Lõuna päästekeskuse inspektorid käisid läinud nädalal 35-s Tartumaa laste haridusasutuses ootamatul kontrollkäigul, kus selgus, et tuleohutusnõuete vastu oli eksitud 15-s, kirjutab Tartu Postimees.

Neljal juhul trahviti vastutavaid isikuid tuleohutusnõuete eiramise eest väärteomenetluse korras. Tartumaal alustas päästeamet väärteomenetlust avatud asendisse fikseeritud tuletõkkeuste eest Kõrveküla koolis, Kõrveküla lasteaias ja Tartu lasteaias Triinu ja Taavi ning Tabivere põhikoolile vormistati trahv evakuatsiooniteele jäetud takistuse eest. Lisaks esitas päästeamet kaheksale Tartumaa haridusasutusele haldusmenetlustega nõude tuleohutuse parandamiseks, kirjutab Tartu Postimees.

Tartumaal on palju lasteaedu ja koole, mille ustele on paigaldatud magnetsulgurid, ja see tähendab, et avatud tuletõkkeuks sulgub häire korral automaatselt. Küll pole niisugust süsteemi Kõrveküla lasteaias Päikeseratas ega Tartu linna lasteaias Triinu ja Taavi Mõlema lasteaia suhtes alustati väärteomenetlust. Päikeseratta lasteaeda trahviti lisaks saja euroga.

Päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Viljar Schmidt tõdes, et kõik asutused on jõudnud nii kaugele, et hoonetel on nõuetekohased tuleohutuspaigaldised, aga kitsaskoht on nende kasutamisel. Avatud hoiti tuletõkkeuksi, mis kinnisena takistaksid tule levikut. Paljusid väljapääsuuksi polnud võimalik seestpoolt võtmeta avada. Sellistes kohtades võivad tulekahju eest põgenejad leida end lõksus, kui tuli ja suits nendeni levib.

2019. aasta riigieelarvest on politsei- ja piirivalveameti töötajate palgatõusuks ette nähtud 12,9 miljonit ja päästeameti palgafondi kasvuks 7,9 miljonit eurot - see tähendab patrullpolitseinikele ja päästjatele suuremat palgatõusu kui kunagi varem.

Siseminister Andres Anvelt rõhutas, et siseturvalisuses on kõige olulisemad selle tagajad. „Eesti julgeoleku nurgakivi on inimene ja mul on hea meel, et jõudsime valitsuses palgatõusus kokkuleppele. Kindlasti on siseturvalisuse töötajate palgatõus minu jaoks prioriteet ka järgmise aasta riigieelarve strateegia ettevalmistamisel. Eesmärk on, et päästja keskmine põhipalk tõuseks Eesti keskmisele ning politseinike põhipalk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest palgast,“ sõnas Anvelt.

Patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk hakkab tulevast aastast olema vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regioonitasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot. Päästjate keskmine põhipalk tõuseb tulevast aastast 23,6 protsenti ehk tuhande euroni. Päästjate põhipalgale lisandub keskmiselt 11 protsenti lisatasu öötöö ja pühade ajal töötamise eest.

Samuti kasvab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajate palgafond, selleks eraldatakse lisaraha kokku ligi 1,9 miljonit eurot. Keskmiselt tõusevad SMIT-i töötajate palgad 20 protsenti, mis võimaldab asutusel maksta oma töötajatele infotehnoloogia valdkonnas konkurentsivõimelist palka. Häirekeskuse palgafond kasvab kaheksa protsenti, enamik sellest kulub päästekorraldajate lisatasuks öötundidel töötamise eest.

Lisaks on alates tulevast aastal plaanis anda võimalus tasuta eesti keelt õppida neile välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda. Selleks sõlmib inimene riigiga lepingu, mille alusel on tal võimalik õppida eesti keelt kuni kodakondsuse saamiseks vajaliku B1 tasemeni ning saada kokkuleppel tööandjaga ka õppepuhkust. Kodakondsuslepingute sõlmimiseks on tuleval aastal ette nähtud ligi 1,3 miljonit eurot.

Samuti on tuleval aastal plaanis rekonstrueerida Lilleküla ja Nõmme komandohooned, koostada Valga politseimaja rekonstrueerimisprojekt ning rahastada aastatel 2019.–2020. PPA ja päästeameti Sillamäe ühishoone ehitust kolme miljoni euro ulatuses.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on tuleva aasta enam kui 11 miljardi euro suurune riigieelarve struktuurses tasakaalus ning laenukohustused vähenevad.

"Me ei kuluta rohkem. Riik maksab järgmisel aastal ka 70 miljonit eurot laene tagasi ja laenukoormus väheneb. Kõik teavad põhimõtet, et võlg on võõra oma," vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal Ratase intervjuud hommikusaatele "Terevisioon".

Struktuurne tasakaal oligi peaministri sõnul eesmärk. "On reeglid, mis lubakasid eelarvet viia ka pooleprotsendilisse miinusesse. Me ei ole seda soovinud ja eelarve tuleb teha väga jätkusuutlikuna, aga ka väga konservatiivsena," ütles Ratas.

Peaministri sõnul ei näe järgmise aasta eelarve aktsiisitõuse ette, kuigi on oluline vahe, kas aktsiisitõusu ei tule või seda langetatakse.

"Tuleb vaadata, mis on riigieelarvele jõukohane. Kui rääkida järgmistest perioodidest, siis kütuseaktsiis ja elektriaktsiis on need kohad, millega tuleb edasi töötada," rääkis ta.

Ratase sõnul peaks Eesti majanduskasv püsima 3–4 protsendi vahel, see oleks tema sõnul päris tubli tulemus. "Kõige olulisem ei ole see, mis on see füüsiline number tabelis," ütles peaminister samas.

Peaministeri hinnangul on olulisim see, kuidas kasv jõuab Eesti inimesteni, Võrust Tallinnani ja Pärnust Narvani ning Eesti saartele – kas kasv on kaasav ja jätkusuutlik.

Kolmapäeval toimub valitsuse erakorraline istung, kus teiste päevakorrapunktide seas on arutelul 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Valitsus jõudis möödunud nädala kolmapäeval toimunud kabinetiarutelul põhimõttelisele kokkuleppele 2019. aasta riigieelarves, mille maht ületab 11 miljardit eurot. Varasema informatsiooni alusel plaanib valitsus istungil eelnõu heaks kiita.

Täna, 26. septembril tähistatakse üle maailma rasestumisvastaste vahendite päeva. Naistel ja arstidel tasub neil teemadel omavahel tihedamini rääkida, soovitab hiljuti avaldatud TANCO uuring.

Uuring viidi läbi üheteistkümnes Euroopa riigis, kokku küsitleti 6027 naist ning 676 arsti, õde ja ämmaemandat. Ilmnesid märkimisväärsed erinevused selles, mida naised rasestumisvastastest vahenditest mõtlevad ning mida neid nõustavad tervishoiutöötajad arvavad, et naised mõtlevad.

Arstide ja patsientide arvamused läksid lahku alates küsimusest, kui palju soovivad naised saada nõustamist rasestumisvastaste vahendite osas. Tulemustest lähtuvalt soovitavad uuringu läbiviijad tervishoiutöötajatel olla rasestumisvastasest vahenditest rääkides aktiivsem pool, et julgustada naisi oma vajadustest rohkem rääkima.

60% uuringus osalenud naistest vastas, et soovib saada erinevate rasestumisvastaste vahendite kohta regulaarset ja täiendavat informatsiooni. Tervishoiutöötajate arvates sooviks 46% nende patsientidest saada infot erinevate rasestumisvastaste vahendite kohta.

50% uuringus osalenud naistest, kes võtavad pille, on viimase kolme kuu jooksul vähemalt korra nende võtmise unustanud. Sealjuures on 22% neist unustanud võtta pille kolmel või enamal korral. Tervishoiutöötajate hinnangul on kolme viimase kuu jooksul pillide võtmise vähemalt korra unustanud 36% naistest.

37% naistest vastas, et on kasutanud SOS-pille vähemalt korra elus ning neist 46% on teinud seda kahel korral või rohkem. Tervishoiutöötajate hinnangul on nende patsientidest SOS-pille kasutanud 23%.

73% naistest vastasid, et kaaluksid hormoonspiraali kasutamist rasestumisvastase vahendina, kui saaksid selle kohta rohkem informatsiooni. Tervishoiutöötajate arvates on spiraalist huvitatud 38% naistest.

62% naistest vastas, et on huvitatud rasestumisvastastest vahenditest, mis ei sisalda üldse või sisaldab vähesel määral hormoone. Tervishoiutöötajate arvates oleksid nimetatud variantidest huvitatud 45% nende patsientidest.