Euroopa suurimale graanulitootjale Graanul Invest kuuluv Helme graanulitehas ja selle juurde kuuluv koostootmisjaam Valgamaal taotlevad luba õhusaastekoguseid tõsta, tehase juhi sõnul puudutab see nähtamatut saastet, mis kohalike elukvaliteeti halvendada ei tohiks, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Tõrva vallas Patkülas asuv pelletitehas Helme Graanul ja samas tegutsev koostootmisjaam Helme Energia mõõtsid üle oma heitgaasikogused ja leidsid, et praegustes lubades sisalduvaid arve oleks vaja suurendada. Senise loa järgi tohib Helme Energia õhku paisata 146,4 tonni vingugaasi ja 73,44 tonni lämmastikdioksiidi, Helme Graanul aga 0,54 tonni vääveldioksiidi aastas. Taotluses soovivad nad vastavad numbrid tõsta 430, 139 ja 6,2 tonnini.

Mainitud heitgaasid tekivad puidu põletamisel. Graanul Investi keskkonnaspetsialist Triin Raspel ütles, et mõõtmised tehti kõigis grupi tehastes. Mõne puhul oli mõõtmistulemus loal esitatust väiksem, nagu näiteks Võrumaal Osula tehases, mõnel suurem. Vastavalt sellele taotletakse õhusaastekoguste langetamist või tõstmist.

Õhusaastekoguse arvude suurendamine loal ei pruugi seega ettevõtte esindajate sõnul tähendada, et üldises plaanis saastamine oluliselt suureneks.

Tehase juht Ülo Tomson lisas, et tema arvates on tootmise keskkonnamõju ajas kokkuvõttes hoopis vähenenud. "Oleme tehasesse paigaldanud filtreid, et vähendada tolmuosakeste hulka. Nüüd plaanime panna oma veskitele veel ümber kestad, et vähendada praegugi normide piirides olevat mürafooni," rääkis Tomson keskkonnamõjude vähendamiseks tehtud muudatustest.

Keskkonnaameti lõuna regiooni välisõhuspetsialist Peeter Ekstein ütles, et hakkab taotlust üle vaatama ilmselt septembris ning tähtaeg selle menetlemiseks on oktoobris. Seega on esialgu vara öelda, kas see rahuldatakse.

Inimeste ettepanekud ja vastuväited taotluste kohta on teretulnud. Ekstein lisas, et keskkonnaamet kasutab saaste mõõtmiseks kindlaid valemeid ja korstnast väljuv saastehulk otseselt veel piisav indikaator pole.

Küll aga ütles ta, et üldiselt on inimesed väga tähelepanelikuks muutunud. "Pärast Tartu tselluloositehast on rahvas väga aktiivseks muutunud. Kogu aeg helistatakse väikeste asjade pärast, et kas korsten ikka võib suitseda."

Eesti metsandus- ja energiakontserni Graanul Invest kasum langes mullu Belgias asuva Langerlo projekti konserveerimisega seoses 47,4 protsenti 17,7 miljonile eurole.

Grupi müügikäive oli 278 miljonit eurot ning vähenes aastaga 2,5 protsenti. Vähenemine tulenes esimesel poolaastal madalseisust müügiturgudel ning teisel poolaastal tooraine puudusest, märgib ettevõtte juhatus 2017. majandusaasta aruandes. Puidugraanulite tootmismaht vähenes aastaga 10 protsenti 1,7 miljonile tonnile.

Graanul Investi omanikfirmad on 50,6 protsendiga Raul Kirjanenile kuulub OÜ Biofuel, 39,4 protsendiga Anders Andersonile kuuluv OÜ Neoinvesteeringud ja 10 protsendiga Andres Rätseppale kuuluv Renergy OÜ.

Teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal, ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt läbi viidud taime- ja loomakasvatajate uuringust.

„Üheksa tootjat kümnest ütles, et nende ettevõttes kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% mullusest väiksemaks. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist ja piirkonnast kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5-6 tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on mõnevõrra parem,“ selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes 45% väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri suvinisu saagikus. Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes 2018. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks natuke üle ühe miljoni tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.

Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. „Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu. Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28% tootjatest prognoosib, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta. Sea- ja linnukasvatajate peamiseks mureks on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul,“ lisas Sõrmus.

Küsitlusele vastanud 205 tootjal on põua tõttu hävinud ka suur hulk tänavu rajatud rohumaid - ümberkülvamist vajab kokku 6382 ha uusi rohumaid. Arvestades küsitluses osalenud ettevõtjate osakaalu tootjate koguarvust on tegelikult Eestis põua tõttu kahjustatud rohumaade pind tõenäoliselt mitmeid kordi suurem.

Küsitluse taust:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14.-24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajate küsitluse, et anda põuakahjudele täpsem hinnang. Küsitlusele vastas kokku 644 ettevõtjat, kellest 331 olid tavatootjad ja 313 mahetootjad. Vastanud ettevõtete kasutuses olev põllumajandusmaa kogupind on 213 477 ha, sellest tavapind 154 888 ha (73%) ja mahepind 58 589 ha (27%). Vastanud ettevõtte keskmine suurus 331 ha, sealjuures tavapõllumajanduse ettevõtte keskmine suurus 468 ha ja maheettevõttel 187 ha. Vastajatest tegeleb piimakarjakasvatusega 104 ettevõtet (piimalehmi kokku 23 862), lihaveisekasvatusega 219 ettevõtet (üle talve peetavaid lihaveiseid kokku 14 200) ning lamba- ja kitsekasvatusega 81 ettevõtet (üle talve peetavate loomade arv 11 848).