Toiduainetööstuste suurimaks murekohaks on kehtestatud maksude ja tootmissisendite tõttu tõusvad kulud, mis suurendavad sektoris ebastabiilsust ja tõstavad lõpptoodete hindasid.

"Kogu toiduainetööstuse jaoks on hetkel läbivaks murekohaks üha tõusvad kulud, mille põhjuseks on nii kehtestatud maksud kui mitmete teiste tootmissisendite hinnakasv," ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp neljapäeval ajakirjanikele. "Ootame valitsuselt maksurahu ning ka teatud aktsiiside tagasipööramist, aga täna pole seda kahjuks ette näha."

Mitmed tootjad tõid välja, et lisaks kütuse, elektri, gaasi ning muude logistikakulude tõusule, mõjutab sektoreid ka äsja lõppenud põuane suvi. Kuum ja kuiv ilm avaldas mõju selleaastasele teraviljasaagikusele, mis oli tavapärasest 30 protsenti madalam. See on omakorda kasvatanud teravilja hindasid, mis saab lõpptoodete hindades alles kajastuma. Valio Eesti juhi Maido Solovjovi hinnangul saab sellesuvise põua tõelist mõjuulatust hinnata alles järgmise aasta kevadel.

Ühtlasi on kõigi sektorite jaoks teravaks küsimuseks endiselt ka tööjõupuudus ning sellest tulenev palgasurve. "Hetkel on keskmine palk toiduainetööstuses umbes 7 protsenti madalam kui muudes töötleva tööstuse harudes. See tähendab, et kui tahame mujalt töötajaid üle võtta, siis peame pakkuma rohkem kui see 7 protsenti," ütles Potisepp. Seetõttu vaatavad kõigi sektorite juhid ka välistööjõu poole ning ennustatakse selle osakaalu jätkuvat kasvu.

Kõik see kokku on kasvatanud toidutööstuse kulusid pea kaks korda kiiremini kui müügitulu ja kogukasumit. Kasvu peaasjalikuks pidurdajaks on olnud joogitööstus, mida mõjutab tugevalt kõrgemast alkoholiaktsiisist tingitud aina suurenev piirikaubandus Läti piiril ning soomlasest turistide osakaalu hüppeline vähenemine. Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms nentis, et tõenäoliselt on see trend jätkuv.

Lisaks on kõigi tootjate fookuses eksport ning edukamalt läheb neil, kes suudavad seda kasvatada. "Tänases olukorras pole paljude jaoks aga küsimuseks mitte eksportturgudel laienemine, vaid pigem ellujäämine," ütles Härms. Konkurents on järjest piiriülesem ja tihe, sest kõik Euroopa Liidu riigid soovivad eksportida.

Seejuures nentisid tööstuste juhid ühiselt, et eksportturgudel saab hästi minna neil, kellel läheb kodus hästi. Praegu on olukord aga keeruline, sest kõik Eesti toidutööstused vaevlevad üha kasvavate kulude käes ning leevendavaid tegureid pole hetkel ette näha.

Sotsiaalkindlustusameti hankele järgmisteks aastateks naiste tugikeskuse teenusepakkujate leidmiseks kõikidesse maakondadesse saabus 33 taotlust. 

"Sel aastal tuli pakkumisi 33 ja pakkumiste läbivaatamine veel kestab," ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste peaspetsialist Andrea Kink neljapäeval BNS-ile. 

Tema sõnul tuli vähemalt üks pakkuja kõikidesse maakondadesse, aga oli maakondi, kus pakkujaid oli rohkem. Kõige rohkem tuli viis pakkujat maakonna kohta. 

"Seekordses hankes osales ka uusi pakkujaid ja selle üle on ainult hea meel. Meie jaoks on see märk sellest, et naistevastase vägivalla vastasesse võitlusesse soovib panustada rohkem organisatsioone," märkis Kink. 

Sotsiaalkindlustusameti esindaja sõnul otsitakse senise ühe teenusepakkuja asemel seekord Harjumaale ja Ida-Virumaale kahte teenusepakkujat ning neisse piirkondadesse esitati ka kõige rohkem pakkumisi.

Pakkumise esitajate seas on vabaühendusi, kes on esitanud oma pakkumuse mitmes maakonnas. 

Möödunud aasta hankel osales 18 pakkujat, aga eelmise aasta hanke alla ei kuulunud Harjumaa, Tartumaa, Ida-Viru ja Pärnu maakond, kuna nendes piirkondades olid sotsiaalkindlustusametil kaheaastased lepingud veel kehtivad ja hankeks vajadust polnud. 

Hanke kogumaksumuseks on 1 miljon eurot ja pakkumiste esitamise tähtaeg oli 8. oktoober. 

Hanke võitjad peaks selguma novembri lõpus. 

Kuperjanovi jalaväepataljon katsetab ajateenijate väljaõppes mehitamata roomiksõidukit, mis on esimese kord, kui seade on süsteemselt integreeritud kaitseväe üksuse taktikalisse väljaõppesse. 

Mehitamata roomiksõiduk mudelinimega THeMIS osaleb Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppes sel ja järgmisel nädalal Eestis ning novembris õppusel Iron Wolf Leedus. 

„Kuperjanovi pataljoni katseüksuse juures tahame mõõta, kuidas antud süsteemid aitavad jalaväelasel keskenduda lahingupidamisele tehes ära võimalikult suure osa lahingteenindusega seotud ülesandeid,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse projektijuht Mats Mikkor. 

Keskuse eestvedamisel katsetatakse mehitamata roomiksõidukit ka teistes kaitseväe üksustes. Mikkori sõnul on projekti „Mehitamata süsteemid lahinguväljal“ eesmärk välja selgitada, mis olukordades ja milliste ülesannete täitmiseks seade kõige paremini sobib. 

„Projekti raames loome me aluse tehnoloogiliste lahenduste jõudmiseks lahinguväljale katsetades ennekõike kontseptsiooni erinevate mehitamata süsteemide mõjust lahingutegevusele,“ ütles Mikkor. 

THeMIS on Eesti ettevõtte Milrem Roboticsi poolt toodetav modulaarne mehitamata roomiksõiduk, mida arendatakse koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadused, mis võimaldavad vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt.

Seaduse eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Seadusega liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Tööandjat tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitada 30 päeva ette.

Lapsepuhkust on seaduse järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest saab vanem kasutada ka tollele mõeldud lapsepuhkust ehk kokku 20 tööpäeva ühe lapse kohta. Aastas võib mitme lapse eest lapsepuhkust välja võtta kuni 30 päeva. Lapsepuhkuse eest makstakse vanemale hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mille arvestamise aluseks on 12 kalendrikuud, mis eelnevad viimasele kolmele kuule.

Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praeguse süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem. Pärast 2022. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust uue korra järgi.

Seadusega laiendatakse ka lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 88 saadikut.

„Muudatused vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemis annavad juurde oluliselt paindlikkust ja pered saavad juurde valikuvõimalusi ise otsustada, kes, kuidas ja millal kasutavad vanemahüvitist ja täiendavaid puhkusepäevi lapsega tegelemiseks,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Tuus-Laulu sõnul on selle aasta kaheksa kuuga on registreeritud kaheksa protsenti sünde rohkem, kui eelmisel aastal samal ajal.

„Enim on kasvanud just kolmandate laste sünd ja seda lausa 32 protsenti,“ märkis Tuus. „Teise lapsena sündinute arv on kasvanud üheksa protsendi võrra ja neljandate ja järgnevate laste sünd on tõusnud 17 protsenti. See näitab, et järjekindel tegutsemine perepoliitika suunal on vilja kandnud."