Ligi kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust.

Keskklassi iseloomustavateks tunnusteks peetakse eelkõige isikliku eluaseme omamist, lisakulutuste tegemise võimalust pärast igakuiste vajalike ostude tegemist ja arvete maksmist, võimalust lubada endale uue või kasutatud auto ostmist ning vähemalt kord aastas välismaal puhkusereisil käimist, teatas keskus kolmapäeval BNS-ile. Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute hinnangul pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450-2200 eurot.

"Ennast keskklassina tajuvate Eesti elanike seas on enam 25-34-aastaseid inimesi. Noored liigitavad ennast keskmisest sagedamini ka jõukamasse või kõrgemasse keskklassi kuuluvaks. Puudustkannatavaks või vaeseks loevad end keskmisest sagedamini muust rahvusest 50-74-aastased väiksema sissetulekuga inimesed," sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Jõuka või kõrgema keskklassina tajub ennast 7 protsenti Eesti elanikkonnast, ligi pooled elanikest peavad ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks ning 14 protsenti tajub ennast puudustkannatava või vaesena.

End kõrgemasse keskklassi või keskklassi liigitavad inimesed peavad keskklassi tunnuseks eelkõige välismaal puhkusel käimise võimalust. Nooremad ehk 25-34-aastased inimesed tähtsustavad keskklassi kuulumise puhul auto ostmise võimalust. 35-aastased ja vanemad vastajad toovad keskklassi tunnusena sagedamini välja suuremate säästude omamist. Vastajad, kes tajuvad ennast puudustkannatavaks või vaeseks, peavad keskklassi iseloomustavaks jooneks lastele tasulise hariduse võimaldamist.

Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450-2200 eurot . Keskklassi kuuluva neljaliikmelise pere igakuise vaba raha tajutud jäägiks on uuringutulemuste põhjal 940 eurot.

Küsitluses osalenute arvates kuulub Eestis keskklassi ligi kolmandik elanikkonnast.

"Uuringus osalenute poolt välja toodud sissetulekute ja vaba raha kriteeriumi järgi kuulub Eestis keskklassi ligikaudu 10-20 protsenti elanikest.Keskklassi iseloomustavat netosissetulekut 1450-2200 eurot kuus ühe pereliikme kohta teenib Eestis umbes kümnendik elanikest. Säästude järgi kuulub keskklassi hinnanguliselt 20 protsenti leibkondadest, kuid sääste on paljudel peredel siiski napilt. Swedbankis on rohkem kui pooltel klientidel likviidseid varasid vaid alla 500 euro. Kui vaadata füüsilisi varasid ning elustiili, siis kuulub keskklassi rohkem kui 30 protsenti elanikest. 80 protsenti rahvastikust on oma eluruumi omanik, üle 50 protsendil leibkondadest omab autot. Samas on eluasemed sageli üsna väikesed või kehvas seisus ja 40 protsenti autodest on üle kümne aasta vanad. Nädalast puhkust kodust eemal saab endale lubada 70 protsenti leibkondadest,“ ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Keskklassi kriteeriumid erinevad riikide lõikes ning sotsiaal- ja majandusteadlased on aja jooksul keskklassi erinevalt defineerinud.

"Suurt keskklassi peetakse ühiskonna ja majanduse stabiilsuse eelduseks. Kuigi riigiti määratletakse keskklassi erinevalt, ollakse ühisel arusaamal, et keskklassi kuuluva inimese sissetulek võimaldab tal oma eluga ilma raskusteta hakkama saada ning tal jääb igakuiselt vaba raha säästmiseks, investeerimiseks või vajadusel suuremate kulude tegemiseks," rääkis Kati Voomets.

"Keskklassi kasvule aitavad kaasa suur tööhõive, sissetulekute kasv ja ettevõtete majandustegevuse soodustamine. Keskklassi suurust mõjutab ka maksupoliitika. Eesti kõrge tööhõive ja kiire palgakasv aitavad küll kaasa inimeste elatustaseme tõusule, kuid suurenenud tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumlikkust ja pidurdavad konkurentsivõime paranemist," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu juulis. Kokku osales veebiküsitluses 1089 elanikku vanuses 15-74 aastat.

Käesoleval aastal alanud 12-14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu on kulgenud ootuspäraselt.

„Võimalust saada HPV vastane kaitse on kasutanud esimesel poolaastal üle 10 000 tüdruku, mis moodustab 46,6 protsenti kogus sihtrühma tüdrukutest, ütles terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.

„Kuna tasuta vaktsineerimist pakutakse vaid kuni 14-aastastele tüdrukutele, siis on eriti hea meel, et sellest võimalusest on kinni haaranud esmalt just need tüdrukud ja tüdrukute vanemad, kes on juba 14-aastased. Nende eagrupist e 2003. aastal sündinutest on vaktsineeritud 62,6 protsenti,“ täpsustas Filippova.

2004. a sündinutest on vaktsineeritud 59,6 protsenti, 2005. a sündinutest 50,8 ja 2006. aastal sündinutest 11 protsenti tüdrukutest.

Terviseameti peaspetsialisti sõnul on parim tulemus HPV vaktsineerimise osas Ida-Virumaal, kus on vaktsineeritud 1. doosiga 80,7% sihtrühmast. Kõige tagasihoidlikumad on tulemused Hiiumaal ja Põlvamaal, kus on vaktsineeritud HPV vaktsiini 1. doosiga vastavalt 23,7 ja 28,8 protsenti sihtrühmast.

Ravimiameti andmetel on Eestis vaktsineerimiseks kasutatava vaktsiini Gardasil 9 kohta esitatud tänase seisuga kokku 11 kõrvaltoimete teatist. Kaks teatist on esitatud lastevanemate ja 9 tervishoitöötajate poolt. Augusti lõpus Ravimiametini jõudnud teatise asjaolud on täpsustamisel, ülejäänud kõrvaltoimed olid mööduvad.

Riik pakub sellest aastast riikliku immuniseerimiskava raames tasuta vaktsineerimist kõikidele 12.-14. aastastele tütarlastele. 2018.-2019. aastal on immuniseerimiskava järgi sihtrühmaks need, kes on sündinud 2003, 2004, 2005, 2006 ja 2007. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist ning selle viivad läbi koolide tervishoiutöötajad. Vaktsineerimiseks peab olema lapsevanema nõusolek.

Mis on HPV viirus?

HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, millega nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest. Ohtlikumad HPV tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85-100% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks võib HPV põhjustada häbeme- ja tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki ning teravaid kondüloome.

HPV vaktsiin on riiklikus immuniseerimiskavas 82 riigis ning kogu maailmas on rohkem kui 100 miljonile inimesele manustatud kokku üle 270 miljoni vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisega varem alustanud riikides on toimunud märgatav HPV-ga seotud vähkide, vähieelsete seisundite ja teravate kondüloomide esinemissageduse langus. Kokkuvõttes on tegemist hetkel parima teaduslikult tõestatud viisiga kaitsta tütarlapsi HPV ja sellest põhjustatud vähi eest.