Reedel juhtus üks tõsisemate tagajärgedega liiklusõnnetus, milles sai viga neli inimest, nende seas kaks koolilast.

Õnnetus juhtus kella 14.05 ajal Saue vallas Tallinna ringtee ja Välja tee ristmikul, kus 59-aastane mees sõitis Scania P124 tüüpi veoautoga tagant otsa vasakpöörde ootel olnud Chrysler Town & Country pereautole, mida juhtis 46-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis Chrysleri juhi ja sõidukis viibinud 41-aastase naise Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Chrysleris viibinud 11- ja 10-aastane tüdruk tuli aga viia Tallinna lastehaiglasse.

Ka laupäev on juba toonud vigastatuga liiklusõnnetuse. Kella 3.07 ajal sõitis purjus 31-aastane mees Nissan Terranoga Võrumaal Setomaa vallas Värska-Ulitina maantee 3. kilomeetril kraavi. Maastur rullus katusel ja kiirabi viis selle juhi Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Ida prefektuurist on ärandatud kaks mikrobussi. Teadmata suunas on omaniku juurest lahkunud 1994. aasta roheline Volkswageni Multivan riikliku numbrimärgiga 483BDC ja aasta uuem sinine Volkswagen Caravelle numbriga 613AU.

Leitud sõidukite kohta teateid ei laekunud.

Eesti teedel ja tänavatel ei juhtunud neljapäeval ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Tegemist oli käesoleval aastal 13. sellise päevaga, kui politsei ei saanud teateid rasketest liiklusõnnetustest. Eelmised head päevad liikluses olid 10. november, 28. septembril, 1. mail, 9. aprillil, 18. märtsil, 5. märtsil ja 28. veebruaril, siis 21. veebruaril, enne seda 11, veebruaril, 4. veebruaril, 19. jaanuaril ja aasta esimene avariivaba päev 15. jaanuaril.

Siseministeeriumi andmetel oli möödunud aastal 16 sellist päeva, kui politseinikud ei pidanud tegelema raskete liiklusavariidega.

Tunamullu oli selliseid päevi aga 19, kui liiklusavariides ei saanud viga ühtegi inimest.

Alates 01.01.2019 alustab AS Võru Vesi opereerimist kümnes uues tegevuspiirkonnas – Kanepi vallas Saverna, Maaritsa, Valgjärve, Krootuse ja Ihamaru külades ning Võru vallas Parksepa, Väimela alevikes ning Puiga, Navi ja Orava külades.

Tegevuspiirkondade laienemise ja ettevõtte kasvamisega soovitakse saavutada mastaabiefekti – optimeerida juhtimis- ja raamatupidamiskulusid, keskenduda tööjõuspetsialiseerimisele, tagades sellega objektide nõuetekohane hooldus. Samuti on ettevõttel paremad võimalused eritehnika soetamiseks ja intensiivsemaks kasutamiseks. Lisaks sellele kasvab ettevõtte finantsvõimekus ja läbi avalike hangete on võimalik saavutada madalamad ühikuhinnad.

AS-i Võru Vesi juhatuse liikme Juri Gotmansi sõnul saab ettevõte saavutatud kokkuhoiu arvelt pakkuda tarbijatele soodsamat veeteenuse hinda.

AS Võru Vesi jätkab ka edaspid läbirääkimisi omavalitsustega, et kasvatada tegevuspiirkondade arvu ja kaasata senisest veel rohkem omavalitsusi omanike ringi ning suurendada omavalitsuste osalust vee-ettevõttes.

AS Võru Vesi on määratud vee-ettevõtjaks viies omavalitsuses ning alates uuest aastast opereeritakse kokku 47 piirkonnas.