Kevad-suvine põud ei jätnud puutumata ka köögiviljakasvatajaid, sest tänavune saak on võrreldes läinud aastaga kolmandiku võrra väiksem, kasvatajate sõnul pole välistatud ka köögivilja hinna tõus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mitmed põllud on meil ümber külvatud. Keskmine saagikadu on kuskil 30 protsenti, aga mõnel kultuuril on nii, et ei saa üldse saaki," rääkis Eestis ühe suurima köögivilja kasvataja, Jaagumäe talu talupidaja Tarmo Timmi.

Põuakahjud on ühtlased üle Eesti ning saagikaost räägib ka Eesti suurim köögivilja kasvataja Kadarbiku talu. "Täna on muidugi veel vara öelda, sest saak ei ole pole veel salves, aga arvata on, et üks kolmandik kogu toodangust on väiksem kui keskmisel aastal," ütles Ville Pak Kadarbiku Köögiviljast.

Kehvem saak võib aga tähendad uuest aastast köögivilja hinna tõusu. "Täna on juba hind üks 10-20 protsenti kallim, vaevalt et ta väga langeb. Vaadates eelmise aasta trende, siis ma usun küll, et hind natukene kallineb," sõnas Pak.

Lähipäevil kerkib õhusoe kuni 25 kraadini, kuid seda vaid lühiajaliselt, prognoosib ilmateenistus.

Neljapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub edelatuul 5-10, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub edelatuul 6-11, rannikul puhanguti kuni 16 m/s. Sooja on 18-23 kraadi.

Reede öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela- ja lõunatuul 5-10, saartel puhanguti 14 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, õhtul saartel pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Puhub lõuna- ja kagutuul 6-12, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 18 m/s, õhtul pöördub saartel edelasse. Sooja on 20-25 kraadi.

Laupäeva öösel on enamasti pilves ilm. Vihmasadu levib üle Eesti itta ning on äikeseoht. Puhub edela ja lõunatuul 7-13, puhanguti 15, rannikul 18, saartel 20 m/s. Sooja on 10-16 kraadi. Päeval pilvisus hõreneb, kuid mitmel pool sajab siiski hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 7-13, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, õhtul nõrgeneb. Sooja on 13-16 kraadi.

Riigikogu saalis on teisipäeval esimesel lugemisel tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega vabastataks erisoodustusmaksust ettevõtete kulutused, mis on tehtud töötaja töökoha ja kodu vahelise ühistranspordi kulude katmisel.

Ettepaneku tegija maaelukomisjoni juht Aivar Kokk märkis, et praegu on Eestis kolm erinevat bussitranspordi korraldajat. "On kommertsliinid, mida riik ei doteeri. On omavalitsuste poolt doteeritavad liinid, näiteks õpilaste vedu. Lisaks on avalikud liinid, mida doteerib riik. Nende viimaste puhul rakendatakse 11 maakonnas nüüd tasuta ühistranspordi teenuse pakkumist," selgitas Kokk.

Samas kehtivad Koka hinnangul ebavõrdsed tingimused ettevõtjatele, kes kompenseerivad oma töötajate bussipiletid kommertsliinidel tööle ja koju. "Hetkel kehtib tulumaksuseadusest tulenev regulatsioon, mille kohaselt loetakse tööl käimisega seotud transpordikulude hüvitamist erisoodustuseks, mis kuulub maksustamisele.”

Aivar Koka arvates peame vältima olukordi, kus avalikul liinil saab tööle ja koju sõita tasuta, sama kommertsliiniga sõites tuleb osta pilet ja kui ettevõtja soovib seda kompenseerida, tuleb tal tasuda ka erisoodustusmaks. Olukorras, kus riik püüab ühistranspordi eeliskasutamist soodustada ja pakub niinimetatud tasuta ühistranspordi teenust, ei ole mõistlik jätkata olemuslikult täpselt sama otstarvet täitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga.

Koka arvates peaks ühistransport olema korraldatud kõigis maakondades terviklikult haarates kõiki asjaosalisi, lõhkumata hästitoimivaid kommertsliine, luues seadusliku aluse, et ettevõtjad saaksid ilma erisoodustusmaksuta tasuda tööliste tööle ja koju sõidu kulud, sõltumata bussitranspordi korraldajast.

Terviseamet jätkab kevadel alustatud kaheaastast sihtuuringut, millega uuritakse enam kui 1300 Eesti kooli ja lasteaeia sisekliima kvaliteeti.

Terviseameti põhja talituse juhi Ester Öpiku sõnul tutvuvad terviseameti esindajad muuhulgas laste- ja haridusasutuste valgustuse ja ventilatsiooni seisukorraga ning kontrollivad radooni sisaldust õhus. „Senised inspekteerimise tulemused on aeg-ajalt näidanud, et koolides ja lasteaedades esineb probleeme ebapiisava õhuvahetuse ja valgustusega,“ ütles Öpik, kelle sõnul hindab terviseamet sihtuuringu raames ka kooli väliskeskkonda, sest lähedalasuvad sõiduteed, parklad ja muud hooned mõjutavad samuti haridusasutuse sisekliimat. „Soovime saada võimalikult täpset tervikpilti, mistõttu arvestame nii otseseid kui kaudseid sisekliimat mõjutavaid tegureid,“ ütles Öpik.

Uuring hõlmab enam kui 1300 lasteaeda ja kooli, uuringu kokkuvõtte koostab terviseameti keskkonnatervise osakond 2020. aastal. Uuringu tulemuste põhjal tehakse asutuste haldajatele ettepanekud olukorra parandamiseks.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.