Pühapäev tõi kaasa kolm rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada neli inimest. 

Esimene õnnetus juhtus kella 12.30 ajal Pärnumaal Lääneranna vallas Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee 70. kilomeetril, kus sõiduteele jooksnud 10-aastane poiss sai löögi Citroen C4 Picassolt, mida juhtis 45-aastane mees. Laps sai vigastada ning kiirabi viis ta Pärnu haiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus 23.12.2018 kella 14.25 ajal Võru linnas Tellisetehase bussipeatuse juures. 23-aastane naine juhtis sõidukit Audi Q7, kui tema ees pidurdas auto, seejärel põrkas Audi kokku vastassuunas sõitnud autoga Mercedes-Benz C108, mida juhtis 60-aastane mees. See, kumb sõidukitest vastassuunda kaldus, selgub edasise uurimise käigus. Mercedes-Benzi juht ja kaasreisija, 14-aastane poiss, samuti 23-aastane naine viidi haiglasse tervisekontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 19.09 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere külas Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee 166. kilomeetril, kus Audi A7, mida juhtis 29-aastane mees, sõitis tagant otsa ees aeglustanud Volkswagen Golfile, mida juhtis 26-aastane mees. Audi paiskus omakorda vastu tee keskel olevat teepiiret. Audi juht sai vigastada ja kiirabi viis ta Tartu Ülikooli kliinikumi.

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 14 joobes sõidukijuhti.

Kõik tabatud juhid olid rooli istunud alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Rohkem kui 1100 eestimaalase seas läbi viidud suurest jõuluuuringust selgub muuhulgas, et ligi kolmandik Eesti lapsi usub päkapikkudesse 6.–7. eluaastani.

Kantar Emor küsis Eesti elanikelt vanuses 15-84, millise eani lapsed nende arvates päkapikkudesse usuvad. Kõigist vastanutest arvas suurim hulk ehk 31 protsenti, et 6.–7. eluaastani. Suurimad päkapikunduse eksperdid on siiski kahe või enama alla 16-aastase lapse vanemad – neist hindas koguni 38 protsenti päkapikumaagiasse uskumise vanusepiiriks 6.–7. eluaastat.

Viiendik arvab, et lapsed usuvad päkapikkudesse kümnenda eluaastani ja tervelt 16 protsendi hinnangul lausa 11-aastasena ja vanemanagi. Kantar Emori juhteksperdi Kersten Jõgi sõnul on vanemad lapsed üsna kavalad.

"Nad teavad väga hästi, et vanematele tasub teada anda jätkuvast ja innukast usust päkapikkudesse, sest kes ei usu, sellele ju päkapikud enam ei käi," märkis Jõgi.

Eesti elanikest 38 protsenti kinnitab sõltumata vanusest, et päkapikud toovad neile sussi sisse kingitusi. Samas täituvad sussid maiustuste või muu meeleheaga tervelt 82 protsendis kahe ja enama lapsega peredes. Jõuluvana külastab uuringu andmeil veidi rohkem kui veerandit lastega peredest, teistele paneb taat kingid kuuse alla.

Uuring tõi välja ka väga suured rahvuslikud erinevused kuusevalikul. Ligi 78 protsenti eestimaalastest toob koju kuuse. Küll aga hangib 59 protsenti eestlastest koju loodusliku jõulupuu ja vaid 27 protsenti kunstkuuse, sellal kui muust rahvusest elanikest toob kunstkuuse 44 protsenti ja loodusliku vaid viiendik küsitletutest.

Kersten Jõgi sõnul ei täpsustatud küsitluses, kas inimesed peavad silmas niinimetatud uue või vana kalendri jõulupühi.

"Jätsime Eestis elavatele õigeusklikele slaavlastele vabad käed jõulude tõlgendamiseks," lausus Jõgi. "Kui küsisin meie ettevõttes töötavatelt vene emakeelega kolleegidelt, mida nad jõulude all silmas peavad, kõlas vastuseks, et ikka neidsamu 24.-26. detsembri pühi."

Samas selgus, et kui eestlastest viiendik läheb jõululaupäeval või esimesel pühal kirikusse, siis muust rahvusest inimestest lubab seda teha vaid 11 protsenti.

"Võib arvata, et eestivenelastest läheb tegelikult kirikusse märksa suurem osa, aga jaanuaris, vana kalendri järgi," selgitas Jõgi. 

Kõige suurem on kirikuskäijate osa eakate inimeste ning väiksemate linnade ja maa-asulate elanike hulgas.

70 protsenti küsitlusele vastanutest kinnitasid, et nende pere koguneb pühade ajal ühisele jõulusöömaajale ja 57 protsenti teevad vastastikku kingitusi. Tõsi, eestlaste hulgas on perekesksed jõulusöömaajad rohkem hinnas kui muukeelsetel elanikel.

Veidi üle poole eestimaalastest ehib oma akna nii, et see oleks nähtav ka väljastpoolt, sellal kui viiendik paigutab jõulukaunistusi ja -valgustust ka oma maja ümber õue.

6,5 protsenti Eesti elanikest ei tähista aga üldse jõule, kõige rohkem ehk 12 protsenti on neid muukeelsete hulgas, mis võib viidata samuti sellele, et nemad peavad pühi jaanuari algul. Eestlastest on loobunud pühade pidamisest neli protsenti.

Kantar Emor küsis sedagi, kui suure summa eest plaanib pere osta tänavu jõulukingitusi. 22 protsendi kulutus ei ületa 50 eurot, 51-100 eurot panustab viiendik ja lõppkokkuvõttes ostavad kinke kuni 200 euro ulatuses veidi rohkem kui pooled pered. Üle 300 euro panustab 12 protsenti peredest, seejuures on siinsed muukeelsed kingituste ostmisel veidi heldekäelisemad kui eestlased. ​

Eeloleva nädala esimestele päevadele jääv jõululaupäev koos jõulupühadega toob nii lund, lörtsi kui ka vihma ja nulli ümbruses kõikuvaid õhutemperatuure, mis teed libedaks muudavad.

Ilmateenistuse teatel tuleb ööl vastu esmaspäeva pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Puhub põhjakaaretuul 1-7 m/s. Külma on 3-9, pikemate selgimiste korral kohati kuni 13 kraadi. Jõululaupäeva päeval on oodata pilves selgimistega ilma. Kohati sajab kerget lund. Puhub põhjakaaretuul 1-7 m/s. Õhtul pöördub tuul läänekaarde. Külma on 1-7 kraadi.

Ööl vastu teisipäeva on pilves selgimistega peamiselt sajuta ilm. Hommikul hakkab loode poolt alates lund sadama. Edelatuul tugevneb 5-10, rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on 4-10, kohati kuni 13 kraadi. Esimese jõulupüha päeval pilvisus tiheneb. Lume- ja lörtsisadu liigub üle Eesti loodest kagusse, Lääne-Eestis läheb kohati sadu üle vihmaks. Kohati võib tuisata ja esineb jäidet. Puhub edelatuul 5-10, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhtul pöördub tuul läände ja loodesse. Õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis 0 kuni +3 kraadini, Ida-Eestis on õhutemperatuur 0 kuni -3 kraadi.

Kolmapäeva öösel pilvisus hõreneb. Öö hakul sajab mitmel pool lund, lörtsi ja vihma, on jäidet. Hommikuks aga sadu lakkab. Puhub valdavalt loodetuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +3 kraadi. Kolmapäeva päeval, teisel jõulupühal, on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub loodetuul 4-10, hommikupoolikul rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +3 kraadi.