Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervishoiuteenuste rahastamist puudutava määruse eelnõu, millega lisatakse haigekassa rahastatavate teenuste loetellu mitmeid uusi ravimeid ja teenuseid. Muuhulgas laienevad tulevast aastast perearstide e-konsultatsiooni võimalused.

Perearstid saavad hakata tulevast aastast küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt.

„Perearstid on mitmekülgsete pädevustega spetsialistid, kes suudavad inimest aidata suurema osa tervisemurede korral kogu elu jooksul. Kui perearst soovib eriarstiga nõu pidada, saab ta seda kiirelt ja mugavalt teha läbi e-konsultatsiooni ja nii on terviseprobleem sageli lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „E-konsultatsioon parandab perearstilt eriarstile liikuva info kvaliteeti ning säästab ka patsientide aega, sest enam ei pea alati ise eriarstile pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt ning kogu ravi toimub perearsti koordineerimisel. Samas kui e-konsultatsiooni käigus otsustab eriarst, et patsient vajab siiski eriarsti abi või täiendavaid uuringuid, on konsulteerinud arstil võimalik patsient enda vastuvõtule kutsuda.“

Õigeaegse ja kvaliteetse arstiabi ja nõuannete pakkumisel on väga oluline perearstide koostöö eriarstidega. Selleks loodi 2013. aastal perearstidele võimalus tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme doktor Karmen Jolleri sõnul on e-konsultatsiooni näol tegemist ühe viimaste aastate parima innovatsiooniga tervisevaldkonnas. "E-konsultatsioon võimaldab hoida kokku nii patsiendi kui eriarsti aega. Perearst kirjeldab eriarstile põhjalikult inimese kaebusi ja seisundit, lisab juba tehtud analüüside ja uuringute tulemused, samuti oma mõtted inimese olukorra kohta. Seejärel saadab perearst kirjelduse eriarstile, kes otsustab, kas piisab perearsti juhendamisest või on inimesel vaja tulla ka eriarsti vastuvõtule," ütles Karmen Joller. „E-konsultatsiooniga antakse eriarstile võimalus otsustada ka seda, kui kiiresti inimene tema vastuvõtule jõudma peab: ikka selleks, et tõsisema tervisemurega patsiendid kiiremini abi saaksid. Kui inimene eriarsti juurde jõuab, on eriarstil juba ülevaade inimese tervisemuredest olemas ja tal on rohkem aega põhjustesse süveneda. Nii on raviteekonna üle otsustamise õigus antud arstide kätte, kes püüavad leida parima mooduse inimese aitamiseks.“

2013. aastal alustas haigekassa e-konsultatsiooni teenuse rahastamist uroloogia ning endokrinoloogia erialadel. Alates sellest on e-konsultatsiooni võimalusi aasta-aastalt laiendatud. Praeguseks on perearstidel võimalik küsida e-konsultatsiooni kopsuhaiguste, reumatoloogia, kõrva-nina-kurguhaiguste, pediaatria, neuroloogia, hematoloogia, kardioloogia, gastroenteroloogia, ortopeedia, onkoloogia, allergoloogia-immunoloogia, nefroloogia, sisearsti, psühhiaatria ja günekoloogia erialadel.

E-konsultatsiooni teenuse kasutamine on 2018. aastal kasvanud võrreldes varasemaga ligi poole võrra. 2018. aastal konsulteerisid perearstid eriarstidega e-konsultatsiooni teel  17 erialal nii kesk- kui ka regionaalhaiglates ja haigekassa valikupartnerite juures. 2018. aasta kolmandas kvartalis tegid perearstid kokku 4709 e-konsultatsiooni, mis on 50 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Teenust kasutas 670 perearsti üle Eesti.

Riigikogu kiitis esmaspäevasel täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta.

Avalduse heakskiitmise poolt oli 41 riigikogu saadikut ning vastu oli 27. Erapooletuid ei olnud.

Avalduse poolt hääletasid Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Ka toetasid avaldust Margus Tsahkna ja Monika Haukanõmm.

Eelnõu vastu hääletasid Isamaa, EKRE-st ja Vabaerakonna saadikud ning neli fraktsiooni mittekuuluvat saadikut. 

Reformierakondlased ei hääletanud.

Avalduses (on kirjas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi arutatud deklaratsioon, mis annab võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Riigikogu rõhutab avalduses globaalses ränderaamistikus esile toodud vääramatut põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Avalduses tuuakse välja globaalse ränderaamistiku põhimõtted, mida riigikogu rõhutab.

Riigikogu väljendab lootust, et globaalses ränderaamistikus nimetatud eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks. Avalduse kohaselt toetab riigikogu ränderaamistiku vastuvõtmist.

Muudatusettepanekuid läbi vaadates leidis 86 poolthäälega toetust Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek asendada avalduse teise lõigu alguses sõnad „Globaalne ränderaamistik rõhutab“ nii, et teise lõigu sõnastus on järgmine: „Eesti Riigikogu rõhutab Raamistikus esile toodud vääramatut põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.“

87 poolthäälega leidis toetust ka Vabaerakonna fraktsiooni muudatusettepanek asendada avalduse kolmandas lõigus sõna „toetamisel“ sõnaga „käsitlemisel“. Vastu oli üks saadik.

Samuti 87 poolthäälega toetas Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekut asendada avalduse eelviimases lõigus sõna „veendumust“ sõnaga „lootust“.

Toetust ei leidnud juhtivkomisjoni ettepanek asendada avalduse teksti lõik „Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist“ lõiguga: „Riigikogu peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus otsustaks globaalse ränderaamistikuga liitumise üle arvestades käesolevas avalduses kirjeldatud põhimõtteid ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsil 2018. aastal võetud seisukohti globaalse ränderaamistiku läbirääkimistel.“. Ettepaneku poolt oli 43 ja vastu 52 saadikut.

Toetust ei leidnud ka juhtivkomisjoni ettepanek täiendada avalduse teksti uue lõikega ja sõnastada järgmiselt: „Riigikogu on veendunud, et Vabariigi Valitsus korraldab välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 12 alusel Riigikogu antud suuniste täitmise.“ Ettepaneku vastu oli 94 ja poolt mitte ükski saadik.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu