EESTI UUDISED BNS

Riik loodab digiregistratuuri lõpuks tööle saada

FOTO: Pixbay

Kuigi riik kulutas üksjagu aega ja raha digiregistratuuri loomisele, ei saadud seda toimima, kuid uus digiregistratuur peaks töökorda saama juba järgmisel aastal ning haiglate tõrksuse murdmiseks on haigekassal oma plaan, kirjutab Postimees.

«Pilootprojekti korras liitub digiregistratuuriga novembris Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), ja kui järgmisel aastal ühinevad teised haiglad, siis oleme ühe sammu edasi saanud,» ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Ta lisas, et muudatuste läbiviimisel on võimalik kasutada nii piitsa kui ka prääniku meetodit ning tema eelistab alati koostööd. «Iga kord see kahjuks ei toimi,» tõdes ta.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõuniku Eva Lehtla sõnul on digiregistratuurist patsiendi jaoks kasu siis, kui seal on võimalik visiite broneerida rohkem kui ühte haiglasse. Selleks et motiveerida digiregistratuuriga liituma ka teisi raviasutusi, kirjutab haigekassa haiglatega sõlmitavasse lepingusse liitumise digiregistratuuriga aasta jooksul pärast üleriigilise digiregistratuuri lahenduse valmimist ehk hiljemalt aastaks 2020.

«Varasema lahenduse puhul pidid haiglad visiidiaegasid üles laadima. Selle asemel hakkab loodav lahendus infot vabade visiidiaegade kohta saama haigla infosüsteemist,» selgitas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) rahvusvaheliste suhete koordinaator Monika Soosaar vana ja uue lahenduse erinevust.

Uue lahenduse puhul teeb süsteem haiglatesse päringuid, haiglate ülesandeks jääb aga digiregistratuuri tarbeks üles laadida oma pakutavate teenuste nimekiri. Ühtlasi luuakse perearstidele võimalus haiglatest vabade visiidiaegade pärimiseks ja broneerimiseks.

Soosaare sõnul tugineb uus lahendus vanale, küll aga luuakse uuendamise käigus andmete pärimise võimalus haiglate infosüsteemidest, samuti on väljaarendamisel visiidi eest tasumise võimalus. Uue lahendusega saavad liituda kõik haiglad, seni kasutusel olevast digiregistratuurist loobuma ei pea. «Küll aga eeldab digiregistratuuriga liitumine täiendavaid arendustöid haiglate infosüsteemides,» rääkis Soosaar.

PERH-i e-haigla juhi Imbi Kivi-Silla sõnul on PERH esimene, kes uut süsteemi katsetab. «Meie roll on pakkuda üleriigilisse digiregistratuuri oma arstide vastuvõtuaegu ning osaleda digiregistratuuri loogika – broneerimine, muutmine, tühistamine – disainis,» selgitas ta.

2014. aastal kirjutas riigikontrolli tervishoiuvaldkonna tollane auditijuht Liisi Uder, et digiregistratuuri pole tööle saadud, sest raviasutused pole sellest huvitatud. «Avalikust rahast finantseeritava, kuid siiski eraõigusel põhineva tervishoiu puhul peavad teenuseosutajad üksteist konkurentideks. Haiglad ütlevad, et üleriigiline süsteem, kus kõik ajad on kogu aeg broneerimiseks saadaval, ei ole tehniliselt võimalik. Ometi on sellised võimalused loodud näiteks turisminduses, kus lennuki- või hotellikohti saavad kõik võrgus broneerida,» märkis Uder.

Tartu teadlased testivad tasuta loote kromosoomhaigusi

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-i (Tervise-TAK) teadlased testivad esmaspäevast koostöös naistearstidega mitmes Eesti haiglas ja erakliinikus uut lootele ohutut sünnieelset geneetilist testi Niptify.

Eesti teadlaste loodud kromosoomanalüüsi test tuvastab raseda vere põhjal ligi 100-protsendilise täpsusega näiteks Downi sündroomi. Testperioodi eesmärk on tuua juba järgmisel kuul turule täppismeditsiini teenus, mis on rasedale taskukohase hinnaga ja kättesaadav kõikides Eesti piirkondades.

Loote kromosoomhaiguste testimiseks on kaks varianti. Niptify testi puhul on vaja vaid lapseootel naise vereproovi. Raseda verest tehtav test on oluliselt lihtsam kui stressirohke invasiivne protseduur, kus loote geeniproov võetakse analüüsimiseks otse looteveest või platsentast. Viimasel juhul on siiski väike risk raseduse katkemiseks. Kuna Niptify analüüs põhineb ainult vereproovil, siis pole vaja loote kasvukeskkonda füüsiliselt sekkuda ning see ei ohusta rasedust.

Niptifyga saab tuvastada kolme peamist kromosoomhaigust, kus lootel on ebanormaalne arv kromosoome. Nimelt tuvastab test Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi riski juba raseduse varases järgus, st alates 10. rasedusnädalast. Soovi korral määratakse ka loote sugu.

Niptify arendustööd juhtiv Kaarel Krjutškov rääkis, et nende soov on oluliselt parandada sünnieelse loote kromosoomhaiguste testimise kvaliteeti Eestis ehk teha testimine taskukohaseks ja kättesaadavaks igale rasedale, ükskõik, kus Eesti piirkonnas ta asub. “Seepärast on meie enda välja töötatud tehnoloogial põhinev Niptify testperioodi kaasatud haiglad ja erakliinikud nii Pärnust, Võrust, Narvast, Kuressaarest kui ka loomulikult Tartust ja Tallinnast,” ütles Krjutškov. “Andsime igale kliinikule kindla hulga geeniteste, et arstid saaksid need oma äranägemise järgi ühe nädala jooksul patsientidele kinkida. Suur huvi tähendab, et aeg on küps taskukohase geenitesti turule toomiseks,” lisas Krjutškov.

Testimise nädala eesmärk on uue meditsiiniteenuse proovilepanek ja tagasiside analüüsimine enne teenusega turule tulekut. Tervise-TAKi juhtimisel alustab Eesti esimene täppismeditsiini geenilabor tööd 17. septembril. Sellest hetkest on vereproovil põhinev lootele ohutu kromosoomhaiguste test Niptify rasedatele kättesaadav kõigis Tervise-TAK-i partnerhaiglates kampaaniahinnaga.

Niptify on kaasaegne lapseootel naise vereproovil põhinev sünnieelne test, mille kogu analüüs toimub Eestis ja kasutatav tarkvara on loodud Eesti teadlaste poolt. Kui praegu naistekliinikutes pakutavad sarnased NIPT-testid saadetakse analüüsiks välismaale, siis edaspidi on võimalus tuvastatakse loote kromosoomhaigusi Tartu Tervise-TAKi geenilaboris.

Võrumaal Rõuges möödasõitu sooritanud Audi paiskus katusele

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 4 narko- ja 19 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

11.08.2018 kella 12.45 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge asulas Sänna - Rõuge tee 1. kilomeetril, kus seni tuvastamata juht kaotas sõiduautoga Audi A3 möödasõitu sooritades sõiduki üle kontrolli. Sõiduk kaldus teelt välja, vasakule kraavi ja paiskus katusele. Audis viibinud joobetunnustega 24-aastane mees ja 36-aastane mees toimetati Võru Haiglasse. Liiklusõnnetuse põhjustanud juht on väljaselgitamisel.

Ööpäeva jooksul laekunud teabe liiklusõnnetuste, ärandatud ja leitud sõidukite kohta.

11.08.2018 kell 12.00 toimus liiklusõnnetus Jõhvis Rakvere tn 38 juures, kus 42-aastane mees reastudes sõiduautoga Volvo V70 kõrval sõiduritta pidurdas järsult. Volvo pidurdamise tõttu pidurdas tagant otsasõidu vältimiseks ka samas sõidureas liikunud buss Mercedes Sprinter, mida juhtis 60-aastane mees. Järsult pidurdanud bussis kukkus reisija, 78-aastane naine. Reisija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.

11.08.2018 kell 12.15 toimus liiklusõnnetus Rakveres Laada ja Posti tänavate. ristmikul, kus  34-aastane mees sõitis  sõiduautoga Audi A6 Avant liiklusmärgi 221 (anna teed) nõudeid eirates ette sõiduautole Volkswagen Sharan, mida juhtis 54-aastane mees. Audi juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

11.08.2018 kella 12.45 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge asulas Sänna - Rõuge tee 1. kilomeetril, kus seni tuvastamata juht kaotas sõiduautoga Audi A3 möödasõitu sooritades sõiduki üle kontrolli. Sõiduk kaldus teelt välja, vasakule kraavi ja paiskus katusele. Audis viibinud joobetunnustega 24-aastane mees ja 36-aastane mees toimetati Võru Haiglasse. Liiklusõnnetuse põhjustanud juht on väljaselgitamisel.

11.08.2018 kella 12.45 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Mustvee vallas Jõhvi – Tartu - Valga maantee ja Kalma - Mustvee tee ristmikul, kus 81-aastane naine sõitis sõiduautoga Hyundai Getz vasakpööret sooritades ette liinibussile Higer Scania Touring, mida juhtis 66-aastane mees. Kokkupõrke vältimiseks vasakule keeranud bussijuht ei suutnud kokkupõrget vältida. Buss sõitis peale kokkupõrget vasakule teelt välja kraavi, jäädes pidama vasakul küljel. Hyundai juht ja bussis reisijana viibinud 63-aastane naine toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Bussis reisijatena viibinud 35-aastasele naisele, 43-aastasele naisele, 52-aastasele naisele, 27-aastasele naisele, 42-aastasele naisele ja 36-aastasele mehele andis kiirabi kohapeal esmaabi.

11.08.2018 kella 15.00 ajal toimus liiklusõnnetus Järvamaal Ambla alevikus Pärnu – Rakvere - Sõmeru maantee 135. kilomeetril, kus 47-aastane naine sõitis sõiduautoga Škoda Rapid tagant otsa vasakpööret sooritanud sõiduautole Volkswagen Passat, mida juhtis 30-aastane naine. Škodas kaasreisijana viibinud 71-aastane mees toimetati Rakvere haiglasse .

11.08.2018 kell 16.29 teatati liiklusõnnetusest Harjumaa Jõelähtme vallas, Loovälja tee 3 kilomeetril, kus seni tuvastamata juht sõitis sõiduautoga  Peugeot 407 tagant otsa sõiduautole Toyota RAV4, mida juhtis 23-aastane mees. Toyotas kaasreisijana viibinud 2-aastane poiss toimetati Tallinna Lastehaiglasse. Peale liiklusõnnetust lahkus Peugeot sündmuskohalt.

11.08.2018 kell 17.00 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Kopli tänaval Sirbi trammipeatuse juures, kus 36-aastase naise juhitud trammist Tatra KT4 väljunud jalakäija, 80-aastane naine kukkus trammi ja ooteplatvormi vahele ning lohises trammiga kaasa. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

11.08.2018 kella 20:30 ajal toimus liiklusõnnetus Saaremaal Muratsi külas Viiumäe teel Purje maaüksuse pinnasteel, kus 32-aastane mees sõitis registreerimata laste ATV-ga  Freedo Junior otsa erateele sõitmist tõkestanud tähistamata metallketile. Ketiga kokkupõrke tagajärjel ATV-lt maha kukkunud juht ja kaasreisija, 43-aastane mees toimetati  Kuressaare Haiglasse kontrolli.

11.08.2018 kell 21.29 toimus liiklusõnnetus Raplamaal Märjamaa vallas Tallinn - Pärnu - Ikla mnt 83. kilomeetril, kus 31-aastane naine sõitis sõiduautoga Kia Carnival tagant otsa  ees sõiduteele jooksnud kolme kassile otsasõidu vältimiseks järsult pidurdanud sõiduautole Citroen Berlingo, mida juhtis 35-aastane naine. Sõiduautole Kia sõitis omakorda tagant otsa mootorratas Honda GL 1500CF, mida juhtis 36-aastane mees.  Mootorrattur toimetati Pärnu haiglasse.

11.08.2018 kell 22.33 toimus liiklusõnnetus Pärnumaal Saarde vallas Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee 120. kilomeetril, kus alkoholijoobes 25-aastane mees sõitis sõiduautoga Mercedes- Benz CLS 500 üle vastassuunavööndi vasakule kraavi. Sõiduki juht toimetati Pärnu haiglasse.

11.08.2018 kella 23.27 toimus liiklusõnnetus Viljandis Lembitu tn.16 juures, kus 48-aastane mees sõitis sõiduautoga Ford Mondeo T-kujulisel ristmikul otse teelt välja, vastu elumaja aiaposti. Sõiduki juht toimetati Viljandi haiglasse.

12.08.2018 kella 00.27 toimus liiklusõnnetus Viljandimaal Karksi-Nuias Põllu tn 3 juures, kus 18-aastane noormees sõitis sõiduautoga Škoda Superb otsa  jalakäijale, 22-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Viljandi haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kuues liiklusõnnetuses sai viga üheksa inimest

Reedel juhtus teedel ja tänavatel kuus tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai viga üheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus 12 minutit pärast südaööd, kui Kuressaares Roomassaare ja Tuule tänava vahelise kergliiklustee esimesel kilomeetril põrkasid kokku 29-aastane rulluiskudel mees ja jalgrattaga sõitnud 44-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis rulluisutaja Kuressaare haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 4.14 paiku Võrumaal Antsla vallas Kollino küla kruusakattega teel, kus 33-aastane joobes mees sõitis Opel Omegaga 90-kraadises kurvis otse teelt välja põllule ja rullus seal üle katuse. Kiirabi viis nii juhi kui ka autos kaasreisijana viibinud 32-aastase naise ja kaks 18-aastast neidu Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 10.10 paiku Tallinnas Laagna teel Mustakivi tee bussipeatuse juures, kus esialgsetel andmetel kukkus Man-tüüpi bussis reisinud 61-aastane naine. Täpsemad liiklusõnnetuse asjaolud on väljaselgitamisel. Kiirabi viis reisija Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 11.01 paiku Tallinnas Paldiski maantee ja Ristiku tänava ristmiku juures. Esialgsetel andmetel põrkas 46-aastane mees Volkswagen Passatiga hoovist välja sõites kokku peateel otse liikunud mopeediga, mida juhtis 21-aastane mees. Kiirabi viis mopeedijuhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 15.33 paiku Tallinnas Kreutzwaldi 29 juures, kus esialgsetel sõitis 37-aastane mees Audi A4-ga tagant otsa ees aeglustanud Volkswagen UP!-ile, mida juhtis 41-aastane mees. Volkswagen paiskus omakorda otsa ees peatunud Lexus IS220D-le, mida juhtis 1956. aastal sündinud naine. Kiirabi viis Volkswagenis kaasreisijana viibinud 36-aastase naise Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.

Kuues õnnetus juhtus kella 22.01 paiku Harjumaal Perila–Jäneda maantee 18. kilomeetril asuvas Vetla külas, kus esialgsetel andmetel sõitis 44-aastane mees Volvo CX70-ga otsa teed ületanud põdrale. Kokkupõrke tagajärjel põder hukkus. Volvos kaasreisijana viibinud 41-aastase naise viis kiirabi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Ärandatud ja leitud sõidukite kohta teateid ei laekunud.

Suure tõenäosusega võib laupäeval kohata politseipatrulle Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Põlva- ja Võrumaal.

Politsei tabas ööpäevaga üksteist joobes sõidukijuhti

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest üksteist joobes juhti.

Tabatud juhtidest kolmel lasub narkouimas sõitmise kahtlus, ülejäänud kaheksa olid aga otsustanud liiklusse siirduda alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Töötute arv kasvas juulis aastaga 1,3 protsenti pea 30 000 inimeseni

Töötute arv kasvas juulis võrreldes aastataguse ajaga 1,3 protsenti 29 992 inimeseni, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6 protsenti.

Töötute arv on kasvanud töövõimereformi mõjul, selle aasta juuli lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7 protsenti enam vähenenud töövõimega inimesi kui möödunud aastal. Vähenenud töövõimega töötuid oli juuli lõpus 9626 ehk 32 protsenti registreeritud töötutest, teatas töötukassa.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juulis registreeritud töötute arv 1,7 protsendi võrra. Registreeritud töötuse määr oli juulis kõrgeim Ida-Virumaal 8,6 protsendiga ja madalaim Saaremaal 3,1 protsendiga.

Juulis oli töötukassal vahendada ligi 10 000 töökohta. Uusi tööpakkumisi lisandus juulis üle 4500. Töötukassa abiga asus juulikuus tööle või alustas ettevõtlusega üle 3300 inimese, sealhulgas ka 814 vähenenud töövõimega inimest.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitisi kogusummas 4,1 miljonit eurot, kindlustushüvitist koondamise korral veidi üle miljoni euro ning tööandja maksejõuetushüvitisi 266 000 eurot.

Juulis tegi töötukassa 3695 töövõime hindamise otsust. Neist üle poole juhtudel ehk 57 protsendil määrati inimesele osaline töövõime. Töövõimetoetust maksti juulis enam kui 56 000 inimesele kogusummas 15,3 miljonit eurot.

Registreeritud töötuse statistika kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud.

Kruuse: põllumehed ei vaja laenu vaid erakorralist kriisiabi

Reformierakondlasest riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe ja endise maaeluministri Urmas Kruuse sõnul ei vaja põllumehed laenu vaid erakorralist kriisiabi.

"Põllumajandussektori kriisist väljatoomiseks ei piisa valitsuse otsusest anda Maaelu Edendamise SA kaudu põllumajandustootjatele 20 miljonit eurot laenu, vaid leida võimalus maksta juba sel sügisel erakorralist kriisiabi," ütles Kruuse pressiteate vahendusel.

"Kui põllumehele ei anta juba sel sügisel erakorralist toetust, langeb põllumajandussektor järgmiseks aastaks sügavasse kriisi. Sügava kriisi ennetamiseks ei piisa põllumajandussektorile riikliku laenu andmisest läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse. Paljud ettevõtted ei pruugi põuakahjude tõttu olla enam ka laenukõlbulikud," lisas Kruuse.

Kruuse sõnul tõstatab ta erakorralise kriisiabi maksmise teema 13. augustil Jõgeval toimuval maaelukomisjoni erakorralisel istungil. "Eesti eesmärk on tagada oma toidujulgeolek ja põllumajandussektori konkurentsivõime tulevikus, seepärast ei saa me lasta põllumajandusettevõtetel neist sõltumatutel põhjustel pankrotti minna," sõnas Kruuse.

"Kui Euroopa Liit ei plaani abistada põuast kahjustatud piirkondade põllumajandustootjaid, peab Eesti saama Euroopa Komisjonilt õiguse maksta ise siseriiklikult erakorralist toetust," lisas ta.

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra suurendamise põllumajanduses põuakahjude leevendamiseks.Eraldatud vahendeid kasutab MES põllumajandustootjatele laenutagatiste ehk käenduste ning käibekapitali laenude pakkumiseks. Käenduse eesmärk on tagada ettevõtjatele parem juurdepääs laenuvahenditele, tõstes ettevõtja krediidikõlblikkust, mida võivad vähendada ebapiisav tagatisvara, alustamisjärgus ettevõtja kõrge risk ja muud faktorid

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60 protsenti väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48 protsenti rohkem.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD