Päästeamet kontrollib alates esmaspäevast kogu Eestis nädala jooksul taaskord tuleohutusnõuete täitmist kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites. 

Kontrollitakse, kas on tagatud hoonest välja pääsemine ja trepikojad on asjadest puhtad ning millises olukorras on hoonete küttesüsteemid, teatas ameti pressiesindaja. 

"Tuleohutusnõuded ei ole tekkinud iseenesest, vaid need on juba juhtunud õnnetuste analüüsi tulemus," selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. "Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista," lisas ta. 

Varasemad kontrollid näitavad, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht. Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija. 

Lisaks peab igas korteris olema töökorras ja lakke paigaldatud suitsuandur. Tuli ei tunne korteri piire ja seega on oluline, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub kõigi majaelanike turvalisus. 

"Igapäevases elutempos võivad mõned nõuded tunduda üleliigsed, aga kui on juhtunud halvim ning hoones on tekkinud tulekahju, siis on peamine, et inimesed ei jääks omaenda koju lõksu. Kahjuks meil selliseid näiteid täna on, mistõttu ei saa kortermajade tuleohutuse probleemidele hinnaalandust anda," selgitas Tähe. 

2017. aastal hukkus eluhoonetes 36 inimest, neist eramajades 17 ja korterelamutes 18, lisaks 1 inimene suvilas. Tänavu oktoobri lõpu seisuga on eluhoonetes toimunud tulekahjudes hukkunud 27 inimest, neist eramajades 14 ja korterelamutes 11. 

Oktoobri lõpuks oli Eestis juhtunud rohkem kui 1200 rasket liiklusõnnetust, milles  hukkus 61 ja sai vigastada rohkem kui 1500 inimest. 

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametniku Kalmer Tikerpe sõnul vähenes liiklusõnnetuste arv augustis ja septembris. „Otsustasime augusti alguses, et neil kahel kuul suuname võimalikult palju politseinikke peaasjalikult maanteedele kiirust mõõtma ja liiklust rahustama. Tänu sellele muutus pilt teedel ja tänavatel rahulikumaks. Kahjuks suudame sellises mahus liiklusjärelevalvet teha lühiajaliselt, sest see tuleb muude politsei ülesannete arvelt ega ole sellisel kujul pikema aja jooksul võimalik,“ rääkis Tikerpe. 

Ta lisas, et augustis alustati liiklusrikkumistega seoses rohkem kui 9300 menetlust ning lisaks tehti rohkem kui 5200 hoiatust. „September oli õnnetuste arvult kaheksa viimase aasta parim,“ ütles politseinik. 

Selle aasta kõige raskemad kuud liikluses olid jaanuar, juuni ja juuli. Neil kolmel kuul hukkus 31 inimest. Enim õnnetusi juhtus Tallinnas ja Harjumaal, kus sai mullusega võrreldes 11 inimest rohkem surma ehk kokku 15. 2016. aastal sai kümne kuuga Harjumaal õnnetustes surma 16 ning aasta varem 17. Tartumaal hukkus sel aastal üheksa, Raplamaal kaheksa, Lääne-Virumaal kuus, Pärnumaal viis, Saare- ja Jõgevamaal ning Ida-Virumaal neli, Võru- ja Viljandimaal kaks ning Hiiu- ja Järvamaal üks inimene. 2017. aasta kümnega kuuga sai liikluses surma 41 inimest. 

Oktoobris sai liikluses surma kolm jalakäijat. Sel aastal on kokku hukkunud kümme jalakäijat, neli jalgratturit ja kuus mootorratturit. Mullu olid hukkunuid vastavalt seitse, kaks ja null. 

Tikerpe sõnul keskenduvad politseinikud sügis- ja talvekuudel rohkem jalakäijate turvalisusele ja heitlikes ilmaoludes liikluse rahustamisele. „Ilmastikuolud vähendavad küll sõidukite kiiruseid, kuid jalakäijate jaoks võib olla ka 30 km/h surmav. Nüüd kui pimedus valitseb suurt osa ööpäevast ja taevast langeb sademeid, on jalgsi liikuvatel inimestel ja sõidukijuhtidel suurem tõenäosus õnnetusse sattuda,“ ütles Tikerpe. 

Ta soovitab, et sõidukiomanikud vahetaksid esimesel võimalusel suverehvid talviste vastu ning vaataksid üle, kas sõiduki kojamehed ja tuled on seisukorras, mis lubab lume ja pimeduse vastu täisvõimsusel võidelda. „Ka autojuht on jalakäija, seega peab iga liikleja küljes rippuma vähemalt üks helkur,“ lõpetas Tikerpe.

Lõuna poolt Eesti kohale ulatuva kõrgrõhkkonna serv toob eeloleva nädala esimeseks pooleks ohtralt päikest ja järjest kõrgemat õhusooja, mis küündib kolmapäeval paiguti 12 kraadini.

Ilmateenistuse teatel tugevneb esmaspäeval kõrgrõhkkond. Öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +4, rannikul kuni +7 kraadi. Esmaspäeva päeval peaks pilvekiht hajuma. Ilm on vahelduva pilvisusega ja sajuta. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 4-9 kraadi.

Teisipäeval püsib kõrgrõhkkonna loodeserv Eesti kohal. Öösel on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kuid mitmel pool tekib udu. Puhub kagu- ja lõunatuul 3-9 m/s. Sooja on 2-8 kraadi. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Hommikupoolikul on mitmel pool udu. Puhub kagu- ja lõunatuul 3-9 m/s. Sooja on 7-11 kraadi.

Kolmapäeval jääb kõrgrõhkkonna loodeserv paigale. Öösel on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 3-8 kraadi. Kolmapäeva päeval on samuti muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 9-12 kraadi.

Mees, kes leiti tänavu 26. juulil Oslo lähedal asuva Lieri väikelinna järsakust, ei osutunud siiski kadunud eestlaseks, kirjutab ajaleht Drammens Tidende.

Norra kriminaalpolitsei (Kripos) tegi koostöös Eesti politseiga kindlaks, et DNA-analüüs ei viita hukkunud mehe Eesti päritolule. 

Nädala eest kirjutas Drammens Tidende, et Lieri läbiva Sørelvi jõe järsult kaldajäärakult leitud mees võis olla eestlane.

Kuna mees leiti alles mitmeid kuid pärast surma, oli lagunemisprotsess kestnud kaua ja DNA-profiili võtmise jaoks olid kõlbulikud vaid kaks hammast alumises lõualuus, selgitas Norra kriminaalpolitsei (Kripos) identifitseerimisgrupi juht Harald Skjønsfjell Norra TV2-le.