Riigikogu võttis vastu 16 seadust

Riigikogu võttis kolmapäevasel täiskogu istungil vastu 16 seadust, nende seas 2025. aasta lisaeelarve ning uuenenud kirikute ja koguduste seaduse muudatused. Neli eelnõu läbisid esimese lugemise, kaks eelnõu langesid menetlusest välja.

Riigikogu võttis muudetud kujul vastu valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA), mille president jättis aprillis välja kuulutamata. Parlament jättis seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keelu, kuna see sõnastus oli presidendi hinnangul liiga laialt tõlgendatav, ning pikendas vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule.

Õiguskomisjoni ettepanekust lähtuvalt muutis parlament seaduse sõnastust selliselt, et kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel ega majanduslikult olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Veel täpsustas Riigikogu, mida tähendab võimalik oht. Täiendatud sõnastuse järgi võib oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, usuline ühendus või vaimulik juht õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Lisati lauseosa „õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele“.

Riigikogu võttis seaduse esimest korda vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb usulisel ühendusel vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel võttis sõna Jaanus Karilaid ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi.

Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 68 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse ehk viisaotsuse vaidlustamise (603 SE), millega kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole.

Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus tänavu jaanuaris välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis.

Seadusega kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus, pärast mida saab viisaotsuse ja vaideotsuse kaevata halduskohtusse. Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõuseb 80-lt 160 eurole.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas. Kõnega esines ka Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 60 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse (645 SE), millega tühistatakse julgeolekumaks, mis oli algselt kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksu asemel tõuseb alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks.

Ettevõtetele hakkab kehtima lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum tulumaks, kus tulumaksu tuleb tasuda üksnes jaotatud, mitte jooksvalt kasumilt. Seletuskirjas osutatakse, et muudatus on positiivne ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Kehtiv lahendus toonuks kaheprotsendilise maksukohustuse alates esimesest eurost.

Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliametilt mitme teenuse arendust, mille vajadus nüüd ära langeb. IT-arenduste kulud oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot tänavu, 735 000 eurot järgmisel ja 525 000 eurot 2027. aastal. Samuti eeldas julgeolekumaksu kehtestamine Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mida pole samuti pärast seaduse jõustumist enam vaja.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 46 ja selle vastu oli 33 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seadusega (651 SE) suurendatakse riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 42,0 miljonit eurot. 

Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks.

Lisaeelarves on ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Lisaeelarvega lisanduvad vaid uued tegevused ja tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.

Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti aktsiakapitali sissemakseteks. Seetõttu suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit eurot.

Menetluse käigus tehtud muudatusega suunatakse Transpordiameti investeeringute eelarvesse 12 miljonit eurot, sealhulgas riigimaanteede koondprojekti objektile kümme miljonit eurot teede ehituseks ja taastusremontideks ning kaks miljonit eurot, et soetada riigiteede ehituseks vajalikke maid. Selleks suunatakse valitsemisala sees ümber eelarve nende investeeringute ja tegevuskulude osas, mille kulu teke lükkub järgmisesse aastasse.

Sotsiaalministeerium suunab ümber 2,2 miljonit eurot, mis läheb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele erinevatele programmitegevustele sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS ja sotsiaaltoetuste andmeregistri STAR ülalpidamiskulude puudujäägi katteks.

Samuti sisaldab seadus valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu. Mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Diana Ingerainen Eesti 200 ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel võttis sõna Tanel Kiik. 

Seaduse vastuvõtmist toetas 47 ja selle vastu oli 23 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seadusega (518 SE) ajakohastatakse spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.

Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleb edaspidi järgida kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid ning teisi spordieetika reegleid, mille on sätestanud rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, rahvuslik olümpiakomitee või spordialaliidud. Koos sportlastega peavad dopinguvastaseid reegleid järgima ka spordikohtunikud ja taustapersonal. Samuti sätestatakse alused, kuidas nõuda väljamakstud summad tagasi neilt, kes on ausa spordi reegleid rikkunud.

Seadusega täpsustatakse spordialade loetelu, mille puhul on võistluste korraldamisel vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba. Muudatuse järgi ei pea kohalikult omavalitsuselt korraldusluba taotlema spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis hetkel loa taotlemist nõuavad. Samas tuleb edaspidi taotleda luba mootorispordiürituste korraldamiseks, kus on olnud turvalisusega probleeme ja riskid suuremad.

Seaduse kohaselt tõuseb vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär 20 eurolt kuni 45 eurole päevas. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määr 2000 eurolt 20 000 eurole.

Riigikogu viis teisel lugemisel seaduse eelnõusse täienduse, mis võimaldab treeneri tööjõukulu toetuse andjal töödelda laste ja noorte puuete andmeid, et kontrollida treeningrühma suurust. Eesmärk on võimaldada puudega noori ja lapsi treeningrühma arvestada kahekordse koefitsiendiga, misläbi võib treeningrühm treenerile tööjõukulu toetuse eraldamiseks olla määruses sätestatust väiksem. See aitab puudega noori ja lapsi paremini treeningrühmadesse arvata, nende treenimisvõimalusi parandada ja liikumisaktiivsust suurendada.

Samuti toetas Riigikogu muudatust, mille järgi saab spordiürituste korraldamiseks taotleda kuni üheks aastaks hooajaluba, kui võistlus toimub samas kohas, samale sihtrühmale ja samade turvanõuetega. Eesmärk on vähendada võistluste korraldajate halduskoormust.

Seaduse vastuvõtmist toetas 70 Riigikogu liiget, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) (541 SE) eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatustega soovitakse hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid eriplaneeringute koostamise rahastamise üleandmise sätteid ja menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sealhulgas asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.

Seadusega täpsustatakse ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg.

Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70 protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Täpsustatakse ka omavalitsuste poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse kohalike omavalitsuste määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub määr kuus kuud pärast vastuvõtmist.

Menetluse käigu viidi seaduse eelnõusse muudatus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõude kehtetuks tunnistamiseks ning elektrituruseaduse muudatused, et kohendada taastuvenergia vähempakkumiste regulatsiooni. Muudatusettepanekute loetellu kanti veel kümme ettepanekut, millega näiteks täpsustati, et kui eriplaneeringu asukoha eelvalik sobib, siis eraldi otsust enam ei tehta, vaid selle saab suunata otse kehtestamisele. Seetõttu sätestatakse seadusega ka projekteerimistingimuste ja hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused asukoha eelvalikus. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 46 ja selle vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse (573 SE) tuuakse uue ohuastmega tegevusena väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul nõutakse kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimist. Riigikogu täiendas teisel lugemisel eelnõu sättega, mis võimaldab Keskkonnaametil pärast seaduse jõustumist väljastada nõuetele vastavuse korral registreering ka juhul, kui taotlus esitati enne seaduse jõustumist kiirgustegevusloa jaoks. 

Täiskogu toetas teisigi juhtivkomisjoni teiseks lugemiseks tehtud muudatusettepanekuid. Näiteks täpsustati kiirgustegevuse ohuastmete määramise regulatsiooni ja sätestatakse selgelt, et kiirgustegevuse ohuastme määrab Keskkonnaamet loa või registreeringu andmise menetluse raames, juhindudes kliimaministri määrusega kehtestatud korrast.

Veel otsustas Riigikogu menetluse käigus loobuda kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõuete muutmisest. Seega jääb kehtima kiirgusseaduse praegune sõnastus, mille kohaselt on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik, kui tegu on suure ohuga kiirgustegevusega või kui kiirgustegevusloa omajal on rohkem kui kümme kiirgustöötajat.

Seadusega täpsustatakse ka Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustest tulenevalt muudatusi, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Seaduse vastuvõtmist toetas 58 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus (604 SE) loob inimestele võimaluse loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest.

Seaduse kohaselt saavad elulõpu tahteavalduse koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid pädevaks oma tervise üle otsustama. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus on põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust muuta või tühistada. Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja.

Inimene saab tahteavalduses määrata, milliseid tervishoiuteenuseid ta elu lõpus soovib või milliste osutamise keelab. Tahteavalduses võib loobuda kõigist elu pikendavatest tervishoiuteenustest, näiteks elustamisest, kunstlikust hingamisest, sondiga toitmisest, dialüüsist, antibiootikumravist, keemiaravist ja operatsioonidest. Loobumine on seotud inimese tahteavalduses kirjeldatud terviseseisundi saabumisega, mille fikseerib arst ja mis on tahte rakendamise eelduseks. Eutanaasiat ega abistatud enesetappu ei ole võimalik tahteavaldusega soovida.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, et tagada piisav aeg IT-arenduste valmimiseks, arstide koolitamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar Eesti 200, Lauri Laats Keskerakonna, Margit Sutrop Reformierakonna ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 53 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget. Kaks Riigikogu liiget jäid erapooletuks.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (611 SE) lihtsustab ettevõtjate ja eraisikute halduskoormuse vähendamiseks keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsesse. Muudatuste eesmärk on korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi, et tegevuse mõju keskkonnale oleks loaga kaasneva halduskoormusega paremas tasakaalus.

Seadus sisaldab muudatusi, mille kohaselt ei pea keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi näiteks Kaitseväe polügoonil ja Rail Balticu rajamisel.

Samuti ei pea koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud enam taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas. Lisaks määratakse seadusega selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedust, tehakse selgemaks järelevalveprotsesse ning seotakse keskkonnanõuded nagu loakohustus ja taotlemise protsess õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.

Riigikogu tegi menetluse käigus seadusesse täienduse, mis võimaldab veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusolekut taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. See vähendab halduskoormust, koondab info ühte süsteemi ja annab Keskkonnaametile parema ülevaate keskkonnaalastest tegevustest. Mõnel juhul saab taotleja nõusoleku automaatotsusena, millisel juhul saab tegevusega kohe alustada.

Parlament lisas seadusesse ka täienduse, millega lisatakse jäätmeseadusesse erand, mis vabastab põllumajandustootjad kääritusjäägi ladustamise tagatise kohustusest, kui kääritusjääki kasutatakse põllumajanduses pinnastöötluseks. Kui põllumajandustootja soovib jäätmestaatuses kääritusjääki muul viisil ise käidelda, näiteks kompostida koos muude jäätmetega, on tegu klassikalise jäätmekäitlusega ja tagatise erand ei rakendu.

Riigikogu tegi seadusesse ka muudatuse, millega kaotatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõukogu puudutav erikord. Edaspidi kohalduvad sihtasutuse nõukogule üldised nõuded, mille kohaselt nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega, määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul. Riigikogu liikmete volitused KIKi nõukogu liikmetena lõpevad 2025. aasta 31. augustil.

Seaduse vastuvõtmist toetas 51 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (613 SE) eesmärk on, et inimesed saaksid hädaolukorras kindlates poodides, tanklates ja apteekides kasutada pangakaarti ka juhul, kui internetiteenus on katkenud.

Seaduse kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad pakkuma klientidele ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust: pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid. See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu ehk toitu, kütust ja ravimeid osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.

Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks määratud viis panka: SEB Pank, Swedbank, Luminor Bank, LHV Pank ja Coop Pank. Kütusemüüjatest on elutähtsa teenuse osutajad Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti, Terminal, Premium 7 ja Jetoil. Toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.

Samuti muutub seadusega eraisiku põhimaksekonto ehk kõige hädavajalikumate maksetehingute tegemiseks kasutatava konto avamise ja sulgemise regulatsioon. Muu hulgas nähakse ette selged alused, mil pank saab tarbija pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.

Seadusega täpsustatakse ka riigilõivude sularahas maksmist ja nähakse ette, et asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui kümme eurot.

Lisaks muudetakse seadusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Finantsinspektsiooni finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi.

Seaduse vastuvõtmist toetas 49 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seadus (622 SE) soodustab kestlike lennukikütuste kasutamist ärilises lennutranspordis ning viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, kus käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestlikule lennutranspordile.

ELi määruse eesmärk on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ühenduse lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ja ebaausaid tankimisvõtteid. Seadusega täpsustatakse kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse Eesti pädevateks asutusteks Keskkonnaamet ja Transpordiamet ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.

ELi määrust kohaldatakse vaid tsiviillennunduse äriliseks lennutegevuseks kasutatavate õhusõidukite tankimisele. Eestis mõjutab see enim ASi Tallinna Lennujaam, mis peab tagama kestlike lennukikütuste kättesaadavuse lennujaamas, samuti mõjutab see Tallinna lennujaama lennukikütuse tarnijaid ning Eestis tankivaid lennuettevõtjaid.

Seaduse vastuvõtmist toetas 46 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse (623 SE) peaeesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum.

Seadusega muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides.

Seaduse eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekiks endal soov ja motivatsioon sätestatud tingimustele vastata.

Teisel lugemisel täiendas Riigikogu seadust sättega, mille kohaselt kehtestab kaitseminister sõjalise otstarbega asja salastamistaseme ja -tähtaja iga sõjalise asja puhul eraldi, et teavet saaks vajadusel kaitsta riigisaladusena. Samuti viis parlament seadusesse sisse muudatused, millega täiendatakse riigihangete seadust kaitse- ja julgeolekuvaldkonda puudutavate eranditega.

Seaduse vastuvõtmist toetas 51 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega (624 SE)  ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.

Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Seadus võtab arvesse ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadused. Üksnes paberarvete saajatel säilib ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal. Kui tarbijale on seni laekunud lisaks paberarvele ka elektrooniline arve e-kirja teel, siis on seadusemuudatuse jõustumise järel teenuse pakkujal võimalik teha tarbijale ettepanek edaspidi piirduda e-kirja teel edastatava arve esitamisega. Kui tarbija 30 päeva jooksul selle ettepaneku tegemisest teenuse osutajale teada ei anna, et see talle ei sobi, siis loetakse ta selle teavitamise viisiga nõustunuks.

Juhul, kui tarbija soovib edaspidi jätkuvalt arvet nii e-kirja kui posti teel, siis on kauplejal õigus tarbijalt nõuda postikulude hüvitamist arve edastamise eest paberkandjal.

Seaduse eelnõuga nähti algselt ette, et tarbijakaitseseaduses tehtavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026, kuid menetluse arutelude käigus jõuti arusaamisele, et muudatused võiksid jõustuda juba varem, 1. septembril 2025. Muudatuste jõustumine 1. septembril tagab, et enne jõustumist jõuavad kauplejad ning järelevalveasutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) teha tarbijate teavitust enne kui kauplejad muudatusi saavad rakendada.

Seaduse vastuvõtmist toetas 51 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse (634 SE) eesmärk on anda makse- ja e-raha asutustele ligipääs välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele.

Praegu pakuvad välkmaksete teenust ainult pangad, kuna üksnes neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Seadusega nähakse arveldussüsteemis osalemise võimalust ette ka muudele makseasutustele ja e-raha asutustele, et nemadki saaks välkmaksete turul osaleda. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundiga.

Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. Samuti võib see kaasa tuua uusi ja innovaatilisi makselahendusi, näiteks mobiilimaksete rakendusi, ning suurendab konkurentsi ka piiriüleste maksete puhul. Arveldussüsteemis osalemiseks peab makse- või e-raha asutus vastama teatud nõuetele, et tagada arveldussüsteemide stabiilsus ja terviklikkus.

Seadusega võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse nõuete täitmise kontrollimise õigus on Finantsinspektsioonil.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52  Riigikogu liiget.

Maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ehk õppimiskohustuse kehtestamise muutmise seaduse (644 SE) näeb ette loobuda 1. septembril kehtima hakkama pidanud loakohustusest lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes lastehoidudele toitlustusteenust pakuvad.

Toitlustamisega tegelevatel lastehoiu teenuse osutajatel ei ole alates 2021. aastast olnud kohustust Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba taotleda, ent 1. septembril on jõustumas alusharidusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille järgi lastehoidudele loa taotlemise kohustus taaskehtestataks.

Kuna sellistel lastehoidudel või neile toitlustusteenust pakkuvatel ettevõtjatel on juba kohustus teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit oma majandustegevusest, sh lastele toitlustuse pakkumisest, siis tooks eraldi loa taotlemise protsess kaasa liigse halduskoormuse nii lastele hoiuteenust pakkuvatele asutustele kui ka lube menetlevale Põllumajandus- ja Toiduametile.

Menetluse käigus viidi seadusesse muudatus, mis annab kohalikele omavalitsustele uute määruste väljatöötamiseks ja kehtestamiseks lisaaega. Seadusesse lisatud sätte järgi tuleb vajalikud määrused kehtestada hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.

Seaduse vastuvõtmist toetas 50 Riigikogu liiget.

Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seadusega (666 SE) lõpetatakse Valgevenega tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping, mis on kehtinud alates 1998. aastast. Lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid kahe riigi vahel, ent Valgevene on lepingut ühepoolselt rikkunud, kuivõrd peatas osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.

Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi lõpphääletus. 

Seaduse vastuvõtmist toetas 47 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu. Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE), mille arutelu jäi teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.

Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.

Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.

Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist 1 kuu + 8 päeva.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna ja Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse ehk direktorite atesteerimise ja õpetajate karjäärimudeli eelnõu (653 SE), mille järgi omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja või meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele.

Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. Aastatel 2026–2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid alustaval õpetajal ja õpetajal 1,0, vanemõpetajal 1,1 ja meisterõpetajal 1,3.

Õpetajaametisse asumine tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.

Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Liina Kersna Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osalise ülevõtmise eelnõuga (667 SE) ajakohastatakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), millega lisatakse süsteemi meretransport, samuti tasuta heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Muudatustel on oluline majanduslik ja keskkonnamõju. Ettevõtete kulud võivad muudatustega suureneda, kuid samal ajal tekivad uued võimalused investeerida rohetehnoloogiatesse ning vähendada heitkoguseid.

ELi HKSi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Paiksete käitiste ja õhusõiduki käitajate halduskoormus seoses eelnõuga oluliselt ei muutu. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel. 

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas Riigikogu 11 liiget, vastu 44 oli Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis ka Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE), mille eesmärk on tagada numbrituvastuskaamerate paigaldamise ja kasutamise õiguslik selgus ning kooskõla põhiõiguste kaitse nõuetega.

Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme õigusliku regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tõkestada ohtlikke olukordi ning avastada kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid. Eelnõu kohaselt tagab seaduse täiendamine seda, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub proportsionaalselt ja legitiimselt ning kindlustab avalikkusele arusaadava ja kontrollitava andmetöötlusraamistiku.

Eelnõu näeb ette, et kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, võib vaadata vaid menetluse raames ja seda tuleb põhjendada. Samuti tuleb tehtud fotod kustutada hiljemalt 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Stiga Rästa Eesti 200 ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel võttis sõna Andre Hanimägi. 

Isamaa fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 12 Riigikogu liiget, selle vastu 48 oli Riigikogu liiget.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja. Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (630 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja pettustevastase tegevuskava, et võidelda tõhusamalt järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettustelaine vastu, mis toob igal aastal Eesti inimestele miljoneid eurosid kahju. Esitajate hinnangul tulnuks kaardistada praegused ja tulevased võimalikud probleemid, analüüsida parimaid praktikaid välismaalt ning teha ettepanekud, kuidas Eesti inimesi ja nende toimetulekut paremini kaitsta.

Läbirääkimistel võttis sõna Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel võttis sõna Andre Hanimägi.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 18, selle vastu oli 46 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja poolthäälte enamust.

Riigikogu lükkas tagasi ka Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE), millega sooviti alates järgmise aasta algusest kehtetuks tunnistada mootorsõidukimaksu seadus. Algatajate hinnangul halvendab seadusega kehtestatud mootorsõidukimaks Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 42 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 23.08.