EESTI UUDISED BNS

Tänavu suvel oli põlenguid keskmisest rohkem

Tänavu suvel oli tulekahjusid eelmise kolme aasta aasta keskmisest oluliselt rohkem, kui mullu sama ajavahemiku jooksul ning samuti kolme varasema suve keskmisest rohkem.

Päästeameti andmetel leidis tänavu maist augusti lõpuni aset kokku 2843 tulekahju. Eelmise aasta sama ajavahemiku jooksul registreeriti 2164, tunamullu 2151 ning 2015. aasta suvel 2246 tulekahju.

Aastate 2015-2017 suvekuudel leidis keskmisel aset 2187 tulekahju.

Tänavu maist augusti lõpuni leidis aset kokku 833 metsa- ja maastikupõlengut. Mullu registreeris päästeamet sama ajavahemiku jooksul 732, tunamullu 564 ning 2015. aastal 480.

Aastatel 2015-2017 leidis ajavahemikus maist augustini keskmisel aset 592 metsa- ja maastikupõlengut.

Võrreldes varasemate aastate suvekuudega juhtus tänavu oluliselt rohkem põlenguid, mis said alguse lõkkest, grillist või põlema läinud prügist. Kokku registreeriti tänavu suvekuude jooksul 1069 sarnast põlengut.

Möödunud aasta suvekuude jooksul juhtus selliseid põlenguid 700, tunamullu 708 ning 2015. aasta suvel 667. Eelmise kolme aasta keskmine on 692.

Politsei leidis üles 25 aastase Janika

17.09.2018 Naise asukoht on tuvastatud, temaga on kõik korras. 

Politsei palub kaasabi selgitamaks 25-aastase Janika asukohta, kellega lähedased said viimati kontakti tänavu juulis.

Politseisse pöördunud lähedased on mures, et naisega võib midagi juhtunud olla. Praegustel andmetel ei ole keegi küsitletutest Janikat pärast juulikuu algust näinud ega ka temaga telefonitsi või veebis ühendust saanud.

Võimalik, et naine on lähedaste teadmata lahkunud välismaale. Selgitamaks, kas selline info võiks tõele vastata ning veendumaks ega naise tervis ega elu ohtu ole sattunud, palub politsei kaasabi. Kõigil, kel on abistavat infot Janika võimalikust asukohast, palutakse sest teatada telefonil 730 8866 või 112.

Kui tagaotsimispalvet peaks silmama otsitav naine, palub politsei tal samuti korrakaitsjatega viivitamata ühendust võtta kinnitamaks, et temaga on kõik hästi. Nii saab politsei tegeleda aktiivselt edasi nende otsingutega, kus inimese elu võib vahetus ohus olla. Kui otsitav isik ei soovi, et tema asukohta lähedastele avaldataks, siis selline anonüümsus igal juhul politsei poolt ka garanteeritakse.

Reede hilisõhtul algab eestlaste juhtimisel maailmakoristuspäev

FOTO https://www.ev100.ee/et/teeme-ara-maailmakoristus-0

Eesti aja järgi reedel kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150 riigist.  

“See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks, algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,“ lausus maailmakoristuse juht Eva Truuverk. „Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me olme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.“ 

Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler nimetas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil maailmakoristuspäeva lisaks ettevõtmise peaeesmärgile suurejooneliseks Eesti reklaam- ja mainekujundusaktsiooniks. "Maailmas on kindlasti väga palju inimesi, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama maailmakoristuspäev, mis on 100 protsenti meie kodanike endi ellu kutsutud ja mille mõju on kindlasti kordades suurem, kui mitmetel meie riigiametite ja sihtasutuste algatatud meetmetel. See on Eestile väga hea võimalus ennast maailmas tutvustada,“ rääkis Kiisler, kes läheb koos keskkonnaministeeriumi kolleegidega koristustalgutele Harjumaale Ämari lähedale metsa.   

Reedel tund enne südaööd Vaikses ookeani Fidži ja Vanuatu saartelt algaval ja ligi 30 tunni hiljem Hawaii saarel lõppeval koristusaktsioonil hoitakse silma peal Tallinna Ülikooli fuajeesse koondatud staabist. Umbes 300 vabatahtlikku koguvad juhtimiskeskuses jooksvalt infot kõikidest koristamisaktsiooniga liitunud riikidest ning on nõu ja jõuga abiks meeskondadele üle maailma.

Oluline on rõhutada, et 15. septembriga ei lõppe veel maailmakoristuspäeva töö, sest koostamisel on Keep it Clean Plan, mis annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.

Laupäeva esimesel öötunnil ehk 15. septembril kell üks stardib 24 tundi kestev globaalne teleülekanne, mida saab jälgida worldcleanupday.org ja uudisteportaalis ERR.ee, aga ka World Cleanup Day Facebookis ja YouTube'is. Saatejuhtideks on Colm Flynn Iirimaalt ja Zihlo Ndlovu Zimbabwest.

Laupäeval kell 10 hommikul algab koristusaktsioon Eestis. Samal ajal stardib ka ETV eriprogramm, kus saatejuht Kristo Eliase juhtimisel toimuvad igal täistunnil lülitused erinevatesse maailma paikadesse. Kell 12 alustab eriprogramm Vikerraadios, kus erinevate saatejuhtide vedamisel hoitakse maailmakoristusel ja keskkonnateemadel silma peal kuni järgmise hommikuni välja. 

Laupäeval kell 19 võetakse kokku Eesti koristustalgute tulemused. Pühapäeva hommikul kell ükslõpetab globaalne otsesaade koos lõpupidustustega Hawaii saarel. Pühapäeval kell 12 südapäeval on Tallinna Ülikooli juhtimiskeskuses pressikonverents, mis võtab kokku Maailmakoristuspäeva olulisemad faktid ja sündmused. Koos tulemustega avaldatakse ka Keep it Clean Plan ehk Puhta Maailma Plaan.

Maailmakoristuspäeva on ette valmistatud ligi neli aastat. Selle korraldamises on osalenud ligi 30 000 inimest üle maailma. Eestis sai koristustalgute traditsioon alguse 3. mail 2008. aastal, mil rohkem kui 50 000 inimest koristasid kokku 10 000 tonni prügi. Praeguseks on erinevatel aegadel Teeme Ära mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma.

Augustis registreeriti sünde surmadest rohkem

Foto: pixabay

Tänavu augustis registreeriti sünde surmadest 75 võrra rohkem.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti augustis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1318 sündi, neist 648 olid tüdrukud ja 670 poisid, edastas siseministeerium. Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist seitse paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja seitse segapaari.

Päästeamet kontrollib koolides ja lasteaedades tuleohutust

Kooliaasta alguses võtavad päästeameti ohutusjärelevalve osakonna inspektorid üle Eesti ette kontrollkäigud haridusasutustesse.

17.-21. septembrini kontrollitakse massilise reidi raames koolides ja haridusasutustes tuleohutust. Kontrollitakse nende hoonete tuleohutusalast seisukorda, et maandada tulekahjuriske ja et õnnetuse korral oleks võimalik hoonest ohutult väljuda. 

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonnaeksperdi Rain Põllu sõnul on haridusasutuste kontrollkäigud päästeameti jaoks kõige suurema tähtsusega. „Oleme usaldanud oma kalleima vara, oma lapsed, võõrastesse kätesse. Loomulikult tahame me lastevanematena veenduda, et nad on hoitud ja et neil on igati turvaline seal viibida. Ohutus peab olema sellistes asutustes primaarne,“ seletas Rain Põllu reidide olulisust.

Põllu lisas, et iga hoone valdaja on ohutuse eest ise vastutav ning nõuded peaks hoolimata lähenevatest kontrollkäikudest olema täidetud igapäevaselt. Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. „Inspektor ei ole selleks, et turvalisust luua, vaid selleks, et jälgida, kas kõik nõuded on täidetud hoonete valdajate poolt. Kui peaks õnnetus juhtuma, on kasu vaid korras olevatest ja hästi töötavatest tulekahju avastamise seadmetest,“ rääkis Põllu. 

Tema sõnul on väga oluline roll ka lapsevanematel, kes käies koolis või lasteaias saavad anda enda panuse laste keskkonna ohutumaks muutmisel. Kui keegi märkab tuleohutusega seonduvat murekohta, siis tuleb anda sellest kooli või lasteaia juhtidele märku, kes saavad olukorra esimesel võimalusel lahendada. 

Tegemist on päästeameti selle aasta esimese reidiga haridusasutustesse. Varasemalt on päästeamet korraldanud kontrollkäike kortermajadesse ja hoolekandeasutustesse.  Aasta teises pooles on plaanis kontrollkäigud kaubanduskeskustesse ja kortermajadesse.

Siseministeerium küsib politseinike palgatõusuks ligi 13 miljonit

FOTO: Aigar Nagel

Siseministeerium küsib ligi 13 miljonit eurot politsei- ja piirivalveameti töötajate palgatõusuks tuleval aastal .

Siseminister Andres Anvelt ütles riigikogus küsimustele vastates, et sisejulgeolekuvaldkonnas on lähiaastate suurim väljakutse töötajate hoidmine ja nende juurde värbamine, edastas riigikogu pressiesindaja. "Üheks põhiliseks motivaatoriks on nende inimeste sissetulekud," sõnas Anvelt ja lisas, et paljudes palka puudutavates küsimustes lepiti kokku juba kevadel eelarvestrateegia läbirääkimistel.

Ministri sõnul on siseministeerium küsinud politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks uuel aastal 12,9 miljonit eurot, selle summaga saab ameti töötajate põhipalka tõsta keskmiselt kümme protsenti.

"Kõige rohkem tõuseb just eesliinitöötajate, eelkõige patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk," ütles Anvelt ja Ta täpsustas, et kui praegu on nende minimaalne põhipalk 1075 eurot, siis uuel aastal saab see olema 1280 eurot.

Päästjate palgatõus on Anvelti sõnul järgmisel aastal 23,6 protsenti, mis tähendab, et keskmine palk ilma lisatasudeta saab olema 1000 eurot. Minister märkis, et koos lisatasudega nädalavahetusel ja öisel ajal töötamise eest on päästjate palk tuleval aastal 1100–1150 eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD