Maksumaksjate Liidu tellimusel konsultatsioonifirma KPMG poolt koostatud analüüsi kohaselt on Läti-suunalist piirikaubandust võimalik edukalt tagasi pöörata koos 100 miljoni eurose positiivse mõjuga Eesti eelarvetulule, alandades selleks 2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärasid.

"Algul eitamistaktika valinud poliitikud on praeguseks eelarvetulude mitmekümnete miljonite eurode alalaekumise valguses küll oma eksimust möönnud, kuid väidavad, et piirikaubandust enam kaotada ei saa," ütles Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis pressiteate vahendusel. "Kuna algselt võimatuks peetud piirikaubandus võttis tänased mastaabid sisuliselt kolme kuuga, küsisime ekspertidelt – kas tõesti on maksuraha liikumine Lätti tagasipöördumatu või annab tehtut siiski ka parandada."

Lehise sõnul ennustas liit juba 2015. aastal, et drastiliste maksutõusudega luuakse kasvupinnas suuremahulisele piirikaubandusele ja see omakorda lööb valusalt eelarvetuludele.

KPMG analüüsi kohaselt ei ole peamine piirikaubanduse tegur siiski kaubanduse juurdehindlus, vaid müüdavaimate toodete – õlle ja viina – hinna viimine Lätiga konkureerivale tasemele – seda oleks võimalik teha vaid aktsiise alandades.

"Kui aktsiise langetada 2020. aastal nii, et hinnaerinevused Lätis müüdavate toodetega jääksid vahemikku kuni 2 eurot õllekohvri ja alla ühe euro 0,5-liitrise viinapudeli pealt, siis looks see eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks ja seeläbi ka eelarvetulude tõusuks," ütles KPMG Balticsi nõustamisosakonna juht Hanno Lindpere. "Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot."

Tarbijate ostueelistuste ja -motiivide selgitamiseks küsitles uuringufirma Kantar Emor augustis 511 Valkas ja Ainažis piirikaupluses ostu sooritanud inimest. "Üsnagi oodatult osutusid populaarseimateks kaupadeks õlu, viin ja muu kange alkohol – ligi neli viiendikku ehk 79 protsenti ostjatest soetas õlut ning sisuliselt võrdselt 45-46 protsendi inimeste ostukorvis oli viin ja mõni muu kange alkohoolne jook," ütles Lindpere.

Lindpere sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. "Lõviosa ehk 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kangete alkohoolsete jookide puhul oleks Eestis hinnavahe Lätiga 1-2 eurot," rääkis Lindpere.

Üheks piiripoodide madalama hinna komponendiks on suure aktsiisierinevuse kõrval ka vaid ühele kaubagrupile keskendunud poodides rakenduv madalam juurdehindlusmäär. Seetõttu uuris KPMG Eesti jaekettidelt, kas nad oleksid hinnaerinevust minimeeriva maksumäära korral valmis rakendama piiripoodidega võrreldavat juurdehindlust.

"Nii Eesti suuremate jaekettide kui ka lähikauplusi koondavate poekettide kinnitusel on nad valmis rakendama võtmetoodete puhul madalat juurdehindlust, suurusjärgus viieprotsendilist, kui selle tulemusel naaseks piirikaubanduse müügikäibed Eestisse. Tänased aktsiisimäärad Läti hindadega konkureerimist ei võimalda," ütles KPMG Balticsi nõustamisvaldkonna juht.

Lasse Lehise sõnul osutab KPMG analüüs, et nii nagu riik suutis maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada, tuues aktsiisimäärad mõistlikule tasemele.

"Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist," ütles Lehis.

Maaeluminister Tarmo Tamm tutvustas neljapäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil ministeeriumi tuleva aasta eelarvet, millega toetatakse põllumajandust 349 miljoni euro ulatuses.

"2019. aastal toetatakse Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses. Oluline on välja tuua, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades," ütles Tamm pressiteate vahendusel.

349 miljoni eurose toetussumma alla kuuluvad nii põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused 144 miljonit euro ulatuses, riiklike üleminekutoetuste maht on 16,9 miljonit eurot ning tõuaretustoetuste maht seakasvatajatele 2 miljonit eurot. Samuti toetatakse sektorit Eesti maaelu arengukava kaudu sihtotstarbeliselt 153,5 miljoni euroga ja kalanduse rakenduskava kaudu sihtotstarbeliselt 21,8 miljoni euroga.

Tamme sõnul on üks järgmise aasta eesmärkidest Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskuse ehitamine ja sisustamine, mille jaoks õnnestus järgmise aasta eelarvesse täiendavate vahenditena saada 3,1 miljonit eurot.

Samuti eraldati järgmiseks aastaks mesilasperede toetuseks 600 000 eurot ja Eesti Maaülikoolile praktilise veterinaarõppe korraldamiseks 300 000 eurot. Toiduohutuse seire ja järelevalve mahu suurendamiseks eraldati 600 000 eurot, mahemaaviljeluses kasutamiseks sobivate sortide aretamiseks 800 000 eurot ja taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tagamiseks 500 000 eurot.