Ettevõtluskõrgkooli Mainor õigusõppejõu Janus Paurmani hinnangul muutis viimane tulumaksureform ümbrikupalga saamise niivõrd ahvatlevaks, et nüüd küsivad seda töötajad juba ise.

Paurmani sõnul oli "mustalt" maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele endile. "Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10–15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt,” ütles õppejõud pressiteate vahendusel. 

Tema sõnul on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks nüüd oluliselt suurem, kuna varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, nüüd aga 500 eurot. 

"Tööandja ei võitnud reformiga midagi, tema maksab ikka 500-eurose töötasu pealt kõik maksud ära. Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma,” rääkis Paurman. 

Mainori õppejõu sõnul ei peaks firmad aga mingil juhul ümbrikupalga maksmise ettepanekuga kaasa minema, sest praeguse seadusandluse kohaselt vastutavad maksupettuse eest täielikult ettevõtted, sõltumata kelle initsiatiivil sellise töökorralduseni jõuti.

"Maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõtte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu. Töötaja tuleb tänasel päeval sellest olukorrast puhtal või lausa isegi võitjana välja, sest maksukontrolli tulemusena tema ametlik sissetulek enamasti suureneb,” sõnas Paurman.

Tema hinnangul peaks seetõttu pool vastutusest olema kindlasti ka töötaja kanda "Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel,” märkis õigusõppejõud ja lisas, et peamiselt on sellised probleemid suure sularahakäibega sektorites nagu ehitus ja toitlustus.

Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis eile teavituse 17 000 inimesele, kellel võib olla üheksa kuu palgaandmete järgi põhjust vaadata üle maksuvaba tulu senine kasutamine.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on meili ja SMS-i teel teavituste saajaid alla kahe protsendi kogu palgatulu saajatest. „Nendel inimestel võib meile teadaolevate üheksa kuu tulude alusel olla kasutatud maksuvaba tulu rohkem, kui neil on õigus olnud. Näiteks võib selle põhjuseks olla, et palka on saadud mitmest kohast või maksuvaba tulu on lubatud kasutada mitme tööandja juures,“ selgitas Liivamägi.

Teavituse saavad kõik, kes on üheksa kuu andmetel ületanud üheksaks kuuks ettenähtud maksuvaba tulu ja tekkinud maksukohustus on üle 100 euro. „Soovitame neil inimestel oma maksuvaba tulu kasutamise üle vaadata ning tulumaksukohustuse suurenemise vältimiseks seda järelejäänud kuudel enam mitte kasutada,“ lisas Liivamägi.

Parim võimalus seda teha on e-maksuametis/e-tollis asuva „Minu sissetulekud“ nimelise e-teenuse abil. Tuleb tähele panna, et seal on kuvatud vaid ametile seni teadaolevad andmed. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. Täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta.