Kommenteerides mõni aeg tagasi avaldatud viletsat statistikat, et selle aasta esimeses pooles külastas hambaarsti vaid 41 protsenti 3-19-aastastest lastest, sõnas Eesti Hambaarstide liidu juht Marek Vink, et peamiseks põhjusteks on inimeste terviseteadmatus. Just laste vanemad on need, kes peavad oma lapsed arsti juurde viima.

„Lapsevanemad teavad küll, et kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub Haigekassa, ent ometi ei jõua lapsed hambaarsti juurde ja nagu statistika näitab, siis ei käi hammaste kontrollis ka nende täiskasvanud vanemad,“ ütles Vink.

Külli Friedemann Haigekassast väitis Terevisioonis, et Haigekassal on raha laste hambaraviks, kuid see ei tähenda, et see raha jõuab abi vajava lapseni: „Eestis on olemas arstid ja kliinikud, kes tahavad lapsi ravida ning meil on piisavalt lapsi, kes hambaravi vajavad, kuid need kaks ei kohtu, sest haigekassalepingu partnerite valiku süsteem on keeruline, nii et kõik need, kes lapsi abistada sooviks, lepingu konkursi sõela ei läbinud. Lepingu saanutele aga toimub rahastamine kvartali kaupa, mis tähendab, et perioodi lõpupoole on “raha otsas” ja tekib kunstlik järjekord. Mõne kliinikuga on aga sõlmitud ebaproportsionaalselt suuremahulised lepingud, nii et suur osa Haigekassa rahast jääb kasutamata. See on naeruväärne süsteem – kui raha käiks patsiendiga kaasas ehk patsient saaks minna kliinikusse, kuhu ta ise tahab, tekiks ühendatud anumate süsteemis suurem efektiivsus ja kunstlikud järjekorrad laste hambaravis kaoks.”

Hambaarstid näevad paralleele laste ja täiskasvanute hambaravi vahel. Vaatamata sellele, et laste hambaravi on pere jaoks tasuta ja täiskasvanute oma aga tasuline, on arsti juures regulaarselt käijad sama palju – ca 40%. Riigi kehtestatud täiskasvanute hambaravihüvitis sellisel kujul uusi patsiente vastuvõtule ei too ehk riik võtab lihtsalt enda kanda nende inimeste ravikulu, kes nagunii regulaarselt arsti külastavad.

„Omast kogemusest näeme ka seda, et on peresid, kus regulaarselt käivad hambaarsti juures emad-isad ja nende lapsed. On ka peresid, kus mitte keegi ei käi hambaarsti juures. Sellepärast näemegi statistikast, et protsentuaalselt külastavad täiskasvanud ja lapsed hambaarsti umbes sama sageli,“ selgitas Vink.

Ühe meetmena tõstmaks laste hambaarstide külastavust, näeb Vink, et Haigekassa võimaldaks patsiendil vaba liikumise ehk riigipoolne toetus käiks patsiendiga kaasas. Kui praegu saab nii laste kui ka täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada ainult Haigekassaga lepingu sõlminud kliinikutes, siis tõhusam lahendus on, et patsient saaks ise valida, millise hambaarsti juures ta käib. Niimoodi säilib ka pikaaegne arsti- patsiendi usalduslik suhe, mis ravitulemust silmas pidades on väga tähtis. Nii panevad hambaarstid ette, et laste hambaravi puhul võiks lubada patsientidel ravi saada kõikides kabinettides, mis vastavad riigi poolt seatud nõudmistele ilma Haigekassa lepingu kohustuseta. Kuigi ka see ei lahendaks statistiliselt nende perede probleeme, kes suutervist alaväärtustavad ja tõenäoliselt selle tõttu arsti juures ei käi.

Vink lisas, et suures pildis ei saa riigi tervishoiupoliitika olla kõigest arvest mingi osa kinni maksmine, sest sel pole mitte mingit efekti selle enamuse seas, kelle hambavaenulik käitumine tuleneb suutervise teadmiste puudulikkusest.

Suuõõnetervisega tegelev teadus nendib üheselt – see on ligi 100% ennetusele alluv. „Muidugi on see mõistatus, et vaatamata sellele, et lastele on hambaravi tasuta, käivad nii vähesed hambaarsti juures. Siit järeldub, et inimesed ei käitu ratsionaalselt. Kui riik tahab, et inimeste hambad oleksid terved, tuleb hakata aktiivselt mõjutama inimeste tervisekäitumist ja mitte lihtsalt aidata katta hambaaugu parandamise kulu, mis on tagajärjega tegelemine. Täna paneb riik iga aasta aina rohkem raha hambaravi arvete osalisse kompenseerimisse, aga tervisenäitajates pole mingit edenemist. See on lihtsalt raiskamine – eriti kui mõelda, et ei tegeleta põhjusliku raviga, et aidata inimesel kogu ühiskonnale kalliks kujunevast hamba ravimise tsüklist välja rabeleda,“ tõdes Vink.

Järgmisel nädalal valimistavad Eesti tippkokad kaheksas kaitseväe üksuses kohalike kalakasvanduste saagist kalatoite.

Tuleva nädala esmaspäeval algab Eesti toidu kuu raames kalanädal, edastas maaeluministeerium. Kalanädalal valmistavad Eesti tippkokad kaheksas kaitseväe üksuses kohalike kalakasvanduste saagist kalatoite.

Kalanädalal osalevad väeosad, mis asuvad Tapal, Võrus, Tartus, Jõhvis, Ämaris, Paldiskis ning Tallinnas, edastas maaeluministeerium. Igasse kalanädalal osalevasse väeossa läheb üheks päevaks külla tippkokk, kes valmistab koos väeosa köögi abiga kaitseväelastele kohalikust kalakasvandusest pärit kalast roa. Kaitseväelastele pakutakse vikerforelli, tuura, angerjat, angersäga ja karpkala.

Külaliskokkadest osalevad kalanädalal Põhjaka kokad koos Ott Tomikuga, kohvik Ylikool koos Urpo Reinthaliga, kohvik-resto JOP Lasse Uustaluga, restorani Snoob peakokk Aleksander Nikoškov, Angelica Udeküll Laulasmaa spaast, Inga Paenurm Markofkast, Taigo Lepik presidendi köögist ja Madis Põld Peppersackist.

"Kalanädal toimub juba kolmandat aastat järjest ja sel korral püüame tähelepanu pöörata just kodumaiste kalakasvanduste toodangule, kaasates tunnustatud peakokki,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. "Vabariigi juubelaastal tundus hea mõte premeerida korraliku kalalõunaga just Eesti kaitseväge."

2. jalaväebrigaadi tagalapataljon tähistas Võrus Taara linnakus rivistusega väeosa neljandat aastapäeva.

Tagalapataljoni ülem major Tarmo Tameri nimetas käesoleva aasta peamiseks jõupingutuseks suurõppust Siil, edastas kaitseväe peastaap. "Meie jaoks algas õppuse ettevalmistus juba tunduvalt enne maikuud ning järeltööd kestavad tänaseni – see on olnud pikk ja pingeline aeg, kuid tänu heale meeskonnatööle on 2. jalaväebrigaadi tagalatoetus kogu perioodi vältel toiminud eriliste tõrgeteta," ütles major Tameri.

PILDIGALERII Rivistusel tänati ka neid tagalapataljoni teenistujaid ja töötajaid, kes on oma ülesannete täitmisel silmapaistvalt tegutsenud.

Tagalapataljoni ülesandeks on 2. jalaväebrigaadi väe- ja allüksuste logistiline toetamine. Väeosa loodi 1. augustil 2014, kuid tähistab oma aastapäeva 20. septembril, sest sel kuupäeval 2016. aastal annetas Võru maavalitsus tagalapataljonile lipu.

Septembrikuise uuringu järgi pääseks järgmisesse riigikogusse vaid neli erakonda, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastajaga küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, suudaks viieprotsendilise valimiskünnise ületada kuuest parlamendiparteist vaid neli. Lisaks juba aasta valimiskünnise alla jäänud Vabaerakonnale kukkus septembris künnise alla ka Isamaa toetus.

Populaarsemad parteid on endiselt Keskerakond ja Reformierakond, keda toetas vastavalt 28 ja 27 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuu varasemaga võrreldes kasvas toetus Keskerakonnale ühe ja Reformierakonnale kahe protsendipunkti võrra. Ühtlasi õnnestus Reformierakonnal pärast aprillikuist rekordtoetust (33 protsenti) alanud reitingulangus lõpuks tagasi tõusule pöörata.

Teine langeja septembris Isamaa kõrval oli EKRE. Septembris toetas EKRE-t 17 protsenti valijatest, mis on kahe protsendipunkti võrra vähem kui augustis. Sellega sai läbi ka EKRE märtsikuust alguse saanud igakuine toetuse kasv.

Septembris kasvas enim Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus, kellele lubas septembris anda oma hääle 14 protsenti valijatest, mida on kolme protsendipunkti võrra enam kui augustis. Sotside puhul väärib märkimist seegi, et aprillis oli nende toetus olnud vaid kuus protsenti ehk erakond on vähemalt praeguseks kevadisest mõõnast üle saanud.

Isamaa toetus kukkus septembris vaid kolmele protsendile, millega nad jäävad teist korda pärast viimaseid valimisi alla valimiskünnisele. Mais 2017 oli Isamaa (tollal IRL) toetus neli protsenti, kuid on olnud sealtpeale valimiskünnise piiril või veidi üle (kuni kaheksa protsenti). Kolmeprotsendiline toetus on erakonna kehvim näitaja pärast viimaseid riigikogu valimisi märtsis 2015.

Valimiskünnise alla jääks ka sisetülides heitlev Vabaerakond, keda toetas septembris vaid kaks protsenti valijatest. Vabaerakonna toetus on olnud valimiskünnisest allpool täpselt aasta ehk mullu septembrist.

Valimiskünnist ei suudaks ületada ka parlamendivälised Rohelised, kelle toetus oli kolm protsenti.

Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli septembris 45 protsenti, opositsiooniparteidel 46 protsenti.