Salasigarettide turg on koondumas Lõuna-Eesti piirilinnadesse

Võltsingute ja välisriikide maksumärgistusega sigarettide tarvitamine oli Eestis tänavu teises kvartalis kerges tõusutrendis ning seejuures on salasigarettide turg seoses piirikaubandusega koondumas Ida-Virumaa asemel Lõuna-Eesti piirilinnadesse, selgub turu-uuringu firma Nielsen läbi viidud tühja paki uuringust.

14,1 protsenti Eestis tarvitavatest sigarettidest on riiki sisse toodud salakaubana või välismaise maksumärgistusega, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Valgevenest moodustades 27,3 protsenti ning Venemaalt 21,4 protsendiga ja Lätist 11,6 protsendiga, teatas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon.

Kui varasemalt on kõige rohkem kodumaiste maksumärgisteta sigaretipakke kogutud Ida-Virumaa linnades, siis aastaga on sealsed kogused üldnumbrites mõnevõrra vähenenud. Samas on üha hoogustuva piirikaubanduse tõttu kiiresti esile kerkinud Lõuna-Eesti linnad. Enim tarbitakse sala- ja välisriikide maksumärkidega sigarette Valgas 48 protsendiga ja Viljandis 37 protsendiga. Neile järgnevad Kuressaare 33 protsendiga, Jõhvi 30 protsendiga, Võru 29 protsendiga ja Sillamäe 26 protsendiga.

Valgas on välisriigi maksumärgistega sigarettide arv aastaga suurenenud 13 protsendilt 48 protsendile, mis on ühtlasi Eestis suurim kasv. Samuti on märkimisväärse tõusu teinud Viljandi ja Kuressaare. Enam kui kaks korda on leidude arv vähenenud Maardus, Narvas, Haapsalus ja Pärnus.

"On hea meel näha, et idapiiril on olukord paranenud, milles mängib kindlasti rolli maksu- ja tolliameti hea töö. Ilusat trendi varjutab aga piirikaubanduse kiire kasv, mis tuleneb märkimisväärsest aktsiisierinevusest mitme naaberriigiga. Kõik märgid näitavad, et piirikaubandus lähiajal hinnaerinevuse tõttu ei vaibu, vähendades riigile laekuvat maksutulu," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.  

"Salakauba tõkestamine on meie pideva tähelepanu all, et salakaubitsejatel oleks võimalikult keeruline Eestis tegutseda. Täiendavad investeeringud piiril ja sisemaal töötavatesse läbivalgustusseadmetesse on juba tõestanud oma vajalikkust ning aidanud  kinni pidada suurtes kogustes salasigarette. Samuti on aidanud salakaubitsejate elu raskemaks muuta hea rahvusvaheline koostöö naaberriikide vastavate ametitega ning tubakatootjatega," sõnas MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.

Kaubamärgid, mida Eestis ametlikult ei müüda, moodustavad 5,8 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega sigaretitootjad on Grodno Tobacco Factory 3,7 protsendiga ja Karelia Tobacco 0,9 protsendiga.

Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,6 protsenti, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2017. aasta sügisel suurenenud 0,1 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Turu-uuringu firma Nielseni läbiviidud uuringu eesmärgiks on selgitada välja, kui palju tarvitatakse Eestis välisriigi maksumärgistega sigarette ning võltsitud sigarette. Sigaretipakid korjatakse tänavatelt või avalikest prügikastidest. Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Käesolev uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 17. aprill kuni 24. aprill.

Uuringu metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.