Võhandu juubelimaraton purustas kõik rekordid

Esmakordselt lubati võistlejad ohutuse mõttes veele kahes osas. Esimene stardipauk kõlas kell 7 ja teine kell 8. FOTO: Aigar Nagel

19. aprillil sõidetakse 20. korda Võhandu maratoni. Idee Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmisest tekkis juba palju varem, 1999. aastal. Mitmed jäid selle osas aga skeptiliseks ning uitmõte pandi pausile kuniks 2005. aastal otsustasid Võhandu maratoni peakorraldaja Hillar Irves ning pragune Võru abilinnapea Sixten Sild jõe kahekesi läbi sõita. Kõnealusel aastal pandi alus maailmakaardi vallutanud spordisündmusele, mis tähistab tänavu oma 20. juubelit.

Paremalt ühemehe süstaga startinud Hans Teearu ning kahemehe süstas sõitjad Remo Ojasoo ja Tanel Rainhard Jõgi enne kella kaheksast starti. FOTO: VT

Rekordid ja muudatused

Tänavune Võhandu maraton oli igas mõttes märgiline ja rekordeid purustav. Stardis oli rekordarv, 3231 aerutajat mitmekümnest riigist ehk ligi 1500 paatkonda. Esmakordselt anti maratonile start kahes jaos ning varasema kella 7 asemel rühkisid võistlejad veele nii kell 7 kui ka kell 8. Stardipaugud kõlasid ajaloolisest kahurist, mis pärit 1710. aastast. Kell 7 startisid Roosisaare silla juurest raftid ja kell 8 ülejäänud paadid. Süstad ning kanuud tegid Tamulale ringi peale, kuid SUP-alused startisid otse jõele samast kohast, kust kell 7 läksid teele raftid. Muudatuse põhjuseks on osalejate ohutus. Varasematel aastatel jõudsid kiiremad kanuud ja süstad kiirelt raftidele järele ning tekkisid ohtlikud olukorrad ja sujuv liiklemine oli häiritud. Osalejad võtsid stardimuudatuse soojalt vastu. “Eks ikka oleks olnud hea ühes jaos startida, nii nagu alati, aga see on mõistetav, et muudatus tehti. Esimese silla juures tekkis muidu juba ummik ja paljud läksid seetõttu asjatult ümber,” arvas kella kaheksaks starti minev kahemehe süstas sõitev kohalik võrukas Tanel Rainhard Jõgi.

FOTO: Aigar Nagel

Harjumus kütkestab

Juubelimaratoni stardis oli neidki, kes sama rada seljatanud juba kõik 19 eelnevat korda. Ligi 8000 tublit aerutajat oli oma panuse andnud vähemalt kümnesse maratoni. Tanel Rainhard Jõgi oli oma süstaga stardis juba neljandat korda. Tänavuseks kaaslaseks oli tal esmakordselt Remo Ojasoo. “Varasematel aastatel käisin koos isaga, kuid tema tegi eelmisel aastal oma kümnenda maratoni ja ütles, et aitab küll! See saab kuidagi harjumuseks. Tookord utsitas isa mind osalema ja selleks aastaks tuli mul endal kellessegi osalemispisik süstida,” rääkis Jõgi, kes maratonil osalenud alati ühe ja sama süstaga. Millist ettevalmistust aga maraton nõuab? “Igapäevaselt me otseselt mingit trenni ei tee. Enne võistlust ikka harjutasime, et keha saaks aerutamise liigutuse sisse,” kirjeldasid samas süstas sõitvad Jõgi ja Ojasoo. Esmakordselt maratoni läbiv Ojasoo ei osanud millegi ees hirmu tunda. “Tahaks kuivalt sihtmärki jõuda,” jäi ta napisõnaliseks. Kaasa oli meestel pakitud minimaalselt moona. “Meil on kaasas kummalegi üks paar vahetusriideid ja joogipoolist. Toidu saame vahepeatustest. Me peame arvestama ka sellega, et liiga palju raskust tähendab aeglasemat sõitu. Ei tasu liialt palju kraami kaasa pakkida,” avaldasid mehed.

Ekstreemne ilm

Kui möödunud aasta maratoni hommik oli võrdlemisi jahe, siis sel aastal näitas kraadiklaas juba esimese varajase stardi ajal ligi paarkümmend soojakraadi. “Ma mäletan eelmist aastat, siis sõideti nii, et mütsi noka küljest rippus jääpurikas. Sel aastal on hoopis vastupidi. Ma ei teagi, kas nii sooja on olnud,” meenutas Jõgi. Ta lisas, et sel aastal on muidugi veetase ka ekstreemselt madal. Hoiatus kuivuse kohta hõigati välja ka stardiraadiost. “Ohtlikeim lõik rajal on 31-55 kilomeetrini. Seal turritab veest välja kive. Kõige parem abimees selliseks sõiduks on kindlasti maagiline MacGyveri teip, millega annab paati lappida,” kõlas soovituseks. Ühtlasi toonitati, et ekstreemselt palav ilm ei pruugi olla sugugi vähem väljakutseid esitav kui ekstreemne jahedus. “Eelmisel aastal oli väga jahe sõit. Kahel korral tuli riideid vahetada. Lõpetades oli vappekülm. Sel aastal peab tähelepanu pöörame, et ei saaks päikesepistet. Õnneks parmud ei ole veel välja tulnud, mis muidu sellise lämbe soojusega mureks oleks,” juurdles enne starti ühemehe süstas ligi kümnendat korda maratonile mineva Hans Teearu isa Karl Teearu. “Meil on sportlik perekond. Ka teine poeg Paul Teearu on stardis,” tundis Karl Teearu, kes ise jalgrattasporti harrastab, uhkust.

Kuni 55 kilomeetrini soovitati võistlejatel pigem mitte rutata, sest teekond on kärestikuline. Pärast seda võis juba natuke rohkem kuuma anda. “Asja tuleb mõnu ja mõistusega võtta, mitte kiirustades. Seda on kogemus näidanud, et toore jõuga ei ole sellel võistlusel midagi peale hakata. Loomulikult tulevad sitkud ja tahtejõud kasuks! Eesmärk on kõigil üks, jõuda kontrollaja 24 tunni sisse,” soovitasid asjatundjad. Maraton tõi Võrumaale lisaks teistele osalejad Prantsusmaalt, Poolast, Tšehhist, Soomest, Hispaaniast, Uus-Meremaalt ja isegi Zimbawest.