Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas määruse, mille kohaselt tuleb lift paigaldada hoonetesse, kus eluruumid asuvad neljandal korrusel või kõrgemal.

"Määruse muutmine on tingitud vajadusest tagada igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuv, väärikas ja iseseisev toimetulek," ütles Palo pressiteate vahendusel.

Lifti paigaldamise nõue neljakorruselistele või kõrgematele hoonetele kehtib üksnes tulevikus ehitatavatele elamutele. Nõuet ei rakendata, kui ehitusprojekt on koostatud enne 1. augustit 2019.

Kuna lifti paigaldamine tagantjärgi on üsna kulukas, ei pea olemasolevate ehitiste ümberehitamisel või laienemisel määruse nõuetest lähtuma.

Määrus kohaldub ehitusprojektidele, mis võimaldab ettevõtjal oma töö ümber korraldamist selliselt, et ehitise kavandamisega seotud töid ei pea ümber tegema.

Kolmandik (34%) ostjaid ei pööra tähelepanu sellele, milline on nende joogivee päritolu ja omadused, kuigi tarbivad seda iga päev. Nagu näitab uuringufirma Berent maikuus läbi viidud uuring, pöörab pudelivee ostul selle kasulikele omadustele tähelepanu ainult neljandik (25%) ostjatest. Tervishoiuspetsialistide arvates teeb suur osa inimestest vea, kui nad ei mõtle sellele, et iga päev tarbitav vesi võib mõjutada nende enesetunnet.

Isegi sellised tundemärgid nagu peavalu või energiavaegus võivad näidata, et organismis on puudu vajalikest ainetest, mineraalidest või vitamiinidest.

„Inimesed, kes tunnevad end pärast tööd väga väsinuna või keda piinab jõuetus, kiirustavad manustama ravimeid või toidulisandeid, kuid harva mõtlevad sellele, et taolise probleemi võiks proovida lahendada paremini ja lihtsamini. Üheks selliseks võimaluseks on igapäevaharjumuste muutmine. Mitte ilmaasjata ei soovitata juua päevas 1,5–2 liitrit vett. Selline harjumus võib kaasa aidata paremale enesetundele,“ räägib kliiniku Euromed perearst Ala Grigienė.

Arst juhib tähelepanu sellele, et kui soovime kogeda head enesetunnet, tuleb huvi tunda joogivee koostise vastu. „Selleks, et inimene oleks reibas ja energiline, tuleb organismi varustada vajalike ainetega. Mineraalid ja vitamiinid on toitumise mikroalus, mis on organismile sama vajalikud nagu toit. Kuna organism omastab suure osa mineraale joogiveest, siis on tähtis pöörata tähelepanu vee omadustele. Kui näiteks juua iga päev mineraalvett, siis see varustab organismi väga vajalike ainetega. On vale arvata, et soolasus näitab lihtsalt vee soolasisaldust – mida soolasem on mineraalvesi, seda rohkem sisaldab vesi erinevaid mineraalaineid,“ selgitab Ala.

Ainult neljandik küsitletutest hindab enne pudelivee ostmist selles sisalduvate mineraalainete sisaldust ja toimet. Uuringutulemused näitavad, et kaupluses pudelivett valivad ostjad ei pea eelkõige silmas selle kasulikke omadusi. Ostjad valivad vee sagedamini maitse (72%) või hinna (60%) järgi.

Arsti sõnul peaks olema vastupidi – ostjad peaks eelkõige mõtlema enesetundele ja valima sellised tooted, mis on väärtuslikud organismile. „Magneesium parendab vereringet ja südamerütmi, kaltsium on tähtis luudele, hammastele ja küüntele, naatrium toetab vedelike tasakaalu organismis, kloriid avaldab positiivset mõju seedimisele. Kõiki neid organismile vajalikke mineraale võite saada, kui tasakaalustate oma toitumise või rikastate seda muude minaraalainete allikatega,“ soovitas arst.

Tarbijaküsitluse joogivee tarbimise harjumuste ja mineraalvee valiku kohta viis maikuus Leedus läbi uuringufirma Berent.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on tõenäoline, et idapiiri hoolduskulusid, mis on praeguste prognooside kohaselt 70 miljonit eurot kümne aasta peale, finantseeritakse suuresti Euroopa Liidu vahenditest.

"Kui me vaatame senist finantseerimist Euroopa Liidu vahenditest, siis tuleb arvestada, et just tehniliste seirevahendite hoolduse puhul on kõige suurem optimism selles osas, et seda tehakse suuresti välisvahenditest," ütles Anvelt valitsuse pressikonverentsil.

Valitsus otsustas, et idapiiri väljaehitamist tuleb arvestada Eesti strateegilise investeeringu vajadusena ning käsitleda seda prioriteedina Euroopa Liidu (EL) 2021-2028 eelarveperioodi EL-i määruste eelnõude suhtes valitsuse seisukohtade kujundamisel. "Ka siiani on tegelikult piirivalvamine saanud päris suurt tuge Euroopa Liidu erinevatest fondidest 37 miljoni euro ulatuses sellel lõppeval finantsperioodil," märkis siseminister.

Anvelt juhtis tähelepanu sellele, et võrreldes kevadel valitsuskabinetile esitatud tehnilise projekti kirjeldusega, mil prognoositi hinnaks 188 miljonit eurot, pole juttu mingisugusest idapiiri väljaehitamise maksumuse muutusest. Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hinnangul võib idapiiri ehitus maksta 250 miljonit eurot, kui ehitushindade aastane kasv püsib 7 protsendi ulatuses.

"RKAS tõi välja riski, et hindade tõusul võib näha väljaehitamata objektidel hinnatõusu – vaadates Eesti turule otsa, kuskil kuni 7 protsenti aastas – see summa on küll RKAS-i hinnang, kuid see ei ole see, mis näiteks tänasel päeval piiri kindlat kallinemist tähendaks," ütles ta ja lisas, et kui majanduses toimub teistsugune tsüklilisus, siis võib hind ka odavneda.

Minister rõhutas, et valitsuses pole olnud vaidlust sellel teemal, kas idapiir tuleb välja ehitada või mitte, vaid pigem see, kuidas selgust tuua ka kolleegidele – mis on täpsem investeeringute sisu, mida see tähendab ja milline on ambitsioon.

"Nagu me näeme, siis viimaste nädalate jooksul on neid piiriületusi olnud hulgi, juba seetõttu, et Venemaa nii-öelda fänniviisaga isikud on proovinud läbi Eesti, muuhulgas ka läbi Soome ja Läti liikuda Euroopa peale. Me teame, et nende fänniviisad on Venemaa poolt pikendatud ja see tähendab seda, et see surve võib jätkuda ja neid inimesi on tuhandeid, kui mitte isegi kümneid tuhandeid, kellel võib olla soov liikuad Euroopa suunas," ütles Anvelt.

Ta lisas, et riigipiiri esimeste piirilõikude riigihanked kuulutatakse välja sügisel. "Liigume kõige keerulisematest punktidest ülespoole. Praegu käib riigihangete ettevalmistamine piirilõikudes 1-4, mis on Eesti-Vene-Läti kolmikpunktist ülespoole, kus on kõige rohkem tuvastatud ka erinevaid piiriületusi, need esmajärjekorras välja ehitada ja sealt liikuda edasi," märkis siseminister.

"Piir tuleb täies ulatuses katta tehnilise valvega, tuvastamaks kõik ebaseaduslikud tegevused ja isikud, see tähendab seda, et peale klassikalise tehnilise valve – vaadates otsa sellele, et on sagenenud juba salakaubaveod ka droonidega –, siis kindlasti tähendab ka tehniline valve ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine seda, et suudame neid droone nii-öelda maha võtta ja ka droonidega ise valvata lisaks," sõnas Anvelt.

Eesti tõstatas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal küsimuse ühtsest Euroopa Liidu piiri standardist, mis on liikunud edasi ka edasistele eesistujatele, Bulgaariale ja Austriale.

Siseministeeriumi juulis valminud eksperthinnangule tuginedes kujuneks Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri taristu ja tehnilise seire süsteemi väljaehitamise maksumuseks 11 aasta jooksul orienteeruvalt 250,3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldus- ja ülalpidamiskulud aastani 2026 täiendavalt 70 miljonit eurot. Seda juhul, kui ehitushinnad kasvavad vastavalt RKAS-i poolt riigihangete põhjal arvutatava ehitushinnaindeksiga, mille kohaselt kasvasid ehitushinnad viimase viie aasta jooksul keskmiselt 7 protsenti aastas.

Moodne piir Venemaaga pidi esialgsete plaanide järgi valmima tänavu või hiljemalt 2019. aastal, kuid praegu on 136-kilomeetrisest kagupiirist valmis 3,5 kilomeetri ulatuses katselõike. Samas sai Eesti maismaapiir Venemaaga möödunud aastal täies ulatuses tähistatud. Tehnilise valvega kaetud piiri loomine võimaldab tulevikus tuvastada piiri läheduses toimuva tegevuse kohe, samuti töödelda kõiki piiril toimuvaid intsidente reaalajas. Kogu idapiiri ehituse maksumuseks oli algselt planeeritud üle 70 miljoni euro.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juulis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1419 sündi, neist 677 tütarlast ja 742 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 25 paari, neist kolmteist paari poisse, neli paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari. Tallinnas registreeriti 519 sündi, Harjumaal 182, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 91, Jõgevamaal 31, Järvamaal 28, Läänemaal 17, Lääne-Virumaal 60, Põlvamaal 25, Pärnumaal 76, Raplamaal 24, Saaremaal 40, Tartumaal 197, Valgamaal 29, Viljandimaal 56 ja Võrumaal 37 lapse sünd.

Juulis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia 12 ja Mia 11 nimega, samuti Lenna, Emma ja Emilia kaheksa nimega. 11 poisile pandi nimeks Henri, kümnele Maksim ja Robin ning kaheksale Karl, Mark, Martin, Matvei, Miron, Oliver ja Oskar.

Eelmisel kuul sõlmiti 920 abielu, neist 90 notarite ja 139 vaimulike poolt. Lahutati 215 abielu, neist 36 notarite poolt. Juulis registreeriti 1226 surma.

Uus nimi anti 145 inimesele, neist eesnimi 25, perekonnanimi 112 ning ees- ja perekonnanimi 8 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 106 naist ja 39 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1240 sündi, 1161 surma, 1244 abielu, 204 abielulahutust ja 100 inimesele anti uus nimi.