Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri sõnul on olukord liikluses nii hull, et juba augustis saadetakse teedele senisest oluliselt rohkem korrakaitsjaid, vahendab "Reporer".

Tänavu on liikluses hukkunud juba 49 inimest. Hull olukord paneb politsei tegutsema, hoiatused ei aita ning politsei lubab muutuda senisest palju karmimaks, leidis Vaher kohtumisel prefektuuride juhtidega.

Vaheri sõnul on märgata, et inimesed on liikluses muutunud hooletuks, samuti ollakse roolis viibides ka sotsiaalmeedias. Vaheri sõnul on järgneval kuul politseinikke liiklusjärelevalves märgata palju rohkem ning sama taktikaga jätkatakse ka septembri alguses.

Põllumajandus-kaubanduskoda toetab plaani pakkuda põllumeestele põuakahjude vähendamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käibekapitali laene ning soovib, et laenusumma ulatuks kokku 20 miljoni euroni.

"See oleks kõige kiirem ja reaalsem abi, mida riik saaks anda põua käes kannatavate põllumeeste olukorra kergendamiseks ja ettevõtete käibevahendite puuduse leevendamiseks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo pressiteate vahendusel käibelaenude kohta.

Tema sõnul tuleb ebasoodsa ilma tõttu raskustesse sattuvad tootjad tuleb kriisist läbi aidata. "Loodame, et valitsus langetab võimalikult kiiresti otsuse Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitali suurendamiseks 20 miljoni euro ulatuses, et sellega juba lähikuudel käibekapitali laene finantseerida," lisas Tõnissoo.

MES-i omakapitali suurendamise ja seejärel käibekapitali laenude väljastamise idee käis nädala alguses toimunud riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil ühe variandina välja maaeluminister Tarmo Tamm. Seesuguse skeemiga leeveneks nende põllumajandusettevõtjate olukord, kellel tekib sügisel probleeme käibevahenditega.

Kuigi Euroopa Komisjon pole praegu näinud ette võimalust eraldada põuaga seoses erakorralist toetust, said Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Portugal Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka neilt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

Osaliselt aitavad praegust olukorda leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,9 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi.

Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60 protsenti väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48 protsenti rohkem.

Eestis kulub vereringeelundite raviks aastas ligikaudu 98,2 miljonit eurot, kuid ikka on südamehaigused Eesti inimeste sagedaseim surma põhjus.

Mullu suri südame- ja veresoonkonna haigustesse 8005 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui pahaloomuliste kasvajate ja üle saja kuuekümne korra rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu lahkunuid, selgub haigekassa statistikast.

Südame tervise eest hoolitsemise propageerimise ning haiguste ennetamise ja varase avastamise eesmärgil alustab haigekassa sellest kuust ligi aasta vältavat teavituskampaaniat. “Südame-veresoonkonnahaiguste hulgas on nii neid, mis on paratamatud kui ka neid, mida saaks ennetada tervislike eluviisidega,” rääkis haigekassa juht Rain Laane ning lisas, et eestlaste eluiga küll tõuseb, aga tervelt elatud aastaid on võrreldes Euroopa eeskujudega vähem. 

„Inimesed teadvustavad, et teatud eluviisid on ebaterved, aga kuna mõjud avalduvad alles kauges tulevikus ja täpselt teadmata moel, siis ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Tihti ei osata märgata esimesi ohumärke ja arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Tulemuseks on haigelt elatud aastad ja surmad, mida oleks saanud ära hoida,” selgitas Laane kampaania alustamise põhjuseid. 

Kevadel üle 40-aastaste Eesti elanike seas läbiviidud Kantar Emori uuringu põhjal teab üle üheksa inimest 10-st, et südame-veresoonkonnahaiguste ohuteguriteks on ülekaal ja vähene liikumine. Seitse inimest kümnest teab neid haigusi seostada tubaka ja alkoholi liigtarbimise ning kõrge kolesteroolitasemega. Märksa vähem teatakse, et südamehaiguste põhjuseks võivad olla ka teised haigused ja geenid. Soola liigse tarbimise ja rasvase toidu söömise halb mõju südamele tuli üllatusena ligi pooltele vastajatest. Kõik üheksa peamist ohutegurit tundis ära vaid 16 protsenti vastanutest. 

Haigekassa käivitab kampaania "Südame heaks", mille raames toimub erinevaid teavitusaktsioone ning üritusi, mille eesmärgiks on teadlikkuse kasvatamine ja tervisele õigeaegselt tähelepanu pööramine. Suurem kampaania osa saab olema septembri lõpus toimuv rahvusvaheline südamepäev. Koostööd tehakse nii arstide, õdede, kokkade, treenerite kui teiste eeskuju andvate avaliku elu tegelastega. Teavituskampaania kestab järgmise suveni.

Juuli viimasel päeval said Eesti eri paigus kaheksas raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada üheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 8.30 ajal Tallinnas Paldiski maantee ja Mõisa tänava ristmikul, kus 31-aastane mees sõitis Hyundai IX35-ga tagant otsa fooridega reguleeritud ristmikul peatunud Volkswagen Golfile, mida juhtis 43-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 11.50 ajal Raplamaal Kohila vallas Tallinna-Rapla-Türi maantee 33. kilomeetril, kus 55-aastase mehe juhitud Volvo FH 12 veokil lõhkes esimene vasak rehv ja juht kaotas veoki üle kontrolli ja sõitis kraavi. Sealt edasi paiskus veok läbi Loone baari ees oleva parkla ja peatus baari kõrval olevas võsas. Kiirabi toimetas juhi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 

Kolmas õnnetus juhtus kella 12.30 ajal Valgamaal Tõrva vallas Valga-Uulu maantee 12. kilomeetril, kus 28-aastane naine kaotas mopeedi Kymco Agility 50 üle kontrolli ja kukkus. Kiirabi andis naisele hiljem tema kodus esmaabi.

Neljas õnnetus juhtus kella 14.08 ajal Tallinnas Tulika tänav 25 maja juures, kus 56-aastase naise juhitud trollile Solaris Trollino sõitis teisest sõidureast ette tundmatu sõiduauto ning trollijuht pidurdas. Trollis kukkus 75-aastane naine, kes toimetati Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. 

Viies õnnetus juhtus kella 15.59 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 181. kilomeetril, kus 46-aastase mehe juhitud veoauto Mercedes-Benz Actros haagisel lõhkes rehv ja veoauto peatus oma sõidureas ning sellele sõitis tagant otsa veoauto Mercedes Benz, mida juhtis 40-aastane mees. Vahetult pärast liiklusõnnetumise toimumist möödus sündmuskohast veoauto Volvo FH 440, mida juhtis 44-aastane mees. Juht, nähes ohtu, keeras järsult paremale ning sõitis teelt välja haljasalale. Mercedese juht, 40-aastane mees toimetati Pärnu Haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kuues õnnetus juhtus kella 17.05 ajal Valgamaal Valga vallas, kus üheksa-aastane poiss sõitis talu hoovis ATV-ga vastu sauna seina. Kiirabi toimetas poisi Valga Haiglasse.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 17.30 ajal Tallinnas Telliskivi 60A maja juures, kus 45-aastane mees sõitis Toyota Hiluxiga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, 37-aastasele mehele. Kiirabi andis jalakäijale abi kohapeal. Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. .

Kaheksas õnnetus juhtus kella 18.44 ajal Tartus Riia ja Ringtee tänava ringristmikul, kus 51-aastane mees sõitis Ford Transit tagant otsa ees seisnud Hyundai I20-le, mida juhtis 42-aastane naine. Kiirabi toimetas Hyundais kaasreisijana viibinud 65-aastase naise Tartu Ülikooli Kliinikumi. Hyundai juht pöördus ise Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli. 

Politsei tabas ööpäevaga 14 joobes sõidukijuhti

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul liiklusest 14 joobes sõidukijuhti.

Üks juht oli esialgsetel andmetel uimasteid  pruukinud ning ülejäänud tabatud roolikeerajad juhtisid mootorsõidukit alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.