EESTI UUDISED BNS

Päästeamet kehtestab kõikjal Eestis suure tuleohuga aja

Võrumaa Teataja

Päästeamet kehtestab laupäevast kogu Eesti territooriumil kuiva ja kuuma ilma tõttu suure tuleohuga aja.

Suure tuleohuga aeg toob kaasa lisapiirangud eelkõige metsas tegutsemisel ning alates laupäevast on metsas lahtise tule kasutamine keelatud, teatas päästeamet. Ka hakkavad päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet koos ujumis- ja lõkkekohtades patrullima.

„Sel nädalavahetusel jälgivad nii päästeamet kui ka politsei- ja piirivalveamet kõrgendatud tähelepanuga inimeste ohutut käitumist nii veekogu ääres kui ka looduses," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Tegemist on esimese taolise ühisaktsiooniga ning Suurkivi sõnul on tänuväärne, et oma põhitöö kõrvalt jätkub politseinikel jõudu pöörata tähelepanu ka päästealasele turvalisusele. Samuti on politsei- ja piirivalveameti helikopter kõrgendatud valmiduses reageerimaks koheselt ka väiksematele sündmustele.

Suure tuleohuga ajal on metsas ja maastikul keelatud suitsetamine, grilliseadme kasutamine, lõkke tegemine ja igasugune lahtise tule kasutamine, sealhulgas ka selleks ettevalmistatud kohtades, nagu näiteks RMK lõkkeplatsidel.

Vältida tuleks mootorsõidukiga looduses sõitmist. Auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal.

Valgeamuurid hakkavad Roela tiiki puhtaks nosima

Pilt on illustratiivne

Riigikogu liige Toomas Väinaste tõi Võrumaalt Roela tiiki üle 80 valgeamuuri ja pakslauba, et need vetikad ära sööks ning tiik puhtaks saaks, kirjutab Virumaa Teataja.

Nimelt hoolitses Väinaste vallavanemana selle eest, et kohalik tiik oleks Roela pärliks, selle juurde ehitati 2003. aastal piirded ja trepid, kuid paraku on veekogu viimastel aastatel umbe kasvanud ja suur töö nullitud. Eelmisel suvel küll üritati sealse soojafirma juhi Tõnu Võrno abiga tiike puhastada, kuid erilist tulu sellest ei tõusnud.

Maavarasid kaevandati mullu rohkem kui eelnevatel aastatel

Maa-ameti maavarade koondbilanssi alusel kaevandati Eestis möödunud aastal maavarasid rohkem kui eelneval viiel aastal keskmiselt.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 917 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 682, teatas maa-amet.

Tervisekeskuste rajamiseks taotletakse 21,1 miljonit eurot

Võru Perearstikeskuse asendiplaan

Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati taotlusvoorus kokku kuus taotlust: esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandisse; kokku taotletakse voorus 21,1 miljonit eurot.

"Kui esimese vooruga sai planeeritud 35 tervisekeskuse asemel toetuse lausa 55 projekti ja suur osa Eestist kaetud, siis tänaseks saame öelda, et kui kõik esitatud projektid osutuvad edukaks, on meil peagi kõigis maakonnakeskustes tervisekeskus," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

"Esmatasandi tervishoiu roll on muutumas järjest olulisemaks ja mul on hea meel, et kõigis maakonnakeskustes hakkab olema kaasaegne tervisekeskus, mis pakub patsiendile laia valikut tervishoiuteenuseid," märkis Sikkut.

Lõuna-Eestis langesid mitmed alajaamad rüüstamise ohvriks

Sel nädalal on metallivargad rüüstanud alajaamu nii Valga-, Võru kui ka Põlvamaal ning nende tegevuse tõttu on kümned majapidamised tundideks vooluta jäänud, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Kokku on meile teada seitse alajaama, kus alates pühapäevast toimunud rüüstamine,» ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juht Jüri Klaassen teisipäeva lõuna paiku. Alajaamadest on varastanud väärismetalli.

Kella 14.15 paiku oli Elektrilevi katkestuste kaardi andmetel vooluta kolm Võrumaa alajaama ja seetõttu puudus elekter 14 kliendil. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Peeter Liik kinnitas, et kõik need kolm alajaama olid vooluta metallikrattide tegevuse tagajärjel. Valga- ega Põlvamaal katkestusi sellel hetkel polnud.

«Neli rüüstamise alla sattunud alajaama on juba korda tehtud,» ütles Liik veidi pärast kella kahte. «Ülejäänud tarbijatele loodame elektrivarustuse taastada kolme-nelja tunni jooksul.»

Kõige rohkem rüüstatud alajaamu on Klaasseni sõnul Eesti-Läti piiri lähedal, endises Misso vallas. Teisipäeva hommikul aga avastati sissetung Vastseliina alajaama.

Klaassen sõnas, et toimepandud rüüstamistega tekitatud kahju suurus on alles väljaselgitamisel. «Kahjud saame kokku lüüa siis, kui kõik rüüstatud alajaamad on taastatud.»

Nii suur juhtumite arv niivõrd lühikese perioodi jooksul näitab juhtimiskeskuse juhi sõnul, et tegemist on süsteemse vargusega, mida korraldavad samad isikud, kes elektriohtudele vilistades riskivad oma eluga. Ta lisas, et kõiki juhtumeid uurib ka politsei.

Elektrilevi palub kurjategijate tabamiseks kõigi Lõuna-Eesti, eriti Valga-, Põlva- ja Võrumaa inimeste abi. Kui keegi märkab alajaamade lähedal kahtlast tegevust, palutakse tal sellest kohe teada anda Elektrilevi rikketelefonil 1343 või hädaabinumbril 112.

Politsei tabas kuue kuuga ligi 3400 joobes juhti

Foto: Aigar Nagel

Politseinikud on käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul autoroolist tabanud ligi 3400 joobes juhti.

Politsei on käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul tabanud kokku 3381 narko- või alkoholijoobes sõidukijuhti, edastas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Möödunud aasta sama ajavahemiku jooksul tabasid korravalvurid 3194 ning 2016. aastal 3667 joobes juhti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD