimised, kus osales üle 250 inimese. 85 protsenti neist pooldas uut taotlusvormi.

Puude määramisel hinnatakse inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas. Uuenenud taotlusvormis peab taotleja põhjendama vaid oma puude taotlemise soovi ja kirjeldama peamisi piiranguid erinevates tegevustes ning piirangute esinemise sagedust. Info koos taotleja isikuandmetega mahub nüüd kahele lehele. Uue taotlusvormi leiab ameti kodulehelt.

Lastel ja eakatel tuvastatakse puude raskusastet selle järgi, kui paju on tal vaja kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Mida suurem see on võrreldes eakaaslastega, seda raskem on puue. Tööealiste puude taotlemine käib teistel alustel. Neil hindab töövõimet töötukassa, kui inimene soovib samal ajal taotleda ka puude raskusastet, saab sedagi teha koos töövõime hindamisega töötukassas.

2018. aastal sai sotsiaalkindlustusamet ühes kuus keskmiselt 533 laste puude taotlust ja 2268 vanaduspensioniealiste puude taotlust. Tööealiste inimeste puude taotlusi oli kuus keskmiselt 2268.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD