Oktoobris hukkus tulekahjudes kuus inimest

Oktoobris hukkus tulekahjudes kuus inimest, mis teeb oktoobrist käesoleva aasta kõige ohvriterohkeima kuu.

Käesoleva aasta esimese kümne kuu jooksul on tulekahjudes hukkunud kokku 32 inimest, neist kuus oktoobris, edastas päästeamet.

Amet pressiesindaja nentis, et oktoobrikuiste hukkunutega tulekahjude tekkepõhjused on tüüpilised: hooletu suitsetamine, rikkis elektripaigaldised, küünalde põletamine. Pooltel juhtudel ei olnud kodus suitsuandurit.

Viis inimest hukkusid eluhoonetes toimunud tulekahjudes ning üks garaažis toimunud tulekahjus. Hooletust suitsetamisest sai tulekahju alguse kahel juhul - ühel juhul suitsetati magamisasemel ning teisel juhul süütas inimene kogemata kardinad ning jope. Elektripaigaldise rikkest sai tulekahju alguse ühel juhul, kusjuures on alust arvata, et tegemist oli elektri ebaseadusliku tarbimisega. Ühel juhul sai tulekahju alguse küünlast.

Oktoobris hukkunute keskmine vanus oli 69 aastat, vanim hukkunu oli 92-aastane. Hukkunutest pooled olid vanemad kui 65 eluaastat. Esialgsetel andmetel oli kaks hukkunut tulekahju puhkedes alkoholijoobes.

Hoonetes puhkes kokku 79 tulekahju, neist 41 eluhoonestes ja 38 mitteeluhoonetes. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid oktoobris nõustamas 3519 kodus.

Oktoobri lõpu seisuga on tulekahjudest päästetud 62 inimest ning vigastada on saanud 76 inimest. Tulekahjudes on hukkunud 32 inimest.

Mullu hukkus tulekahjudes kogu aasta jooksul 39 inimest ehk täpselt sama palju kui tunamullu.

Abivahendite süsteemi ootavad ees olulised täiendused

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Abivahendite süsteemi ootavad ees olulised täiendused">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Võrumaa Teataja

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega plaanitakse muuta abivahendite piirhindasid ja täiendada nende abivahendite loetelu, mille jaoks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada - muu hulgas saavad inimese vajadust teatud abivahendite järele hakata hindama ka perearstid ja õed.  

„Abivahendid peavad olema võimalikult lihtsasti ja kiiresti kättesaadavad kõigile abivajajatele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Näiteks anname ka õdedele õiguse alates 1. juulist 2019 hinnata, kas inimene vajab lamatiste vältimiseks spetsiaalset madratsit või hoopis istmepatja. Sageli on just õde see inimene, kes puutub abivajajaga kõige rohkem kokku – nemad oskavad hinnata inimese vajadust taoliste, igapäevaselt oluliste, abivahendite järele. Edaspidi pole selleks eraldi pere– või eriarsti juurde vaja pöörduda ning inimese mure saab kiiremini lahendatud.“

Lamatiste vältimiseks mõeldud abivahenditele lisaks saavad õed hinnata vajadust tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imendavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide ja muu sellise järele.

Elektrilevi kogub kiire interneti võrgu liitumissoove aasta lõpuni

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Elektrilevi kogub kiire interneti võrgu liitumissoove aasta lõpuni">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Võrumaa Teataja

Võrguettevõte Elektrilevi, kes tunnistati edukaks pakkujaks riigi kiire interneti võrgu niinimetatud viimase miili konkursil, pikendab sidevõrguga liitumise sooviavalduste tähtaega aasta lõpuni.

Elektrilevi kavatseb internetivõrgu ühendusi luua nii riigi toetusega niinimetatud valgetele aladele kui ka omafinantseeringuga väljapoole seda, klientide jaoks on liitumistingimused samad, teatas ettevõte.

Elektrilevi rajab sidevõrgu elektritaristule ja pakub neutraalset võrku, mille kaudu toob internetiteenuse kohale kliendi valitud operaator. "Tegemist on sarnase mudeliga nagu täna elektriturul: võrk on sama, aga teenusepakkujad – kas siis elektrimüüjad või kõnealusel juhul sideoperaatorid -  erinevad vastavalt kliendi valikule," ütles Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna.

Ansip: mulle piisab üheksast peaministrina veedetud aastast

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Ehkki Keskerakonna esimees Jüri Ratas kahtlustab Andrus Ansipit soovis taas Reformierakonda ja valitsust juhtida, lükkas Ansip sellise väite tagasi ja ütles ERR-i uudisteportaalile, et üheksa aastat valitsusjuhina on inimesele piisav, et end selles ametis realiseerida.

Pärast seda, kui Euroopa Komisjoni asepresident Ansip reedel Rimi majanduskonverentsil esinedes väitis, et Ratase valitsus kulutab neid reserve, mida Reformierakonna juhitud valitsus 2006. ja 2007. aastal kogus, teatas Ratas esmaspäeval välja saadetud pressiteates, et Ansip peaks ausalt välja ütlema, et soovib taas Reformierakonna juhiks saada ja peaministrikandidaadiks hakata.

Ansip nimetas Ratase väljaütlemist järjekordseks näiteks, kuidas esitatud küsimusi ignoreeritakse.

"Mina küsisin otse: kes tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti, mis saab edasi? Kuidas te reageerite sellele? Ja ma saan vastuseks selle, et minuga ollakse valmis debateerima Häädemeestest ja Kärdlast kuni Võru ja Narvani. No mida ma peaksin selle asja peale arvama? /.../ Ma ei saa leppida sellega, et 340 miljonit on juba kahe aastaga Lätti läinud ja läheb edasi täpselt samamoodi ja midagi ette ei võeta."

Hakata spekuleerima, nagu ta tahaks tulla Eestisse tagasi peaministrikandidaadina, on Ansipi sõnul ilma igasuguse aluseta.

"Ma olin üheksa aastat Eesti vabariigi peaminister ja ma arvan, et üheksast aastast on inimesele piisavalt palju, et end täielikult selles ametis realiseerida. Ei ole mõtet hakata mingitele konkreetsetele küsimustele omistama mingeid taustasid, mida tegelikult olemas ei ole," lausus ta.

Ansipi sõnul saab Kaja Kallas Reformierakonna juhina hästi hakkama ning on esitanud täpselt samu küsimusi, nagu Ansip isegi, kuid vastuseid pole saanud.

"Mina tulen ükskord Eestisse, esinen tund aega konverentsil ja pärast seda on igasugu spekulatsioone kõik kohad täis, aga vastust ikka ei ole," ei mõistnud ta.


 

Advertisement


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD