EV100 kingitus katab Eesti helkuripuudega

Eesti kattub EV100 kingitusena 8. oktoobril helkuripuudega, kuhu saab jätta ja võtta pimedal ajal liikluses enda nähtavaks tegemiseks helkuri.

Algatuse „100 Helkuripuud Eesti 100. sünnipäevaks“ eesmärk on tõmmata juubeliaastal senisest enam tähelepanu turvalisusele liikluses. Algatusega saab veel liituda, praeguseks on oma Helkuripuu registreerinud 83 kogukonda üle Eesti.

„Juubelisügise hämarad õhtud on kohal, seega on viimane aeg endale ja oma lähedastele elupäästev kaaslane külge riputada,“  sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. „Pika traditsiooniga algatus Helkuripuu tuletab seda kõigile Eesti inimestele meelde. Mida rohkem helkuriga kaetud puid 8. oktoobril särama lööb, seda rohkem inimesi liikluses märgatavamaks ka saab,“ lisas Soe.

Praeguse seisuga ehivad 8. oktoobril helkuripuu 83 aktiivset seltskonda nii Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal, Tartumaal kui ka Võrumaal.

„Kuna Helkuripuu on iga aastaga aina enam populaarsust kogunud, tuli idee algatajatel Regina Jaaksonil ja Daisi Sprenkil mõte Eesti juubeliaastal kutsuda kõiki kogukondi oma Helkurpuid ühel ja samal kuupäeval ehtima,“ sõnas Helkuripuu projektijuht Regina Jaakson. „Helkuripuu idee on lihtne ja sellega saab liituda igaüks. Kui sul on helkur üle, siis riputa see oma piirkonna helkuripuule, kust ilma helkurita liikleja selle endale võtta saab ja nii pimedal ajal märgatavam on,“ selgitas Jaakson.

Helkuripuu algatusega saavad kõik kogukonnad veel liituda. Selleks tuleb piirkonnas helkuritega kaetav puu välja valida ja registreerida.

Mitmed vallad tahavad Est-Foriga tselluloositehase rajamist arutada

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Mitmed vallad tahavad Est-Foriga tselluloositehase rajamist arutada">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Mikitamäe küla elanikke, kelleni on jõudnud info tselluloositehase rajamise võimalikkusest lähikonda, hirmutab reostuse aste, millest paljud elanikud teadlikud pole. Mikitamäe Eakate Seltsi juhi ja kogukonna aktiivse liikme Aita Palolille sõnul oleks see Eesti riigi jaoks liiga suur koormus keskkonnale. Foto: AIGAR NAGEL

Pärast seda, kui Est-For Invest OÜ esindajad teatasid, et soovivad riikliku eriplaneeringu lõpetamisest hoolimata Eestisse tselluloositehast rajada, on mitmed omavalitsused neid kutsunud asja arutama, kirjutab Maaleht.

Eelmisel nädalal kohtusid tehase esindajad Räpina, Võru ja Setomaa vallajuhtidega, neljapäeval on kokkusaamine Pärnumaal Saarde vallas, tuleval nädalal aga Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal.

"Miks me ei peaks töökohti tahtma ning miks me ei peaks tahtma, et Eesti kõige metsarikkamas piirkonnas saaks puit väärindatud," ütles Saarde valla volikogu esimees Kadri-Aija Viik. "Leiame, et tehasest saavad meie metsaomanikud tulu ja vald on ehk ka atraktiivsem elukoht."

Võimaliku keskkonnamõju osas lausub Viik, et enne uuringuid ei saa selles osas midagi järeldada. "Tartu on heade mõtete linn, nemad teadsid kohe, et mõju on hull, aga otsustada saab ikka teadmiste, mitte emotsioonide põhjal. Enne peame analüüsid tegema ja teada saama, siis võime otsustada." Võimalikku asupaika tehasele ei ole vald veel määranud.

Karm süüdistus: mees üritas majja sisse põletada naist ja kaks last

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Karm süüdistus: mees üritas majja sisse põletada naist ja kaks last">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut taotles kohtuistungi täies mahus kinniseks kuulutamist perekonna ja eraelu katiseks ning alaealiste kannatanute huvides. Kohus leidis, et istungi avalikkuse piiramise üle otsustamisel tuleks arvestada ka kannatanute seisukohti, mistõttu võtab kohus selles osas seisukoha sisulisel kohtuistungil, kui kannatanud saavad anda oma arvamuse.

Ühtlasi jättis kohus Aivari vahi alla kuni kriminaalasja lahendamiseni.

Peaprokuröri kinnitusel on jälitustegevus Eestis kontrolli all

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Peaprokuröri kinnitusel on jälitustegevus Eestis kontrolli all">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Pixabay

Kolmapäevases ETV saates "Esimene stuudio"  väideldi selle üle, kas meie õiguskaitseorganid teostavad jälitustegevust liiga palju ning kas Eestist on saamas politseiriik.

Eestis tehakse jälitustegevust ainult siis, kui muude tõendite kogumine on raskendatud või välistatud, see on range kontrolli alla ja saab toimuda ainult kohtu loal, ütles riigi peaprokurör Lavly Perling.

Perling sõnas, et Eestis puhul võib ta kinnitada: jälitustegevust tehakse ainult nende inimeste üle, kelle kohta on tõendeid, et nad on toime pannud raske kuriteo.


 

Advertisement


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD