Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on tänavu mullusega võrreldes tõusnud ning politsei saab päevas 40 teadet perevägivalla kohta, tõusu põhjuseks on inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.

Sotsiaalministeerium, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur kutsuvad inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma 

„Kõige tähtsam on see, et perevägivalla käes kannatanu teaks, kust abi otsida ja ka julgeks seda teha. Ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi, mistõttu on oluline, et me teised ei annaks hinnanguid, vaid aitaksime leida abi, olgu selleks siis julgustamine või kontaktide leidmine,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut sotsiaalministeeriumi pressiesindaja vahendusel. „Kannatanute abistamisel on väga suur roll lähedastel, naabritel – me kõik saame hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, sõnas ta.

Sikkuti sõnul teevad erinevad asutused vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks tihedat koostööd, ka on 2019. aasta riigieelarves märgatavalt suurendatud ohvriabiteenuste rahastamist. Nii tõuseb tuleval aastal naiste tugikeskuste rahastus, mis ulatub ühe miljoni euroni ja võimaldab avada Harjumaal ning Ida-Virumaal mõlemas teisegi tugikeskuse. 

Tuleval aastal aastal alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006.

„Paljud uuringud on näidanud, et kannatanute jõustamisel on võtmekohaks aeg, mil toetav abi kannatanuni jõuab. Kui abi jõuab kiiremini, on kannatanu suurema tõenäosusega valmis abi vastu võtma,“ ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla.

„Kõige olulisem on kannatanut kohe aitama, nõustama ja toetama hakata, sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlust alustatakse või mitte, ning toetada inimest seni kuni ta on olukorrale lahenduse saanud. Ülioluline on ka kiire sekkumine vägivallaga kokku puutunud laste aitamiseks, sest vägivald sünnitab vägivalda,“ sõnas siseminister Katri Raik.

„Tõsiste perevägivalla juhtumite kriitiline analüüs näitab, et spetsialistidel on tihtipeale info riskide kohta olemas. Nende riskitegurite ühine analüüs aitab paremini sekkuda ja koostööd kavandada, et sotsiaalsüsteem saaks aidata iga perekonda individuaalselt,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas.

Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro.

Käesoleva aasta 15. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveametile perevägivallast teada antud 14 277 korral, millest 3708 korral on alustatud kriminaalmenetlust.

Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud – tänavu on neid 11 kuuga registreeritud rohkem kui terve eelmise aasta peale kokku. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.

Eluaseme hinnaindeks kasvas kolmandas kvartalis aastaga 4,2 protsenti, mis on kõige aeglasem kasvumäär alates 2016. aasta teisest kvartalist.

Eelmise  kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,7 protsenti ja majade hinnad 2,8% protsenti. Aastaga tõusid Tallinna korterite hinnad 5,1 protsenti ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9 protsenti, kuid langesid ülejäänud Eestis 6,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Teise kvartaliga võrreldes nihkus eluaseme hinnaindeks 0,2 protsenti ülespoole. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid majade hinnad 1,6 protsenti ning langesid korterite hinnad 0,3 protsenti.

Korterite hinnad langesid Tallinnas 0,8 protsenti ja ülejäänud Eestis 1,9 protsenti, kuid tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8 protsenti.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme langes kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes 1,9 protsenti ja võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga 2,7 protsenti.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust.

Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Lõuna päästekeskuse päästjad külastavad pühade ajal üksikuid vanemaealisi inimesi, et anda neile nõu, kuidas pühade ajal kodus paremini tuleohutust tagada.

Vajadusel paigaldatakse memmele või taadile kingituseks uus suitsuandur või vahetatakse seadme patarei, märkis Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile. 

Seniste kodukülastuste põhjal on päästjatel rõõm selle üle, et vanemaealised ootavad päästjaid meelsasti külla. "Eakatele kulub ohutuse meelde tuletamine ja abi koduste riskikohtade leidmiseks ka alati ära. Sel aastal on Lõuna päästekeskuse päästjad külastanud ja ohutusalast nõu andnud juba 5244 Lõuna-Eesti kodus," lisas pressiesindaja. 

Päästjad julgustavad küsima tuleohutusalast nõu või tellima üksikule vanainimesele päästjate kodukülastus päästeala infotelefonilt 1524. "Olge ettevaatlikud – pühade ajal põhjustavad tulekahju ohtu enim järelevalveta ja süttivate asjade lähedale põlema jäetud küünlad ning pliidile või ahju küpsema unustatud toit. Ka kütteseadmete kasutamisel tuleb olla ettevaatlik," manitsevad päästjad.

Statistiliselt puudutab iga kümnes juhtum lähedastevahelist vägivalda, kus ohvriks üle 65-aastane, aga see on tegelikult jäämäe tipp, sest enamik neist lugudest ei tule avalikuks, teatas kolmapäeval ETV saade "Pealtnägija".

Spetsialistide sõnul on see valdkond, mis vajab rohkem tähelepanu.

"Pealtnägija" kogus kokku paarkümmend viimastel aastatel kohtusse jõudnud lugu, kus perevägivalla ohvriks on eakad inimesed.

Politsei- ja piirivalveameti piirkonnavanema Margarita Ingeli sõnul on aga väga suur hulk juhtumeid, mis tegelikult politseisse ei jõuagi.

Paljudes lugudes kordub sama muster: keskealine mees või naine kaotab töö või pere, kolib tagasi eakate vanemate juurde, uputab mured alkoholi ning ajapikku tekivad tülid. Alati ei ole süüdi ka alkohol ning ka pole kõik vägivallatsejad alati mehed.

Vägivald ei pruugi tingimata olla sõim ja peks. Spetsialistide sõnul on väga sage majanduslik vägivald, näiteks eaka inimese rahalisse kitsikusse jätmine või söögiraha ära võtmine.

Politsei, ohvriabi ja hulk spetsialiste, kellega "Pealtnägija" suhtles, möönavad nagu ühest suust, et lähisuhtevägivallaga võitlemine on viimastel aastatel riigi prioriteet, aga selle üks tahk – eakad ohvrid – on jäänud tähelepanuta.