Kolmapäeval Poaka tallist hobusega Virginia maastikule ratsutama läinud Karola Nõlvak sai tunda herilaste sellesuvist tigedust ning pidi veetma öö haiglas, et toibuda rohkem kui kümnest mürgisest nõelatorkest, kirjutab Järva Teataja.

11-aastane Karola ütles, et oli kolme sõbraga ratsutamas, kui äkki hakkasid hobused imelikult käituma. «Lisanna hobune pani galoppides ajama, minu oma hakkas maad kaapima ja teised olid ka rahutud,» lausus ta.

Karola tuli hobuse seljast maha ja kõndis rahulikult ratsmetest kinni hoides edasi, kuid hobune otsustas teiste hobuste eeskujul kodu poole joosta ja tõmbas ennast lahti. Tagantjärele juhtunule mõeldes arvasid lapsed, et mõni hobune astus herilasepessa ja loomad läksidki seetõttu ohtu tajudes närvi.

Karola ütles, et jäi sel hetkel täitsa üksi ja hakkas talli poole astuma. Järsku kuulis ta selja tagant tulevat suminat ja nägi herilasi enda ümber tiirutamas. «Nad ronisid igale poole: kiivri sisse ja jope alla. Sain palju nõelata,» sõnas ta.

Õnneks tulid Karola ema Kati Adul ja talli perenaine Maie Kukk talle vastu, sest nägid üksi talli pöördunud hobust ning kuulsid talli teel olnud Karola sõbralt hobustega juhtunust. Seda, et Karola herilaste rünnaku alla sattus, said nad teada alles siis, kui nad ta talli poole tulemas leidsid.

Kati Adul ütles, et tallis panid nad kohe voolikust külma vee jooksma, kiskusid Karolal riided seljast ja kastsid ta külma veega üle, et paistetust ära hoida. «Riiete seestki tuli tal veel mitu herilast välja. Nõelamiskohad olid juba valusad ja punetavad,» sõnas ta.

Ehkki ema teada pole Karola nõelamiste suhtes allergiline, otsustas ta tütrega kiiresti Paidesse erakorralise meditsiini osakonda sõita. «Seal võeti juhtunut täie tõsidusega. Laps vaadati üle ja tuvastati enam kui kümme nõelamiskohta. Neid oli kõikjal: kõrvas, peas, õlgadel, jalgadel, tagumikul. Paistetanud kohtadele pandi kohe külmakotid ning tilguti kaudu manustati valuvaigistit ja allergiaravimit,» selgitas Kati Adul.

Karola jäi haiglasse terveks ööks. Tema olukord taastus alles järgmise päeva õhtuks.

Lähipäevil läheb ilm taas soojemaks ning õhusooja maksimumid võivad ulatuda 26 kraadini.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, öö hakul põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on 6-11, rannikul kuni 16 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Tuul pöördub läänest lõunasse 3-9, õhtul tugevneb saartel lõunatuul puhanguti 15 m/s. Sooja on 17-20 kraadi.

Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s. Sooja on 10-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s, pärastlõunal järk-järgult nõrgeneb. Sooja on 19-24 kraadi.

Reede öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-9, hommikul rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb. Vihmasadu levib üle Eesti läänest itta ning võimalik on äike. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-9, rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 19-21, Ida-Eestis kuni 26 kraadi.

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul näitavad tänavuse juuli ühistranspordinumbrid eelnevate aastatega võrreldes selget kasvu ning kasutajatemahu hüppeline suurenemine teeb vaieldamatult rõõmu, ent süsteemil on siiski veel arenguruumi.

"Esimese kuu numbrid on tõepoolest olnud muljetavaldavad. Maanteeameti statistikast selgub, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti. Mõnes piirkonnas aga koguni enam kui 50 protsenti ning Ida-Virumaal lausa üle 90 protsendi. Tegemist on hüppelise kasvuga, eriti kui arvestada, et enne plaani rakendumist võis kriitikutelt kuulda, et keegi ei kasuta ega vaja piletita sõitu. Loodan, et sõitjanumbrid näitavad ka edaspidi kasvutrendi,“ ütles Simson pressiteate vahendusel.

Tasuta ühistranspordi plaani õnnestumisest saab Simsoni sõnul aga rääkida alles pikema perioodi numbreid kõrvutades ning lisaks kasutajatemahule tuleb hinnata ka ühistranspordisüsteemi üleüldist arengut.

Enim uusi reisijaid lisandus tänavu juulis Ida-Virumaal, kus võrreldes eelmise aastaga oli koguni 92 protsenti rohkem maakondliku ühistranspordi kasutajaid. Kasvu näitasid aga kõik maakonnad peale Läänemaa, mille ühistranspordi kasutajate arvu langus on peamiselt tingitud haldusreformiga Pärnu maakonnaga liitunud valdade eemaldumisest. Sealjuures näitasid sõitjate arvu kasvu ka need neli maakonda, milles tasuta ühistransport rakendati vaid osaliselt.

Reedel kogunesid Pärnus kõikide ühistranspordikeskuste esindajad ning Hiiumaa ja Saaremaa ühistranspordi eest vastutavad inimesed, et ühiselt koos MKM-i ja maanteeameti inimestega tasuta ühistranspordi esimesest kuust kokkuvõtteid teha.

"Selgub, et suurem aktiivsus maakonnaliinidel pole Elroni andmetel kaasa toonud ka reisirongide kasutamise vähenemist, mida samuti plaani kriitikud ennustasid. Juulis 2017 tehti 571 163 reisi ja tänavu juulis 611 125 reisi ehk tegemist oli 7-protsendilise kasvuga. On võimalik, et tasuta maakonnatransport hoopis soodustas ligipääsu rongidele," märkis Simson. "Maanteeameti kinnitusel on tasuta ühistranspordi rakendamine läinud sujuvalt, kuid olen veendunud, et kohalikud ühistranspordikeskused suudavad meie ühistransporti veelgi parendada. Keskused saavad läbi valideerimise reaalset tagasisidet liinide täituvuse kohta ning neil on võimekus uute liinide lisamiseks ja graafikute parandamiseks. Kui vanasti korraldas ühistransporti enamasti maavalitsuse spetsialist, kes tihtipeale polnud tööl isegi mitte täiskohaga, siis nüüd on keskustes tööl mitu spetsialisti, kellel on senisest enam aega ja ressurssi, et kohalikku liinivõrku arendada."

Alates 1. juulist kehtib nulleurone bussipilet Viljandimaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse korraldavatel liinidel Läänemaal.

Esmaspäeval tähistatav taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile elu-, äri-, büroohoonetele.

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Riigikantselei ootab ka kõiki teisi heiskama sinimustvalgeid lippe, et rahvuslikku ühtsustunnet väljendada.

Eesti iseseisvus taastati rahvuslikul üksmeelel 27 aastat tagasi 20. augustil 1991. Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muuhulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Island.

Sinimustvalged lipud heisatakse esmaspäeval päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.