Päästeamet korraldab pühade-eelse kontrollkäigu kaubandusasutustesse

Sel nädalal kontrollib päästeamet kogu Eestis kaubanduskeskustes ja poodides tuleohutust.

Jõulukuu saabumine toob kaubanduskeskustesse ja poodidesse tavapärasest rohkem külastajaid ning sellega seoses tuleb turvalisusele erilist tähelepanu pöörata.

„Eesti kaubanduskeskuseid ja poode külastab aasta jooksul miljoneid inimesi. Suuremad keskused on tänapäeval midagi enamat kui lihtsalt ostukeskkond – saab käia kinos, teha trenni, einestada pere ja sõpradega. Seepärast on väga oluline, et keskuste tuleohutusnõuded oleksid täidetud ning õnnetuse korral saaksid inimesed hoonest kiiresti ja ohutult välja,“ selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Varasematel kontrollidel on peamiseks probleemiks olnud evakuatsioon, seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel hoiustama. Teine probleem on seotud sellega, et kaubanduskeskustes toimuvad väga sagedasti ümberkorraldused, mõnigi kord kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, siis tuleb ka tuleohutuspaigaldiste lahendused üle vaadata. Näiteks, et tulekustuti ei jääks uue riiuli taha peitu või laes olev signalisatsiooniandur vaheseina taha, märkis päästeamet. 

Hoone peab igal hetkel vastama kehtivatele tuleohutusnõuetele - olulised on tuletõkkesektsioonid, tulekahjusignalisatsiooni olemasolu, turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja –pääsude korrashoid ja nii edasi. 

„Sadade või tuhandete külastajatega kaubanduskeskustes on eelkõige oluline, et tekkinud tulekahju avastataks varakult ning inimesed saaksid kiiresti ohtlikuks muutunud hoonest väljuda,“ ütles Tähe.

Tuleohutuse seaduse järgi saab ohutu evakuatsiooni takistamise eest juriidilist isikut trahvida kuni 3200 eurot. Sellisteks rikkumisteks on näiteks evakuatsioonipääsude lukustamine või evakuatsioonipääsu ette ja evakuatsiooniteedele esemete ladustamine.

Selle aasta 10 kuu jooksul on kaubanduskeskustes toimunud 26 tulekahju. Neist 10 said alguse elektriseadmetest ja –paigaldistest ning kuus lahtise tule kasutamisest. 2017. aastal toimus 21, 2016. aastal 24 ning 2015. aastal 38 kaubandushoone põlengut. Tulekahjud on peamiselt alguse saanud kas elektriseadmetest ja -paigaldistest või lahtise tule kasutamisest. Need kaks põhjust moodustavad üle poolte kaubandushoonete tulekahjude tekkepõhjustest.

Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse, nimelt ei töötanud automaatkustutussüsteem. Kurvemaid näiteid on aga lähiriikidest – Venemaal hukkus selle aasta alguses kaubanduskeskuse tulekahjus 64 inimest.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, lisaks tehakse sellest aastast kontrollkäike reididena kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate. Tänavu on päästeamet teinud kokku viis kontrollreidi, neist kolm kortermajadesse, ühe haridusasutustesse, ühe hoolekandeasutustesse ning selle aasta viimaseks jääv kontrollkäik  kaubanduskeskustesse.