Küttepuidu hind küündis oktoobris pea 32 euroni tihumeetrilt

Oktoobris maksis tihumeeter küttepuitu 31,99 eurot, mis tähendab aastavõrdluses 31,5-protsendilist hinnakasvu, selgub Erametsakeskuse hinnastatistikast.

Kui mullu oktoobris maksis tihumeeter küttepuitu 24,32 eurot, siis möödunud aasta lõpuks kasvas see 25,33 euroni tihumeetrilt. Käesoleval aastal on puiduturul küttepuude hind kasvanud kuust-kuusse, ületades veebruaris esmakordselt 30 euro piiri ja mais 31 euro piiri tihumeetri kohta. Oktoobrikuu hinnataseme puhul on seejuures taaskord tegu uue hinnarekordiga.

Võrreldes käesoleva aasta septembriga ehk kolmanda kvartali lõpuga, mil tihumeeter küttepuitu maksis 31,71 eurot, on küttepuidu hind kuuga kasvanud 0,9 protsenti.

Aastaga on kasvanud ka paberipuidu hind, tänavu oktoobris maksis tihumeeter männipaberipuitu 65,19 eurot, tihumeeter kuusepaberipuitu 65,19 eurot, tihumeeter kasepaberipuitu 55,92 eurot ja tihumeeter haavapaberipuitu 36,71 eurot.

Võrreldes 2017. aasta oktoobriga on hinnatõus vastavalt 66,7 protsenti, 66 protsenti, 59,1 protsenti ja 26,7 protsenti. Võrreldes septembriga on paberipuidu hind samuti pisut tõusnud, välja arvatud haavapaberipuitu hind, mis kahanes kuuga 5,6 protsenti.

Erametsakeskuse hinnastatistika tugineb Keskühistule Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete poolt pakutud lõpplao kokkuostuhindadele. Hinnad ei sisalda käibemaksu.

Selgusid naiste tugikeskuse teenuse pakkujad

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Selgusid naiste tugikeskuse teenuse pakkujad">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Võrumaa Teataja

Septembris kuulutas sotsiaalkindlustusamet välja hanke, millega otsiti järgmisteks aastateks naiste tugikeskuse teenuse pakkujaid kõikidesse maakondadesse - nüüdseks on hanke tulemused selgunud ning parimad teenusepakkujad välja valitud.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialist Andrea Kink märkis, et naiste tugikeskuse teenuse pakkujate leidmiseks viidi kõikides maakondades läbi 14 eraldiseisvat riigihanget. 

Võrreldes möödunud aastal korraldatud hankega otsiti teenusepakkujaid pikemaks perioodiks – kolmeks aastaks kaheaastase pikendamise võimalusega. Lisaks suurenes ka teenuse üldrahastus 30 protsendi võrra. Teenuse eelarve üheks aastaks on üks miljon eurot.

Autoromusid saab 2. detsembrini tasuta ära anda

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Autoromusid saab 2. detsembrini tasuta ära anda">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala raames saab 2. detsembrini autoromusid tasuta ära anda.

Üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala tänavune teema on ohtlikud jäätmed, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Eesti võtab sel korral fookusesse autoromud ja kuni 2. detsembrini viivad autolammutuse liit ja Kuusakoski AS need üle Eesti tasuta ära.

Romusõiduk on ohtlik jääde, mida tohib käidelda ainult ettevõttes, kel on selleks õigus. Teisisõnu tuleb see viia kas autode maaletoojale või eespool mainitud käitluslube omavasse ettevõttesse.

Kõrge kütuseaktsiis langetab Eesti transpordifirmade võimekust

Foto on illustratiivne

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti maanteetranspordi firmad viiamastel aastatel kaotanud nii tööjõu puuduse kui ka kõrgema kütuseaktsiisi tõttu turuosa Läti ja Leedu firmadele.

Peaminister rääkis riigikogu arupärimisel, et rahvusvaheliste vedude turul on konkurents viimastel aastatel olnud väga tihe ning paraku on Eesti ettevõtted naaberriikidega võrreldes oma positsioone kaotamas. "Üks põhjuseid on tööjõu vähesusest tulenev palgasurve, mis suurendab Eesti ettevõtete kulusid ning tõstab teenuste hindu. Samuti mõjutab Eesti ettevõtete kulusid kõrgem kütuseaktsiis," tõdes Ratas.

Maanteetranspordis on peaministri sõnul viimastel aastatel kulude kasv ületanud tulude kasvu ning kasumlikkus on vähenenud "Läti ja Leedu diislikütuse aktsiisimäärad on Euroopa Liidu ühed madalamad. Eesti määr 493 eurot 1000 liitri kohta, Leedus seevastu 330,17 eurot 1000 liitri kohta ning hetkel pole teada, et Leedu plaaniks lähiajal aktsiisimäära tõsta," märkis ta.

Aktsiisimäärade vahe Lätiga kahanes käesoleval aastal, kuna Lätis tõsteti 2018. aasta 1. jaanuaril diislikütuse aktsiisimäära 372 eurole 1000 liitri kohta. Kehtivate otsuste kohaselt peaks Läti jätkama aktsiisitõusudega ning aktsiisimäär jõuab 2020. aastaks 414 euroni 1000 liitri kohta.

Rääkides potentsiaalsest aktsiisilangetusest märkis Ratas, et võimalikul muudatusel oleks suurim mõju maanteetranspordile, arvestades, et maismaatransport moodustab kogu diislitarbimisest 40 protsenti.

Diislikütuse aktsiisimäärade langetamine mõjutab peaministri sõnul ka majapidamisi, kuid mõju neile oleks tagasihoidlikum, sest majapidamised moodustavad diislitarbimise osakaalust umbes 12 protsenti.

Seejuures kinnitas Ratas, et kütusehinna kasv on küsimus, mida valitsus jälgib tähelepanelikult. Ta lisas, et praeguse seisuga on diisli tarbimine liikunud Eestist mitte niivõrd Lätti, vaid juba Leetu. Diisliaktsiisi langetus Leedu tasandile võiks Ratase sõnul tähendada aga suurusjärgus 96–100 miljoni suurust miinust riigieelarvele.


 

Advertisement


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD