EESTI UUDISED BNS
Politsei otsib novembri alguses esimesel Võrumaal teadmata kadunuks jäänud 64-aastast meest.
Seni teadaolevalt nähti Voldemari viimati pensionipäeval, 5. novembril Võru vallas Linnamäe külas, kus ta kohalike mäletamist pidi veetis aega teiste külameestega, edastas Lõuna prefektuur. Voldemar ise elab Linnamäest umbes 5 kilomeetri kaugusel Varese külas. Kas ta tol õhtul joobespäi koju jõudis, on kaheldav. Suure tõenäosusega võis ta koduteel hätta sattuda.
Piirkonnapolitseiniku Meelis Tsopi sõnul avastasid külaelanikud, et Voldemarist pole üle nädala midagi kuulda olnud. Meest otsisid sugulased ja teised, kuid Voldemari leida neil ei õnnestunud. Nüüd anti juhtunust teada ka politseile.
„Voldemar mobiiltelefonide usku ei olnud ja nii teati tema käekäigust üksnes siis, kui kusagil näost-näkku kohtuti. Keegi ei saanud helistada ja uurida jooksvalt, et kas temaga on kõik hästi, kas ta jõudis tervelt koju ja nõnda edasi. Kuna telefoni tal ei ole, ei saa ka politsei paraku kiirelt uurida, kus Voldemar pärast kadumispäeva liikus. Meil tuleb kogu piirkond läbi kontrollida, et selgitada, kuhu ja miks Voldemar jäi,“ ütles piirkonnapolitseinik.
Tsopp märkis, et lõpuni välistada ei saa võimalust, et Voldemariga on kõik hästi ning ta on võtnud nõuks kellelegi pikemaks või kaugemale külla minna.
Riigihalduse minister Janek Mäggi saatis kohalikele omavalitsustele kirja, milles juhib tähelepanu ühinemislepingute täitmisele.
Ministri sõnul on rahandusministeeriumi poole pöördutud murega, et mitmed omavalitsused ei pea kinni haldusreformi käigus tehtud kokkuleppest.
„Ühinemisjärgne aeg on olnud omavalitsustele pingeline. Hoolimata sellest on asutustes suudetud tagada sujuv töö ning see väärib tunnustust. Samas on kosta ka muresid, et mitmes omavalitsuses ei peeta kinni ühinemislepingust,“ ütles Mäggi. „Tuletan meelde, et varasemalt kokkulepitut ei tohi jätta tähelepanuta. Kohalikud elanikud on ühinemislepingutele andnud oma heakskiidu ning seetõttu neil on õigustatud ootus, et leppeid täidetakse.“
Riigihalduse minister täpsustas, et selliseid probleeme pole palju, kuid edasiste vältimiseks saatis ta kirja kõikidele haldusreformi käigus moodustunud omavalitsustele. „Kui ühinemislepingus on kirjas, et asutuste võrgustikku ja kavandatud investeeringuid lepingu kehtivuse ajal ei muudeta, siis nendest ei saa niisama lihtsalt loobuda. Kui muudatused on vajalikud, siis tuleb need kohalike inimestega kokku leppida,“ lisas ta.
Ühinenud omavalitsuste volikogude kinnitatud ühinemisleping määrab siduvalt kindlaks ühinemise põhimõtted, garantiid ja poliitilised lubadused, mis olid konkreetse ühinemise eeltingimuseks. Muud kohaliku omavalitsuse õigusaktid peavad olema ühinemislepinguga kooskõlas. Ühinemislepingud kehtivad vähemalt neli aastat ehk järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
Kohalikele omavalitsustele saadetud kirjas tuuakse välja ka võimalused, kuidas ühinemislepingut muuta. Seda saab teha ainult juhul, kui omavalitsusel pole võimekust ühinemislepingu tingimusi täita või kui prioriteetsed arenguvajadused tingivad mõnest investeeringust loobumist. Näiteks on muutunud omavalitsuse sotsiaalmajanduslik olukord või tegelik finantsvõimekus on madalam, kui esialgu arvati. Sellistel puhkudel tuleb avalikkust selgelt olukorrast informeerida ning algatada ühinemislepingu muutmine.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riigikogu sai ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Riigikogu sai kolmapäevasel istungil riigikontrolör Janar Holmilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal, teatas parlamendi pressiteenistus.
Riigikontrolör Janar Holm ütles, et Eesti on rikkam kui kunagi varem.
"Tänavu on Eesti elu edendamiseks Riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi. See on olnud erakordne areng," tõi riigikontrolör välja.
Eesti on professionaalsete autovaraste jaoks ebamugav riik ning Leedust pärit autovargad pärast vahelejäämist enam siia reeglina tagasi ei tule, ütles Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson kolmapäeval ETV saates "Ringvaade".
Jervson sõnul tulevad Leedust pärit autovargad Eestisse siis, kui neil näiteks Lätis või mujal on tekkinud tõrkeid.
Niinimetatud külalisvaraste Eestisse tuleku põhjuseks on Jervsoni sõnul see, et Leedus on suur autoturg ning sealt viiakse need mujale. Ta nentis, et paraku on nii, et kui auto jõudnud juba Eestist Leetu, siis on see omaniku jaoks kadunud.
Jervson ütles, et Eestis ärandatakse auto enamasti siis, kui on tarvis kuhugile sõita ning elukutselised sõidukivargad on siit lahkunud ja tegutsevad mujal.
Praegu on sõidukite vargus Jervsoni sõnul tänu uutele süsteemidele imelihtne. "Petetakse auto aju ära. Ilma süütelukku kasutamata on küll mugav omanikul sõitu alustada, aga mugavus maksab kätte. Võtme signaal pikendatakse sõidukini. Kunagi vargad pidid nägema kurja vaeva, et autol uksed lahti saada ning sõiduk käima. Meie soovitame paigaldada sõidukile täiendava immobilaiseri," rääkis Jervson.
Lõuna-Eestis ööl vastu kolmapäeva käivitatud politseioperatsiooni käigus pidas politsei hoiatuslaskude saatel kinni Leedu kodakondsusega mehe, keda on alust kahtlustada sõidukivarguses, samas teise kahtlusaluse otsimine alles käib.
Sündmused said alguse öösel kella 2.30 paiku, kui politseile teatati Tartus Pääsukese tänaval hoovis askeldavast kahest kahtlasest mehest. Ärkvel olnud elanik arvas, et tegu võib olla autovarastega ning teatas toimuvast kohe hädaabinumbril 112.
Nähes sündmuskohale lähenevat politseipatrulli, põgenesid kaks meest sündmuskohalt. Kohapeal selgus, et BMW-d ei õnnestunud neil käivitada. Küll oli sellele eelnevalt Kungla tänaval kurjategijatel õnnestunud pikendada autovõtme signaali nii, et Honda CR-V käivitus. Honda seisis töötava mootoriga sadakond meetrit algsest parkimise kohast ja oli valmis pandud ärasõiduks. Politsei sekkumise järel jäid mõlemad autod varastamata.
Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Rain Vosman ütles, et kohe käivitati politseioperatsioon tabamaks sündmuskohalt põgenenud kaht tumedates riietes ja nägu varjanud isikut. Kella 5.30 ajal märkas üks politseiekipaažidest Tartus Rebase tänaval Emajõe lähistel kaht jalgsi liikunud meest, keda oli alust seostada autovargustega.
„Politseid nähes püüdsid nad põgeneda ega reageerinud korduvatele käsklustele peatuda. Meeste peatamiseks tegi patrullpolitseinik oma teenistusrelvast kolm hoiatuslasku õhku. Üks meestest õnnestus seejärel kohe kinni pidada. Politsei selgitas, et tegu on 22-aastase Leedu kodakondsusega noormehega. Teisel noormehe ja teiste võimalike kuriteoga seotud isikute tagaotsimine jätkub senini,“ kirjeldas Vosman.
Seni kogutud tõendite põhjal on alust arvata, et samad isikud on seotud ka hiljuti Pärnus toime pandud sõidukivargustega.
Vosman ütles, et politseile on abipalve peale laekunud kümneid vihjeid kahtlustäratanud välismaiste registreerimisnumbritega sõidukite kohta, mida on jooksvalt kõiki kontrollitud. Politseioperatsioon jätkub ning Lõuna-Eestis jätkatakse kahtlaste sõidukite kontrolliga nii piirialal kui sisemaal, samuti analüüsitakse valvekaamerate salvestisi ning kontrollitakse häirekeskusele laekuvaid vihjeid.
„Kui keegi näeb Lõuna-Eestis sõitmas või ebaloogilisse kohta maha jäetud välismaise registreerimisnumbriga sõiduautot, palume sest kohe hädaabinumbril 112 teada anda.“
- VIDEO MTA sai kätte 28 kilogrammi marihuaanat
- Septembris tasuti maksu- ja tolliametile 600,6 miljonit eurot makse, mida oli 8,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal kuul
- Tuleva aasta sisserände piirarv saab olema 1315 inimest
- Liit: langetama peaks nii lahja kui ka kange alkoholi aktsiisimäärasid
- Lastefond pikendab krooniliste haigustega laste toetamise vanusepiiri
- Lähipäevadel jätkub plusskraadidega pehme sügisilm
- Riigikontroll soovitab soodustingimustel vanaduspensioni kaotada
- SDE muutis eelmiste valimistega võrreldes ringkondade esinumbreid
- Laupäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust
- Haruldane trükis 17. sajandist, kus tõlkija on kasutanud Tartumaa lõunaosa või Võrumaa lääneosa murret
- Disainmajade valmistaja Ööd plaanib siseneda Austraalia ja USA turule
- Valitsus otsustas tõsta toimetulekupiiri 150 euroni
- Leedu piirivalvekoer leidis Võrumaal metsa eksinud naise
- Helkuri saab politseilt nüüd vaid koos trahviga
- Tartus kadunuks jäänud noormees leiti surnuna
- Aasta puitehitis 2018 on Vastseliina päästekomando hoone
- KIK toetab kaheksa biometaanitankla rajamist 1,1 miljoni euroga
- Swedbanki paroolikaardi päevalimiit on neljapäevast 50 eurot
- Rusikahoobiga nooruki surmanud mees ei pääsenud süüdimõistmisest
- Veeõnnetused nõudsid oktoobris neli inimelu
- Oktoobris hukkus tulekahjudes kuus inimest
- Abivahendite süsteemi ootavad ees olulised täiendused
- Elektrilevi kogub kiire interneti võrgu liitumissoove aasta lõpuni
- Ansip: mulle piisab üheksast peaministrina veedetud aastast
- Eestis registreeriti mullu kahe abielu kohta üks lahutus
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Iga kümnes õpilane on kogenud keha ja seksuaalsusega seotud kiusamist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.SA Kiusamisvaba Kooli poolt tänavu kevadel läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et vähemalt ühte kolmest keha ja seksuaalsusega seotud kiusamise vormist on kogenud kokku ligi kümme protsenti Eesti õpilastest.
Täpsemalt on sõnalise, füüsilise või nutivahendite abil toimunud seksuaalsusega seotud kiusamise ohvriks olnud 11,9 protsenti 4.-6. klassi poistest ja 8,7 protsenti tüdrukutest. Kõige enam on kokku puututud sõnalise kiusamisega ehk ebameeldivate märkuste ja nimede andmisega. Kübervahendite kaudu toimunud seksuaalset kiusamist on kogetud kõige vähem.