Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond aitas annetajate toel soetada haruldase haigusega lapsele kompressioonrõivad.

Kaheaastasele haruldase sündroomiga tüdrukule on raviarsti ja terapeutide poolt korduvalt soovitatud arengut toetava abivahendina surveriideid. Sotsiaalkindlustusamet ei saa piiratud ressursside tõttu rahastada lapsele abivahendeid, mis ei ole elulise tähtsusega, ning seega ulatas lapsele annetajate toel abikäe TÜ Kliinikumi Lastefond ja kohalik omavalitsus.

Erikal on ainsa lapsena Eestis diagnoositud haruldane geneetiline haigus Pura sündroom, millega kaasneb muuhulgas madal lihastoonus ja arengu hilistumine. Praegu on lapse liikumine piiratud ning tema lihaste baastoonus on madal ja aktiivsete liigutuste hulk vähene.

Raviarst ja terapeudid on lapsele tungivalt soovitanud kompressioonriideid, kuna lapse praeguses arenguperioodis on prioriteetne tema kehatüve taju ning lihastoonuse parendamine ja toetamine. Lisaks toetavad surverõivad ka lapse üldfüüsilist arengut, parandavad iseseisvust ning aitavad keha juhtida, et hoida ära lülisamba kõverused ja rindkere deformatsioon, mis aitab omakorda vältida hingamisprobleeme.

Pere tegi sotsiaalkindlustusametile erimenetluse raames taotluse surveriiete kompenseerimiseks 90 protsendi ulatuses. Paraku sotsiaalkindlustusamet konkreetset taotlust ei rahuldanud, kuna abivahend ei ole Erikale eluliselt oluline. Pere esitas ka vaide, kuid vaiet ei rahuldatud. Et laps ei jääks siiski vajalikest abivahenditest ilma, otsustas Lastefond heade annetajate abiga surverõivaste maksumuse 540 euroga katta. Lisaks panustas abivahendi soetamisse 135 euroga ka kohalik omavalitsus.

Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves möönab, et Lastefondi esindajad on sotsiaalkindlustusameti töötajatega kohtunud ja vastavat teemat omavahel arutanud. “Ressursside vähesuse tõttu ei ole riiklikult hetkel kõiki vajalikke abivahendeid võimalik kompenseerida ning seetõttu ulatab Lastefond abikäe, et lapsed ei jääks seetõttu kannatajateks,” selgitab ta. “Samas oleme ka selgelt väljendanud, et Lastefondi toetus ei saa olla annetajate abiga lõputu,” kinnitas Ilves ja lisab, et tegemist on siiski ajutise lahendusega, et anda aega parema lahenduse leidmiseks riiklikul tasandil.

Alates tänasest, 14. augustist lõpeb suure tuleohuga aeg kogu Eesti territooriumil.

Suure tuleohuga aja lõpetamisel lähtus päästeamet muutunud ilmaoludest, sest tänu vihmasadudele on tuleoht looduses kahanenud. Sellegipoolest on nii grillimisel kui ka lõkke tegemisel metsas, maastikul ja koduaias oluline järgida tuleohutusnõudeid, et hoida ära tule levikut loodusesse või hoonetele.

Täpsemat infot ohutuks grillimiseks ja lõkke tegemiseks saad küsida päästeala infotelefonilt 1524 või lugeda Päästeameti veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee

Politsei tabas möödunud nädala lõpus Antslas mehe, kes oli pussitanud tuttavat noorukit kõhtu ja tekitanud talle vigastusi.

Veretöö toimus õhtusel ajal Põllu tänaval, kus 32-aastane mees haaras terariista ja tekitas tuttavale 19-aastasele noorukile kõhu piirkonda lõikehaava, teatas politsei pressiesindaja BNS-ile.

Politsei pidas noaga sõpra rünnanud joobes mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Kannatanu viisid meedikud tervisekontrolliks haiglasse. Kuna noormehe vigastused ei olnud eluohtlikud, lubati ta peale esmaabi kodusele ravile.

Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.

Riik ja kohalikud omavalitsused panustavad kokku 5,3 miljonit eurot hajaasustuse programmi, mille eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele paremad elutingimused.

Tänavu osales hajaasustuse programmis 67 omavalitsust, mis panustavad tänavu programmi 2,34 miljonit eurot ning riigi regionaalarengu programmist toetatakse 2,2 miljoni euroga, teatas rahandusministeerium.

"Hajaasustuse programmiga toetame veesüsteemide ja kanalisatsiooni väljaehitamist, koduõuele juurdepääsu teede rajamist ning autonoomsete elektrisüsteemide paigaldamist," ütles riigihalduse minister Mäggi.

Programmi on rakendatud 2013. aastast alates ning selle ajaga on toetust saanud seni üle 5700 majapidamise. Kokku on investeeritud rohkem kui 25 miljonit eurot, millest ligi kolmandiku on panustanud riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. Eelmisel aastal rajati programmi abil 686 kanalisatsioonisüsteemi, 629 veevarustussüsteemi, 111 juurdepääsuteed ning 2 autonoomset elektrisüsteemi.