Lähipäevil on oodata jahedaid öid ning kohati võib õhutemperatuur langeda 12 miinuskraadini, samuti on oodata tormituult. 

Kolmapäeva öösel on pilves ilm.Sajab lund ja lörtsi, lääne pool tuiskab. Mandril puhub muutlik tuul 1-7 m/s, hommikul pöördub tuul loodesse ja tugevneb. Lääne-Eesti rannikualadel tugevneb loode- ja põhjatuul 15-20, saartel kuni 23, iiliti kuni 30 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +1 kraadi. Päeval on pilves ilm. Sajab lund ja tuiskab. Puhub loode- ja põhjatuul 10-15, põhjarannikul iiliti 20 m/s, saartel 15-19, iiliti kuni 25 m/s. Õhutemperatuur langeb päeva jooksul vahemikku -1 kuni -6 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Lumehood ja tuisk jätkuvad peamiselt Ida-Eestis. Puhub põhjatuul 7-12, puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 12-15, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -3 kuni -8 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm. Üksikuid lumehoogusid võib olla Ida-Eestis. Põhjatuul nõrgeneb 5-10 m/s, ennelõunal rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on -3 kuni -8 kraadi.

Reede öösel pilvisus tiheneb. Lääne poolt algab lume- ja lörtsisadu. Puhub läänekaare tuul 3-8 m/s. Külma on 6-12 kraadi, saartel tõuseb õhutemperatuur hommikuks 0 kraadini. Päeval on pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, saartel vihma. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 6-10, rannikul puhanguti 15 m/s, õhtul pöördub tuul põhjakaarde. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -4 kraadi, saartel tuleb kuni 3 kraadi sooja 

Lõppeval aastal peeti riigikogus 122 istungit, millest ühelgi korral ei võtnud sõna kaks rahvasaadikut - pingerea punased laternad on keskerakondlased Vladimir Velman ja Mihhail Korb, kes pole istungitel kordagi suud lahti teinud, kirjutab Postimees. 

Aasta jooksul kasutas mikrofoni kõige agaramalt Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Krista Aru. Rahvasaadiku kontolt leiab 293 sõnavõttu, millest 246 juhul esitas ta küsimuse ja 47 juhul esines kõnega. Arule jääb napilt alla fraktsioonitu Peeter Ernits, kellel on kirjas 292 sõnavõttu: 254 küsimust ja 38 kõnet.

Velman põhjendas seda sellega, et on juba kogenud poliitik ja teab, kuidas asjad tegelikult käivad. «Mul ei ole ju mõtet kõnesid pidada ja küsimusi küsida, kui kõik on juba valitsuses ära otsustatud. Pole mingi saladus, et saalis kõnede pidamisest ja siis küsimuste küsimisest pole mingit kasu, kõik on valitsusjuhtide poolt ära otsustatud,» ütles poliitik.

1995. aastal esimest korda rahvasaadikuks valitud Velman tunnistas, et noores eas oli tal särtsu rohkem. «Nüüd olen targem, võtan sõna fraktsiooni koosolekutel ja komisjoni istungitel,» ütles ta.

Korb ütles, et mittesõnavõtmine on lihtsalt tema stiil. «Istungitel tuleb küsida siis, kui on vaja selgust saada. Seni olen saanud informatsiooni mujalt,» selgitas ta.

Keskerakonna peasekretäri kinnitusel teeb ta head tööd komisjonis ning vaikne stiil suures saalis pole murekoht. «Mis mõttes pole mul aktiivset osavõttu? See, et ma ei küsi küsimusi saalis, ei tähenda, et ma ei osale seaduste loomeprotsessis. Ma kirjutan artikleid, suhtlen valijatega ja teen tööd erakonna raames,» loetles ta.

Sõnakaim riigikogu liige, Vabaerakonda esindav Krista Aru ütles, et ta on teinud lihtsalt oma saadikutööd nii, nagu on osanud, ega ole kunagi mõelnud, et tõuseb sellega pingerea esimeseks. «See ongi saadiku töö, mille eest ma palka saan. Ma töötan seaduseelnõudega ja kui seal jääb midagi arusaamatuks, siis ma küsin,» rääkis ta.

Sõnavõttude arvuga napilt teiseks jäänud aknaaluse saadiku Peeter Ernitsa sõnul on ta lähtunud põhimõttest: riigikogu saalis tuleb kohal olla, mitte vaadata istungit oma kabinetist televiisorist. «Olen püüdnud läbi lugeda enamiku eelnõudest ja paratamatult tekib küsimusi. Seda peaksid tegema tegelikult kõik saadikud, kuna praaki tuleb palju. Eelnõud tuleb sageli ümber teha ja tihti on põhjus selles, et saadikud ei loe, mis on seal kirjas, vaid täidavad fraktsiooni käsku,» rääkis ta.

Metskitsede arvukuse tõttu pikendati nende küttimise hooaega esimest korda jaanuari lõpuni, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Huntide toidulaud on kitsede rohkuse tõttu küll rikkalikum ja koduloomi kimbutatakse vähem, kuid metsakasvatajatele tekitab kitsede rohkus probleeme. «Metskitsede arvukus on tõusnud kümnendi kõrgeimaks,» rääkis keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil, kelle sõnul on see peaaegu täielikult taastunud madalseisust, mille põhjustas 2008. ja 2009. aasta külm talv. «Eriti kiiresti on kitsede arv kasvanud Lõuna-Eestis,» lisas Männil.

Peaspetsialist tõdes, et kits on suurkiskjatele peamine saakloom. Eriti oluline on ta ilvestele, kes näiteks metssiga ei söö. Kitsede rohkus põhjustab aga Männili sõnul probleeme eelkõige metsakasvatajatele.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Võrumaa metskonna metsaülema Agu Palo sõnul hakkas kitsede arvukus juba mullu tõusma ja tõusis lõppeval aastal hüppeliselt. «Kitsekahjustusi ei olnud mõni aasta tagasi üldse, nüüd on neid üsna palju. Kits on põhiline istutatud metsakultuuride kahjustaja. Ta sööb noorte kuuskede võrseid ja kärbib latvu,» selgitas Palo.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning riigi infosüsteemi amet (RIA) hoiatavad viimastel kuudel Eestis sagenenud arvepettustest, kus näiliselt ettevõtte tegev- või finantsjuht palub teha makse tavaliselt välisriigis asuvale pangakontole.

Tegemist on petuskeemiga, kus kurjategijad on kasutanud ära e-kirja autentimismeetodi nõrkusi või lihtsalt loonud sarnase välimusega e-kirja aadressi, mis jätab mulje, et tegemist ongi kolleegi saadetud kirjaga. Enamasti jäävad summad suurusjärku 10 000 kuni 100 000 eurot, seisab PPA ja RIA ühispöördumises.

Samuti on juhtumeid, kus kurjategija on omandanud ligipääsu ettevõtte e-postkastile ning hetkel, kui ettevõte edastab arve, muudetakse ära pangarekvisiidid ning saadetakse arve uute pangakonto andmetega. Sellistel juhtudel on kahjud reeglina suuremad ning tavaliselt avastatakse pettus alles hiljem.

Sellest tulenevalt peab PPA ja RIA teatel olema tähelepanelik, kui märgatakse, et ettevõtte e-kirja saatja aadress või pangarekvisiidid on muutunud ja seda põhjendatakse näiteks auditi või ettevõtte ümberstruktureerimisega.

Samuti juhul, kui makse tegemisega kiirustatakse ja survestatakse ning palutakse kasutada konkreetset suhtluskanalit ja e-kirjad on pigem lühikesed ning võivad esineda keelevead.

PPA ja RIA soovitab maksesoovi autentsuse kahtlustuse korral võtta ühendust ettevõtte esindajaga, kes palus ülekande teha või kellele soovitakse raha kanda. Asutuste puhul soovitatakse võtta telefoninumber palju varasemast kirjavahetusest või asutuse ametlikult kodulehelt.

"Kuigi makse kontrollimine võib tunduda tüütu, kulub sellele kõigest minut, millega võite säästa 50 000 eurot. Samuti soovitame oma ettevõtte kaitsmiseks kasutada e-kirjade saamisel SPF ja DMARC autentimismeetodeid, mis vähendavad e-kirjade võltsimisvõimalusi," märkisid PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna küberkuritegude büroo juht, politseimajor Oskar Gross ning RIA intsitendite käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer.

Kurjategijad võivad üritada ära kasutada just pühadeaega, mil inimesed veedavad rohkem aega kodus pere juures ning kiirustavad seetõttu ka enam töö tegemisega.

Petukirjade saamisest paluvad ametid teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit ja PPA küberkuritegude bürood.