Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on rahvas kellakeeramise osas oma tahet selgelt avaldanud ja nüüd tuleb küsimusega edasi liikuda ehk kellakeeramine lõpetada.

"Küsimus, kas keerata kella või mitte, on olnud eestlaste selle suve üheks räägitumaks teemaks, milles igaühel on oma selge seisukoht. Nagu läbiviidud küsitlusest selgub, pooldavad inimesed kellakeeramise lõpetamist ja usun, et taoline sõnum jõudis kohale ka Euroopa Komisjonile," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. "Eesti on küsimuses algusest peale valjul häälel kaasa rääkinud ja olnud soomlaste kõrval üheks eestvedajaks. On rõõm näha, et tuhanded eestlased võtsid veebiküsitlusest osa ja andsid signaali teemaga edasi liikumiseks."

"Teema väärib edasist poliitilist debatti ja minu hinnangul on komisjon valmis koostöös liikmesriikidega kellakeeramise regulatsiooni kiiremas korras lõpetama," sõnas Simson.

Euroopa Komisjon avaldas reedel EL-i liikmesriikides korraldatud avalike konsultatsioonide esialgsed tulemused, millest selgub, et 84 protsenti küsitlusele vastanutest toetab kellakeeramise lõpetamist.

Kokku vastas Euroopa Komisjoni korraldatud uuringule 4,6 miljonit inimest 28 liikmesriigist ning komisjoni president Jean-Claude Juncker on juba avaldanud ka soovituse jääda püsivalt suveajale. Simson selgitas, et kuna varem kellakeeramise põhjenduseks olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus ei ole tänapäeval enam pädevad, siis pole ka mingit majanduslikku põhjust kellakeeramisega jätkata.

Järgmisel nädalal algaval õppeaastal on mõned Tartu linna koolid otsustanud õpilaste hommikute kergendamise nimel alustada esimest tundi senisest pisut hiljem, kirjutab Tartu Postimees.

Nii näiteks lükkatakse koolipäeva algus poole tunni võrra hilisemaks äsja põhjalikult renoveeritud hoonesse tagasi kolinud Raatuse koolis. «See oli lapsevanemate otsus – korraldasime küsitluse ja nad valisid erineva kellaaja seast välja 8.30,» sõnas õppeasutuse direktor Toomas Kink.

Tema sõnul oli lõplikul otsusel tundide algus hilisemaks lükata kaks peamist aspekti: laste heaolu ning hommikustest liiklusummikutest pääsemine. Lapsevanemate otsus Enim olid Raatuse kooli õpilaste lapsevanemad kellaaegade 8.15 ja 8.30 poolt, kuid lõpuks jäi peale ikkagi hilisem. «See paarkümmend minutit lisaaega on esiteks meeldivam lastele, kuid mugavam ka vanematele nende kooli viimisel,» tõdes ka kooli hoolekogu esimees ning kolme õpilase isa Margus Jäger. «Olukorrad liikluses kümme minutit enne ja pärast kella kaheksat on ju täiesti erinevad,» sõnas ta.

Jäger avaldas lootust, et uus tundide algusaeg sobib paremini ka ühistranspordiga, sest enne kella 8 sõitvad bussid on seni olnud puupüsti mitme kooli lapsi täis.

Samasuguse küsitluse tegi oma lapsevanemate seas ka Ilmatsalu kool, kus uue õppeaastaga nihkub tundide algus 8.10-lt 8.45-le. «Oleme põhimõtteliselt linnas asuv maakool, kuhu mõned lapsed tulevad võrdlemisi kaugelt ning peavad niigi varem ärkama,» selgitas direktor Anu Köidam, kelle juhitav kool kuulus enne haldusreformi Tähtvere valla alla.

Ühistranspordi pärast Ilmatsalu kooli lapsed siiski muretsema ei pea, sest igal hommikul korjab õpilasi mitmest peatusest peale koolibuss.

Ka Köidami sõnul oli tundide alguse edasilükkamisel oluline põhjus, et lapsed poleks hommikul väsinud. «Lugesime juhtkonnaga teaduslikke materjale ning mõistsime, et põhikooliealine laps ei suuda kell kaheksa hommikul veel koolitööle keskenduda,» tõdes Köidam.

Kooli esialgne plaan oli tundide algus lükata lausa kella 9-le, kuid nii radikaalsele liigutusele oli enmik lapsevanemaid vastu. «Paljud emad-isad lähevad ise kell kaheksa tööle, aga tahavad ju ikkagi koos lapsega ärgata ja nad enne tööd kooli saata,» selgitas Köidam, miks tundide algus kell 9 juba liiga hiliseks variandiks osutus.

Seda muret pole seevastu Tartu täiskasvanute gümnaasiumil, mis lükkab tundide alguse tänavu kella 8.30-lt 9-le, lootes, et sellega väheneb ka hilinemine. Et tegemist on maakonna ainsa täiskasvanutele keskharidust pakkuva kooliga, käib seal direktor Marika Kaasiku sõnul inimesi üle kogu Tartumaa. «Hilisem tundide algus loob paljudele õpilastele ka võimaluse enne oma lapsed lasteaeda või kooli viia ning pärast seda siis ise kooli tulla,» sõnas Kaasik.

Munitsipaalkoolide seas on Raatuse ja Ilmatsalu põhikool ning täiskasvanute gümnaasium veel siiski erandid: enamikus Tartu põhi- ja keskkoolides algavad tunnid täpselt kell 8 või veidi hiljem. Kell 8.15 algavad Tartus tunnid Hugo Treffneri gümnaasiumid, Veeriku, Forseliuse ja Descartes’i koolis ning kell 8.20 peavad koolipingis olema Jaan Poska ning Tamme gümnaasiumi õpilased. Kõigis Tartu linna viies erakoolis alustatakse esimest õppetundi kell pool üheksa või üheksa.

Üledoosi puhul kasutatavat elupäästvat ravimit naloksoon on tänavu kuue kuu jooksul kasutatud 32 korral ehk ära on hoitud sama palju uimastite tarvitamisest põhjustatud surmajuhte, teatas reedesel ülemaailmsel üledoosisurmade teadlikkuse päeval Tervise Arengu Instituut (TAI).

Siiski on kuue kuu jooksul narkootikumide üledoosi tõttu surnud esialgsetel andmetel 20 inimest, kellest noorim oli vaid 13-aastane neiu. Eelmisel aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 110 Eesti elanikku.

„Ka üks kaotatud elu on liiga palju, igaüks neist on kellegi lähedane, laps, sõber või vanem,“ ütles TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova. „Õnneks hakkab Eesti ühiskond mõistma, et narkomaania on haigus ning narkootikumidest sõltuvuses olevaid inimesi tuleb ja ka saab aidata. Naloksooniprogramm on üks osa riigi pakutavast abist.“

Naloksoon on üledoosi korral elu päästev ravim, mis tuleb üledoosi saanud inimesele õigeaegselt manustada. TAI koordineeritava ja rahastatava naloksooniprogrammi raames õpetatakse narkootikume süstivatele inimestele ja nende lähedastele ravimi kasutamist ja jagatakse ravimit. Samuti kasutab naloksooni oma väljakutsetel kiirabi.

Sellel sügisel jõuab Eestisse retseptiravimina ka ninna pihustatav naloksoon, mille kasutamine on lihtsam. „Kui tarvitate ise või kui teie lähedane tarvitab opioide, näiteks fentanüüli või heroiini, siis tasuks elupäästavt ravimit igaks juhuks kaasas kanda,“ ütles Kurbatova. „Siiski tuleb pärast ravimi manustamist alati kutsuda kohe ka kiirabi.“

2017. aastal sai TAI abiprogrammide kaudu ravi või rehabilitatsiooni 1473 narkootikume tarvitavat täiskasvanut ja 184 alaealist. Nõustamist ja kahjude vähendamise keskuse teenuseid sai ligi 5500 inimest.

Ligi 70 neidu käis augustikuu jooksul töövarjuna proovida, milline on elu ajateenijana.

Augustikuu jooksul said kõik 15-27 aastased neiud võimaluse proovida, milline on elu ajateenijana, kirjutab Sõdurileht. Selleks korraldatud töövarjupäevadel said nad veeta päeva koos ajateenistust läbivate sõduritega, kanda nendega sama varustust ja vormi ning osaleda tol päeval läbiviidud väljaõppes. Neil, kellel oli soov osa võtta ka õhtusest ja varahommikusest rutiinist, said jääda sinna kogu ööpäevaks.

Töövarjuks oli võimalik olla Võrus, Tapal, Jõhvis, Paldiskis ning Tallinnas. Kokku võttis osa ligi 70 huvilist üle Eesti.

Huvilised osalesid vastavalt valitud väeosale ja kuupäevale nii sise- ja välitundides pataljoni territooriumil, kui ka väliõppustel.