Kuigi lõppenud suvi oli mitmete näitajate poolest erakordne - keskmisest kuivem, soojem ja ka päikesepaistelisem - ei olnud Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse spetsialistide sõnul tegu siiski rekordiliselt sooja, kuiva väi päikeserikkaima suvega ajaloos.

Suve keskmine õhutemperatuur oli 17,8 °C (norm 16,0 °C) – sama soe oli suvi ka näiteks 1972. aastal. Normist sadas oluliselt vähem sademeid ning paistis rohkem päikest. Küll aga oli suvi huvipakkuv temperatuuride poolest: suve maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 29. juulil Tallinn-Harku aeroloogiajaamas 34,2 °C. Suve madalaim temperatuur tuli aga Väike-Maarja meteoroloogiajaamast, kus 7. juunil fikseeriti -0,1 °C.

Millised paigad noppisid veel rekordeid?

Kunda – suve kõige kuivem koht (sademeid vaid 85 mm, norm on 220 mm).

Võru – suve sajuseim koht (sademeid 222 mm, norm 249 mm).

Roomassaare – kõige päikeselisem (kokku 1028,8 tundi) ja ka kiireima tuulega koht (27,4 m/s, mis mõõdeti Roomassaare rannikujaamas 19. juunil).

Tartu – päikesevaeseim koht (756,8 tundi).

Juuni oli Eesti kõige jahedam suvekuu keskmise õhutemperatuuriga 15,0 °C. Juuli kõige soojem suvekuu Eesti keskmise õhutemperatuuriga 19,9 °C. August kõige sajusem suvekuu Eesti keskmise sajuhulgaga 81 mm.

Eesti teede ääres olevad kiiruskaamerad fikseerisid augustis 15 242 rikkumist.

Selle aasta augustis saatis politsei 15 242 trahviteadet kiiruskaamerate tuvastatud sõidukiiruse ületamiste kohta, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja teisipäeval BNS-ile. Ta lisas, et selle aasta kaheksa kuuga on kaamerad fikseerinud 77 157 rikkumist.

Tallinnas Kristiine ristmiku kaamerate tuvastatud rikkumiste kohta on kaamerate paigaldamisest praeguseni saadetud üle 5000 trahviteate ning Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel selle aasta veebruari lõpus tööd alustanud kahe kiiruskaamera tuvastatud rikkumiste kohta ligi 2000 trahviteadet.

Tallinna-Paldiski maanteel, Hüüru külas tänavu 1. juunil tööd alustanud kaks kiiruskaamerat on tuvastanud kolme kuuga üle 4600 rikkumise.

"Suvekuudel on kiiruskaamerate poolt tuvastatud rikkumiste arv märgavatavalt tõusnud, mistõttu politsei jätkuvalt kutsub juhte üles olemaliiklemisel hoolsam ja seaduskuulekam," ütles BNS-ile Toomas Kaarepere politsei- ja piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonnast. "Kaamerad on paigaldatud liiklusohtlikesse kohtadesse, kus on varasemalt liigsest kiirusest tingituna juhtunud raskete tagajärgedega õnnetusi. Suurem osa tuvastatud rikkumistest pannakse toime kohtades, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on vastavalt 50 või 70 km/h.  Enamasti on need kohad õppeasutuste, bussipeatuste, kaupluste, ülekäiguradade või ohtlike ristmike ja kõrvalteede läheduses, kus tuleb reegleid järgides olla eriti tähelepanelik."

2017. aastal tuvastasid kiiruskaamerad kokku 118 766 sõidukiiruse ületamist.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse soovijatelt laekus PRIAle hiljuti lõppenud taotlusvoorus 182 taotlust ligi 7,3 miljoni euro saamiseks, kuid toetuste määramiseks on tänavu eelarves 5 mln eurot.

Maaelu arengukava toetus noortalunikele on mõeldud selleks, et aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Toetus aitab noortel tegevust alustada ning ühtlasi suureneb maal kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arv.

Noortaluniku toetust on võimalik saada kuni 40-aastastel (k.a) põllumajanduses alustavatel vastava hariduse või töökogemusega ettevõtjatel kuni 40 000 eurot. Enamik taotlejaist soovibki toetust maksimaalses summas. Toetusest vähemalt 50% tuleb kasutada põhivara jaoks (ehitised-rajatised, masinate ja seadmete ost, loomade soetamine jne).

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, mille jaoks soovib toetust ligi 80 ettevõtjat, on teravilja ja muude taimekultuuride kasvatus - sh õlikultuurid, kaunviljad, köögivili, heinaseeme. Puuvilja- ja marjakasvatusega tahab tegeleda üle 20 ettevõtja. Üle 30 noortaluniku tahab kasvatada veiseid, sama paljud mesilasi; ligi paarkümmend hakkavad pidama lambaid-kitsi. Vähem on neid, kes plaanivad linnukasvatust, hobuste või piimalehmade pidamist. Üksikud soovivad kasvatada vürtsi-, maitse- ja ravimtaimi ning viinamarju.

Maakondade lõikes on enim toetuse abil põllumajandusettevõtlusega alustada soovivaid noortalunikke Viljandi- ja Tartumaal (vt lisatud tabel).

Kuivõrd soovitud toetuste summa ületab eelarvet, määrab PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse põhjal. Hindamiskriteeriumid on kirjas meetme määruse lisas.

Otsused kinnitab  PRIA hiljemalt 19. novembriks ning maksab seejärel välja 75% määratud toetuse summadest. Määrus sätestab nõuded toetuse abil äriplaani elluviimise tähtaegade ja aruandluse esitamise kohta, millest sõltub ka toetuse teise osa väljamaksmine.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest. Käesolev taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil kolmas, kokku on noortaluniku toetuse maksmiseks planeeritud 22,1 miljonit eurot.

Kui riigikogu poleks seadusesse viga teinud ja rahvasaadikute palga määramisel oleks seni kasutusel jooksva palga indekseerimine, siis oleks riigikogu liikmete palk sel aastal praegusest 400 eurot suurem, aga kui edasi oleks kestnud nelja keskmise palga süsteem, siis oleks riigikogu liikmete palk praegu tervelt 1600 eurot suurem ja ulatuks üle 5000 euro, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seaduse menetlemisel tegi riigikogu omal ajal apsaka ja tõusu ei arvutatud pidevalt uuesti, vaid igakordselt taas 2012. aasta palgataseme põhjal.

Süsteem, kus riigikogu liikmete palk oli seotud Eesti keskmisega, oli rahva seas ebapopulaarne, mistõttu majanduskriisi ajal tekkis surve seda muuta.

Seetõttu võetigi kriisi ajal vastu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus (KRAPS), mis sidus nii riigikogu liikmete, ministrite, kohtunike kui ka mitme kõrgema riigiametniku palga presidendi palgaga, milleks määrati 5200 eurot.

Palga tõstmiseks koostati indeks, mille väärtus sõltus tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest suurenemisest. Juhtus aga nii, et seadust kirjutades tehti sinna viga - indekseerima ei hakatud jooksvaid palkasid, vaid kogu aeg indekseeriti põhipalka ehk riigikogu liikmete jaoks 2012. aasta taset.

Alles eelmise aasta lõpus muudeti KRAPS-i ja kasutusele võeti rulluv indekseerimine, riigikogu ja valitsuse liikmetele hakkab uus, palgatõusu tagav kord kehtima aga alles järgmisest riigikogu koosseisust, ametnikele juba sel aastal.