Valitsus plaanib viia loomakaitseseaduse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset.

Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse, teatas valitsuse pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule.

Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Komisjoni märkustega arvestamiseks ning direktiiviga kooskõlla viimiseks teeb maaeluminister Tarmo Tamm valitsusele ettepaneku loomakaitseseaduse täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Peamised eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Kolmapäeval läbis riigikogu täiskogus esimese lugemise 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. 

"See on vastutustundlik eelarve, mis toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu nii, et eelarve on tasakaalus, maksukoormus on stabiilne, laenukoormus väheneb ja riigi rahandus on ka 2019. aasta lõpus heas korras," ütles rahandusminister Toomas Tõniste riigikogu ees riigieelarvet tutvustades.

Oma kõnes rõhutas minister Eesti rahanduse tugevat seisu, mida ilmestab Tõniste sõnul näiteks rahvusvahelise reitinguagentuuri Fitchi hiljutine otsus tõsta Eesti riigireitingut AA- stabiilse väljavaatega tasemeni. "Agentuuri sõnul aitas reitingu tõstmisele kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigirahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamisti," lisas Tõniste.

Valitsuse 26. septembril algatatud tuleva aasta riigieelarve kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus.

Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot.  Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.

Opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi oli istungilkriitiline eelarve suhtes seoses aktsiisipoliitikaga. Ta taunis liigset kulutamist ja pidas vajalikuks headel aegadel reservide loomist majanduslikult kehvemate aegade tarbeks.

Vabaerakonna liige Enn Meri ütles, et eelarvest pole kerge aru saada ning juhtis tähelepanu, et meie majandus on üle kuumenenud eriti ehitussektoris, vahendas riigikogu pressiteenistus.