EESTI UUDISED BNS

MTA saadab teavitusi maksuvaba tulu kasutamise kohta

Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis eile teavituse 17 000 inimesele, kellel võib olla üheksa kuu palgaandmete järgi põhjust vaadata üle maksuvaba tulu senine kasutamine.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on meili ja SMS-i teel teavituste saajaid alla kahe protsendi kogu palgatulu saajatest. „Nendel inimestel võib meile teadaolevate üheksa kuu tulude alusel olla kasutatud maksuvaba tulu rohkem, kui neil on õigus olnud. Näiteks võib selle põhjuseks olla, et palka on saadud mitmest kohast või maksuvaba tulu on lubatud kasutada mitme tööandja juures,“ selgitas Liivamägi.

Teavituse saavad kõik, kes on üheksa kuu andmetel ületanud üheksaks kuuks ettenähtud maksuvaba tulu ja tekkinud maksukohustus on üle 100 euro. „Soovitame neil inimestel oma maksuvaba tulu kasutamise üle vaadata ning tulumaksukohustuse suurenemise vältimiseks seda järelejäänud kuudel enam mitte kasutada,“ lisas Liivamägi.

Parim võimalus seda teha on e-maksuametis/e-tollis asuva „Minu sissetulekud“ nimelise e-teenuse abil. Tuleb tähele panna, et seal on kuvatud vaid ametile seni teadaolevad andmed. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. Täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta.

Notarid annavad avatud uste päeval tasuta nõu

Kolmapäeval kell 14-17 toimub juba kolmandat aastat järjest notaribüroode avatud uste päev, mille raames on inimestel üle Eesti võimalik külastada notarit ning saada tasuta nõuandeid notari tööd puudutavates valdkondades.

Tänavu keskendutakse eeskätt abieluvaraküsimustele, kuid vastuseta ei jää kindlasti ka küsimused kinnisvaratehingute, pärimise või näiteks volikirjade kohta.

„Abieluvaraküsimused on aegumatud ning kuna meie perekonnaseadus võimaldab inimestel valida abiellumisel kolme varasuhte vahel, on vajalik, et inimesed oskaksid nendel ka vahet teha,“ ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. „Veelgi enam – abieluvarasuhted ei puuduta ainult abiellunuid, vaid mõjutavad tulevikus läbi pärimise ka lähedasi ning lepingute sõlmimisel teisi inimesi. Teatud juhtudel on ju tehinguteks vajalik teise abikaasa nõusolek ning selle puudumisel on leping õigustühine,“ lisas Saar-Johanson.

Ta rõhutas, et tegelikult on notaribürood avatud ka kõigil teistel tööpäevadel ning notariaalse tehinguga seotud nõustamine on alati tasuta. „Küll aga on avatud uste päev hea võimalus notari külastamiseks nendel inimestel, kes alles kaaluvad tehingu tegemist või vajavad abi erinevate variantide kaalumisel – näiteks kuidas vormistada testamenti või millist varasuhet abielludes eelistada,“ ütles Saar-Johanson.

Notarite Koja esimehe sõnul on avatud uste päevad olnud väga populaarsed ning mullu käis notaritelt nõu küsimas ligi 700 inimest üle Eesti. 2017. aastal tegid 91 Eestis tegutsevat notarit kokku 315 704 tehingut ja toimingut, millest ligi veerand oli seotud kinnisvaraga. Abielusid sõlmiti notarite juures ligi 500 ning lepinguid abieluvaraga tehti üle 1600.

Avatud uste päev toimub kolmapäeval kella 14-17 ja seda kõigis notaribüroodes üle Eesti.

Töökeskkonna spetsialistid: tööga seotud vähi kohta napib andmeid

Pilt on illustratiivne FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Töökeskkonna ja -tervishoiu spetsialistid arutasid teisipäeval töötervishoiupäeva konverentsil ohtlike ainete mõjust töökeskkonnas ja kuidas nende mõju tervisele vältida või vähendada ning tõdesid, et Eestis napib andmeid tööga seotud vähi kohta.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et hea töökeskkonna eest tuleb hoolt kanda ühest küljest just seetõttu, et tööl veedab inimene suurema osa oma ajast. Teisest küljest väärib tööõnnetuse või ka tööl näiteks ohtliku aine tõttu kannatada saanu erilist hoolt, sest tööd tehakse ka üldiseks hüvanguks, kellegi teise jaoks uut väärtust luues.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnas, et tänavu on tööl juhtunud 3909 õnnetust. Eelmise aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv vähenenud umbes 3,5 protsenti. Sel aastal tööd tehes elu kaotanud üheksa inimest.

Eesti valijad kanepi legaliseerimist ei toetaks

Pixabay

Ühiskonnauuringute Instituudi iga-aastasest valijaskonna väärtushinnangute uuringust selgub, et kanepi legaliseerimist võiks toetada neist vaid 16 protsenti. 

Seoses kanepi legaliseerimisega Kanadas on viimasel ajal arutletud, kas sama teed võiks minna ka Eesti. Ühiskonnauuringute Instituudi viimase väärtushinnangute uuringu andmetest selgub, et Kanepi legaliseerimise poolt oleks vähesed. 

Inimestel paluti hinnata skaalal 1-10 kolme kanepiga seotud tegevust, milleks oli kanepi kasutamine mõnuainena, kanepi legaliseerimine ja kanepi kasutamine ravi eesmärgil. Kui inimene valis skaalal punkti 1, siis see tähendas, et antud tegevus on tema jaoks täiesti vastuvõetamatu, ning kui valis 10, siis seda, et antud tegevus on tema jaoks täiesti vastuvõetav. Tulemuste tõlgendamisel võib jagada skaala pooleks ning öelda, et oma hoiakute kirjeldamiseks punktid 1-5 valinud on pigem vastased ning 6-10 pigem pooldajad.

Politseinikud kontrollivad täna juhtide kainust

Täna hommikust kontrollivad politseinikud üle Eesti sõidukijuhtide kainust.
 
Liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein ütles, et joobes juhtide liiklusest eemaldamine on üks politsei prioriteetidest. „Suvel olid liiklusjärelevalve fookuses kiiruseületajad ja juhid, kes ei suutnud panna vastu kiusatusele roolis telefoni kasutada. Loomulikult pöörasime ka siis tähelepanu napsutanud juhtidele ning teeme seda täna ja tulevikus,“ ütles Rein.
 
Sel aastal on politseinikud roolist eemaldanud 5525 alkoholi tarvitanud või joobes juhti. Arv on ligi 200 võrra suurem kui aasta varem, kuid pea poole tuhande juhi jagu väiksem kui 2016. aastal. Tänavu tabatud juhtidest alustati väärteomenetlus 3300 juhi osas, 2300 osas alustati kriminaalmenetlust.
 
Alkoholi tarvitanud juhtide süül juhtis 404 liiklusõnnetust. Neis sai surma 10 ning vigastada 141 inimest.

Politsei soovitab kihutajatel end elundidoonoriks registreerida

Politseinikud hakkasid sel nädalal jagama kihutajatele infokaarte, mis kutsuvad juhti ennast elundidoonoriks registreerima.

„Osale piirkiirust ületavatele juhtidele ei mõju vestlus ega karistus. Nende kaartide eesmärk on panna roolikeeraja mõtlema oma käitumise võimalikele mõjudele. Kui autojuht on otsustanud, et pidev kihutamine on tema eluviis, siis soovitame tal täita tahteavaldus elundite ja kudede annetamiseks, kui kiirustamine peaks tema jaoks kõige raskema tagajärjega lõppema,“ ütles politsei- ja piirivaveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Tema sõnul on suur hulk elundidoonoreid inimesed, kes hukkusid liiklusõnnetuses. „Kui juht elab piiri peal, siis on tõenäoline, et mingi aeg ületatakse piir ning siis on ohus nii tema kui ka kaasreisijate elu. Neist võivad saada elundidoonorid. Kui aga inimene ei ole end ise eludoonoriks registreerinud, siis peavad selle raske otsuse haiglavoodi kõrval langetama lähedased. Emotsionaalselt nii rasket otsust leinas langetamiseks ei ole õiglane lähedastele anda – tee seda siis juba ise. Ehk on sel inimesel võimalik elundidoonorina päästa kedagi teist,“ sõnas Loigo.

Maanteeamet tuletab meelde, et sügiseti muutuvad kiiruseületamised eriti ohtlikuks jalakäijate jaoks. „Liiklusõnnetuste tappev jõud tuleb sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Sügisel ja talvel võib olla jalakäijaid keerulisem märgata ning märja või libeda teekatte puhul on peatumisteekond oluliselt pikem. Seetõttu on tavapärasest veelgi olulisem valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus,“ selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD