EESTI UUDISED BNS

Päästjate keskmine palk tõuseb 1000 euroni

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogus vastu võetud järgmise aasta riigieelarve võimaldab tõsta päästjate palka keskmiselt 23,6 protsenti ehk 1000 euroni, teatas päästeamet.

"See on läbi aastate kõige suurem palgatõus, mis päästeametis on olnud ning sellest saavad osa kõik Päästeameti töötajad. Olen väga tänulik kõigile, kes on selle saavutamiseks ühel või teisel moel kaasa löönud. Kõikide palgamuudatustega on minu peamine soov olnud väärtustada haridust ja karjäärisüsteemi," ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, kelle sõnul on igale Eesti inimesele turvalisuse tagamiseks vaja tugevat päästeametit.

"Tugevuse annavad meile inimesed, aga selleks et häid ja võimekaid inimesi leida ning ka hoida, peame olema tööjõuturul konkurentsivõimelised. Lisaks peame motiveerima neid, kes tahavad liikuda organisatsioonis edasi ja teha tööd selle nimel, et saada näiteks komandopealikuks või piirkonnajuhiks," selgitas Tammearu.

Päästeameti järgmise aasta palgaeelarve suureneb 7,9 miljoni euro ehk 20 protsendi võrra. Enamik sellest ehk 5,8 miljonit eurot läheb komandotasandi palkade tõusuks.

Kõige enam kasvab uuest aastast päästjate palk – päästja keskmine põhipalk saab olema 1000 eurot. Tänavu oli päästja keskmine põhipalk 808 eurot. Päästjate põhipalgale lisandub 11 protsenti lisatasu öösel ja pühade ajal töötamise eest.

"Uue aasta palgatõus on aga vahevõit teekonnal, mille eesmärk on, et aastal 2020 oleks päästja palk samal tasemel Eesti keskmise palgaga," ütles Tammearu. 

Päästeameti teiste valdkondade teenistujate palk tõuseb keskmiselt 15,4 protsenti.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner riigi julgeoleku tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas avaliku sektori organisatsioon, kus töötab ligi 2200 inimest.

Lasteüritustel tuleb helivõimendust vastutustundlikult kasutada

Terviseamet juhib jõulude ja aastavahetusele pühendatud ürituste korraldajate tähelepanu vajadusele jälgida helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu taset, sealjuures tuleb erilist rõhku pöörata lasteürituste müratasemele.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Natalja Šubina sõnul on kõige enam ohustatud just lapsed, sest nad ei oska alati hinnata või väljendada ürituse mürast tekkivaid ebameeldivaid emotsioone ja aistinguid ega saa tõenäoliselt ruumist ka iseseisvalt lahkuda. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel võivad ehmatavad valjud helid ja pikaaegne viibimine mürarikkas keskkonnas tekitada lastes stressi, mis hiljem avalduvad potentsiaalselt käitumis- ja keskendumishäiretena.

„Laste tervise kaitsmine on seega usaldatud täiskasvanutele. Juhime lasteürituste korraldajate tähelepanu vajadusele keskkonna helirõhu taseme nõudeid jälgida,“ ütles Šubina.

Eestis tohib lastele ettenähtud ürituse helirõhu keskmine ehk ekvivalenttase olla kuni 90 detsibelli, kinodes on helirõhu soovitusliku ekvivalenttaseme ülempiir 85 detsibelli(A). Helirõhu maksimaaltase ei või ületada 115 detsibelli piiri. Samuti on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra, häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta kasutatakse. Avalikuks kohaks loetakse ka ehitist, ruumi või selle osa.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Suri vanim eestlane

Foto on illustratiivne

Esmaspäeval suri 107-aastaselt Eesti vanim elanik, valgalanna Anna Kütt, kirjutab Lõuna-Eesti Postimes. 

Enne Kütti oli riigi vanim elanik võrulanna Maria Kolk, kes suri 107-aastaselt tänavu 6. juunil. Siseministeeriumi andmete järgi on Eesti vanim elanik nüüd 106-aastane Raplamaa naine. 

Veel möödunud aasta alguses üksi Valga korteris elanud Anna Kütt toodi Valga haiglasse 2017. aasta jaanuari lõpus, kuna ta oli endale kukkudes viga teinud. Sellest ajast alates viibis naine haigla hoolekandeosakonnas.

Valga Linna Pensionäride Liidu endine juht Olga Lea meenutas Kütti hea sõnaga. «Ta on minu teada päris palju pensionäride liitu abistanud. Kinkinud liidule lapselapse kaudu klaveri ja toetanud rahaliselt liikmemaksudega ning meie tegevusse hästi suhtunud.»

Kütt elas üle neli riigikorda. Ta sündis 18. veebruaril 1911. aastal Valgamaal Aheru külas Saarte talus moonaka peres. Tal oli kaks vanemat venda. Kuna talutöö tahtis tegemist, lehmad lüpsmist ja karjatamist, koolis ta palju käia ei saanud. Külakoolis käis ainult viis klassi.

Anna abiellus Vabadussõjas käinud Jaan Arbeiteriga, kes oli Karulast pärit ja kellega neil sündis poeg Rahuleid. 1934. aastal kolis pere Valka ja sellest peale on naine Valga linna kodanik.

Huvipooled: tugiteenused peavad olema puudega inimesele saadaval

Võrumaa Teataja

Tugiteenused peavad olema puudega inimestele lihtsamini kättesaadavad, leiti sel nädalal sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumistel puudega inimeste esindusorganisatsioonidega.

Huvigruppidega arutati puudega inimeste valdkonna kaasajastamise lahendusettepanekuid, mis on plaanis lõpuks valitsusele esitada ja mis hõlmavad nii riigi kui ka omavalitsuse ülesannetesse suurema selguse loomist, teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ning puudega inimeste toetusi.

Südamerikkega pisipoiss sai Lastefondi annetajate toel kodusele ravile

LF_Johann

Kaasasündinud südamerikkega Johannile implanteeriti proteesklapp - spetsiaalne analüsaator ja mõõtmiseks vajalikud testribad ei kuulu aga Eesti Haigekassa kompenseeritavate vahendite nimekirja ja seega vajas laps kodusele ravile saamiseks heade annetajate tuge.

Kaheaastasel Johannil on mitraalklapi düsplaasia ja raske klapi puudulikkus. Poissi on ravitud kirurgiliselt, mille käigus implanteeriti talle proteesklapp. Proteesklapi tõttu vajab laps püsivat ravi vere hüübimist vähendava varfariiniga ehk ravimiga Marevan, mille annustamine sõltub vere hüübivusnäitaja INR tasemest. Selle kontrollimiseks on lapsele vajalik koju soetada INR mõõtmise analüsaator ja testribad. Nimetatud vahend ja mõõtmiseks vajalikud testribad ei kuulu aga Eesti Haigekassa kompenseeritavate vahendite nimekirja.

Et laps saaks haiglast lahkuda ja kodusele ravile, toetas TÜ Kliinikumi Lastefond heade annetajate toel Johannile vajaliku analüsaatori ja esmaste testribade ostu kokku 826 euroga. Pere või kohaliku omavalitsuse hilisemaks osaluseks jääb aparaadi kasutamiseks edaspidine testribade ostmine.

Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves nentis, et kui laps vajas niivõrd olulist aparaati ravimidoosi õigeks manustamiseks, siis ei olnud Lastefondi nõukogul aitamise osas kahtlustki. “Loomulikult otsustasime toetada. Kuidas oleksimegi saanud teistsugust otsust teha? Lastefond ja head annetajad hoolivad laste tervisest ja leiavad alati aitamiseks võimaluse.”

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku ligikaudu nelja ja poole miljoni euroga.

Amet: jõulutaimed ja kaunistused võivad väikelapsele ohtu kujutada

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib lapsevanemate tähelepanu sellele, et pühadeks koju toodud taimed, kaunistused ja pürotehnika võivad väikelaste jaoks ohtu kujutada.

Ehkki detsembris on infoliinile 16662 laste ekslike ravimimürgistuste tõttu helistatud oluliselt vähem, tasub mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul lapsevanematel kriitilise pilguga üle vaadata kogu pühade ehteis olev kodu - lisaks elamisse lisandunud uutele kaunistustele muudab saabuva aja ohtlikuks ka tõsisasi, et pühadeks ettevalmistamise tuhinas kipub lapsevanemate tähelepanu hajuma.

„Mitme asjaolu kokku langemisel võibki juhtuda, et pere pisipõnn saab kätte näiteks silmatorkava välimusega jõulu- või ratsuritähe või koralltomati ning otsustab sellest tüki hammustada,“ ütles Mare Oder.

Jõulutäht ning ratsuritäht ehk amarüllis on aga taimed, mille mahl võib põhjustada inimesel limaskesta ärritust. Nahale sattunud taime mahl tuleks kindlasti veega maha pesta. Samuti on mürgine koralltomat, mille hammustamise või neelamise korral võib mürgistuse algusele viidata oksendamine ja kõhuvalu.  Ka mõni eksootilisem jõulupuuks soetatud roheline põõsas või puuke võib lapse suhu sattudes tekitada seedehäireid. „Kindlasti tasub täiskasvanutel omale selgeks teha kõik kodus olevad taimed, sest telefoni teel me taime ohtlikkust määrata ei riski,“ ütles Oder.

Lisaks taimedele tasub ettevaatlik olla näiteks tuletikkude, paukherneste, patareide, magnetite, valguspulkade ja lumespreiga. Kui umbes 20 tuletiku pea neelamist, säraküünalde lutsutamist, küünalde, fooliumpaberi või jõuluehete maitsmist ei peeta ohtlikuks, siis patareides leiduv energia võib põhjustada limaskesta põletust juba esimese kahe tunni jooksul. Nööp-patareide põhjustatud tervisekaebused tulenevad peamiselt nende söögitorru kinni jäämisest. Patareisid leidub peale erinevate elektroonikaseadmete ka laulvates ja vilkuvates õnnitluskaartides, lambikestes, vilkuvate kaunistustega peavõrudes ning muudes kaunistustes ja ehetes. Samuti tasub tähelepanu pöörata lastele kingitavate asjade patareide ja magnetite kaitstusele. Seda ka siis, kui kingituse saab pere suurem laps, sest mänguhoos võivad pere väiksemad lapsed patareid või magnetid kogemata alla neetala. Üksiku magneti neelamine pole ohtlik, ent tulenevalt magnetite kokkutõmbumisele läbi soole seinte võib mitme magneti järjestikune sattumine soolestikku põhjustada tervisemuresid.

Ligi pooled mürgistusteabekeskuse infoliini 16662 kõnedest puudutavad kuni kolmeaastaste lastega juhtunud õnnetusi, enamik väikelaste mürgistusõnnetusi leiab aset kodus.

Mürgistusteabekeskuse infoliinile saab helistada ööpäevaringselt mistahes äsja juhtunud mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega spetsialistid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD