Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti maanteetranspordi firmad viiamastel aastatel kaotanud nii tööjõu puuduse kui ka kõrgema kütuseaktsiisi tõttu turuosa Läti ja Leedu firmadele.

Peaminister rääkis riigikogu arupärimisel, et rahvusvaheliste vedude turul on konkurents viimastel aastatel olnud väga tihe ning paraku on Eesti ettevõtted naaberriikidega võrreldes oma positsioone kaotamas. "Üks põhjuseid on tööjõu vähesusest tulenev palgasurve, mis suurendab Eesti ettevõtete kulusid ning tõstab teenuste hindu. Samuti mõjutab Eesti ettevõtete kulusid kõrgem kütuseaktsiis," tõdes Ratas.

Maanteetranspordis on peaministri sõnul viimastel aastatel kulude kasv ületanud tulude kasvu ning kasumlikkus on vähenenud "Läti ja Leedu diislikütuse aktsiisimäärad on Euroopa Liidu ühed madalamad. Eesti määr 493 eurot 1000 liitri kohta, Leedus seevastu 330,17 eurot 1000 liitri kohta ning hetkel pole teada, et Leedu plaaniks lähiajal aktsiisimäära tõsta," märkis ta.

Aktsiisimäärade vahe Lätiga kahanes käesoleval aastal, kuna Lätis tõsteti 2018. aasta 1. jaanuaril diislikütuse aktsiisimäära 372 eurole 1000 liitri kohta. Kehtivate otsuste kohaselt peaks Läti jätkama aktsiisitõusudega ning aktsiisimäär jõuab 2020. aastaks 414 euroni 1000 liitri kohta.

Rääkides potentsiaalsest aktsiisilangetusest märkis Ratas, et võimalikul muudatusel oleks suurim mõju maanteetranspordile, arvestades, et maismaatransport moodustab kogu diislitarbimisest 40 protsenti.

Diislikütuse aktsiisimäärade langetamine mõjutab peaministri sõnul ka majapidamisi, kuid mõju neile oleks tagasihoidlikum, sest majapidamised moodustavad diislitarbimise osakaalust umbes 12 protsenti.

Seejuures kinnitas Ratas, et kütusehinna kasv on küsimus, mida valitsus jälgib tähelepanelikult. Ta lisas, et praeguse seisuga on diisli tarbimine liikunud Eestist mitte niivõrd Lätti, vaid juba Leetu. Diisliaktsiisi langetus Leedu tasandile võiks Ratase sõnul tähendada aga suurusjärgus 96–100 miljoni suurust miinust riigieelarvele.