Rohkem kui pooled Eesti elanikud sooviksid alkoholiaktsiisi langetamist, selgub Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor läbiviidud küitlusest.

Aktsiisi langetamist soovib 58 protsenti vastanuist, kusjuures madalamat aktsiisi tahavad pea kõigi sotsiaal-demograafiliste rühmade liikmed – mehed, naised, linna- ja maaelanikud, noored ja pensionärid, kirjutab esmaspäevane Postimees.  

Erakondliku eelistuse järgi on ainult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajate seas alkoholiaktsiisi langetamist pooldajaid vähem kui neid, kelle arvates tuleks see samaks jätta - vastavalt 35 ja 46,3 protsenti.

Teiste erakondade pooldajatest on suurim osakaal alkoaktsiisi vähendamise pooldajajid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reformierakonna toetajate seas - vastavalt 75,3 ja 70,1 protsenti. Keskerakonna toetajatest soovib alkoaktsiisi vähendamist 50,9, muu erakonna toetajatest 61,5 ning erakondliku eelistuseta vastajatest 61,7 protsenti.

Meestest soovis alkoholiaktsiisi langetamist 66,5 ja samaks jätmist 18,8 protsenti, naistest vastavalt 50,4 ja 26 protsenti.

Juuli viimasel nädalal läbi viidud veebiintervjuude käigus küsitleti 1223 Eesti elanikku vanuses 15.84 aastat.

Laupäeval sai Eesti teedel ja tänavatel toimunud kaheksas tõsisemas liiklusõnnetuses viga 13 inimest – nende seas 8-kuune imik.

Esimene õnnetus juhtus kella 5.35 ajal Narvas Sädeme 27 maja juures, kus alkoholijoobes 27-aastane mees tagurdas Toyota Land Cruiseri maasturiga otsa 24-aastasele naisele, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis naise Narva haigla EMO-sse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Teine õnnetus juhtus kella 6.05 ajal Tallinnas Paldiski maanteel hipodroomi juures, kus  29-aastane naine sõitis kergliiklusteel vastu liiklusmärki, millel oli tekst „Ironman Tallinn 2018“. Kiirabi viis jalgratturi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 11.25 ajal Tallinna ringtee 35. kilomeetril. Esialgsetel andmetel sõitis 74-aastane mees BMW 318-ga tagant otsa tema ees pidurdanud Opel Astrale, mida juhtis 70-aastane mees. Opel paiskus saadud löögist otsa tema ees pidurdanud ja peatunud ning eelnevalt liiklusõnnetuses osalenud Seat Alteale. Sündmuskohalt toimetati Tallinna lastehaiglasse Opeli tagaistmel turvahällis viibinud 8-kuune poiss. Eeldatavasti põhjustas kobaravarii teele jooksnud koer.

Neljas õnnetus juhtus kella 14.31 ajal Tallinna lauluväljaku Mere värava juures, kus 28-aastane mees ei tulnud toime motorolleri juhtimisega ja kukkus. Kiirabi viis rollerijuhi Ida-Tallinna keskhaigla Ravi tänava korpusesse.

Viies õnnetus juhtus kella 14.36 ajal Narvas Puškini 17 juures, kus 68-aastane mees sõitis esialgsetel andmetel jalgrattaga üle vöötraja ja otse ette mopeedile, mida juhtis 28-aastane alkoholijoobe tunnustega mees. Kiirabi viis mopeedijuhi kontrolliks Narva haiglasse jalgratturi Ida-Viru keskhaiglasse.

Kuues õnnetus juhtus kella 16.40 ajal Tallinna Narva maanteel asuva Hobujaama peatuse juures, kus esialgsetel andmetel sõitis 30-aastane mees Toyota Corollaga vöötrajal otsa 48-aastasele naisele. Kiirabi viis jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 19.02 ajal Harjumaal Tallinna Ringtee 12. kilomeetril. Esialgsetel andmetel kaotas 58-aastane mees teadmata põhjusel kontrolli Toyota Hiluxi maasturi üle ja sõitis ringristmikul teelt välja. Kiirabi viis Põhja-Eesti regionaalhaiglasse nii sõiduki juht kui ka neli kaasreisijat.

Päeva viimane, kaheksas õnnetus, juhtus kella 19.49 paiku Narvas Fama staadioni juures, kus 55-aastane mees tagurdas BMW X6 Xdrive'iga otsa jalgrattaga sõitnud 18-aastasele neiule. Kiirabi viis neiu Narva haiglasse kontrolli.

Leitud sõidukite kohta teateid ei laekunud, kuid Lääne prefektuurist on ärandatud beež 2007. aasta Hyundai Getz riikliku numbrimärgiga 330AYL.

Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo võttis juuli keskel Soomes Lahtis Mukkula kirikus vastu Soome Ingeri Kultuurifondi kõrge tunnustuse – Ingeri Vapimedali, kirjutab Eesti Kirik.

Hollo, kes on isa poolt rahvuselt isur, ütles Eesti Kirikule, et oli väga liigutatud sellisest kõrgest tunnustusest. „See on väga auväärne. Pidasin korraldajate palvel ka tunnustuse saanute poolt tänukõne.“

Vapimedali üleandmine toimus Soome Ingeri Seltsi suvepäevade raames Lahti Mukkula kirikus, kuhu oli kogunenud 270 ingerlast. Peeti kõnesid, esinesid koorid Skuoritsast ja Viljandist. Kohal oli ka Ingeri kiriku piiskop Peterburis Aarre Kuukauppi. Ingeri Vapimedali andis viiele nominendile üle Ingeri Kultuurifondi juhataja Antti Kokkinen.

Toivo Hollo oli ainuke tunnustatute seas, kes pärines väljastpoolt Soomet. Ta pälvis tunnustuse aastatepikkuse töö eest ingerlaste heaks. Olles 1988. aastast Ingeri Seltsi liige, hakkas ta 1990. aastal Võrus pidama soomekeelseid jumalateenistusi. Alguses tegi seda koos praost Armand Leimanniga, hiljem iseseisvalt. Praegu toimuvad soomekeelsed jumalateenistused Võru haigla hooldekodus, kuhu lisaks hoolealustele koguneb teisigi ingerlasi. Ingerlasi on ta teeninud ka Petseris ja Pihkvas.

Autasustatu on kirjutanud usuteaduse instituudi lõpetamisel lõputöö, mis käsitles Ingeri kiriku ajalugu. 2011. aastal ilmus õpetaja Hollo täiendatud lõputöö koos lisaartiklitega Harri Mõtsnikult, Paul Saarelt ja Tiit Salumäelt raamatuna „Ingeri kiriku ristitee“.

Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Seni on teada kalade massilisest hukkumisest vaid Peipsis, kus lisaks looduslikule faktorile on seda soodustanud ka kutseline kalapüük mõrdadega. Praeguste ilmade jätkumisel võib aga sarnaseid teateid tulla peagi ka mujalt. Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis tarvitatakse kuivalejäänud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud kalad ära lindude ja kiskjate poolt. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigivõrd palju silmaga näha.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb nende utiliseerimisega reeglina loodus ise toime. Kui suremine on massilisem ning kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need sealt ära koristada. Vastava heakorra tagamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele.

Kalade ja jõevähkide kuivalejäämisest või hukkumisest tuleks võimalusel teavitada Keskkonnaametit. Kalu päästa pole enamusel juhtudel võimalik, sest kõrge veetemperatuuri tingimustes on kalad püügi ja transpordi suhtes äärmisel tundlikud ning uude veekogusse jõudes võib neist enamus juba surnud olla. Kui veekogud on avatud ning ilma kunstlike tõketeta, taastub kalade populatsioon olukorra normaliseerumisel looduslikul teel. Taastumisele aitavad kaasa ka linnud, kes veekogude vahel liikudes oma jalgade ja sulestiku külge kleepunud kalamarja uutesse veekogudesse edasi kannavad. Nii näiteks taastub mõne aja möödudes kalastik ka vahepeal kuivaks jäänud ja hiljem veega täitunud järvedes.

Küll aga on võimalik päästa kuivalejäänud  jõevähke, kes suudavad transpordiga seotud vintsutustele märksa paremini vastu seista. Kuid omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud. Kriitilise situatsiooni märkamisel tuleks kindlasti teavitada Keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust.

Omalt poolt saavad kalade ja jõevähkide hukkumise vältimisele kaasa aidata ka paisuomanikud, kellel on kohustus tagada jões, millel asub neile kuuluv pais, sanitaarvoolu hulk. Piisava vooluhulga tagamine allpool paisu vähendab olulisel määral vee-elustiku liikide hukkumist ning ökosüsteemi taastumine on pärast veevoolu normaliseerumist märkimisväärselt kiirem.

Kuivalejäänud veekogudest ning hukkunud kaladest ja vähkidest palume teada anda e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..