Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul kaotab Eesti südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ja enneaegse suremuse tõttu igal aastal enam kui 120 000 eluaastat, ehkki vähemalt 80 protsenti enneaegsetest surmadest oleks tervislike eluviisidega ennetatavad.
“Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid tervena elatud eluaastad ei ole niisama jõudsalt kasvanud. See tähendab, et elame kauem, kuid haigena.
Soome elama asunud eestlased püüavad aktiivsete töötajate ja maksumaksjatena saada osaks Soome heaoluühiskonnast, selgub äsjavalminud uuringust.
"Eestist tulnud immigrandid rõhutasid tugevalt soovi olla head töötajad ja maksumaksjad, et sellega teenida ära oma koht Soome heaoluühiskonnas. See peaks neid nende hinnangul panema võrdsesse positsiooni põlisrahvaga," ütles Helsingi Ülikooli sotsiaalteadlane Solle Alho uudisteagentuurile STT.
Alho küsitles koos Tampere Ülikooli lektori Markku Sippolaga 51 Soomes elavat eestlast, tehes nendega uuringu raames biograafilised süvaintervjuud.
"Küsitletud eestlased hindasid kõrgelt Soome heaoluühiskonda ja võrdlesid seda Eestiga, kus inimesed ei saa riigilt samal tasemel toetust nagu Soomes, kui nad näiteks peaksid töötuks jääma," rääkis Alho.
Laupäeval jõustub Eesti ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping, lepingu sätteid hakatakse rakendama 1. jaanuarist 2019.
Topeltmaksustamise vältimise lepinguid sõlmitakse eelkõige maksutulu jagamiseks kahe riigi vahel, info vahetamiseks ja selleks, et ettevõtjad ei peaks maksma sama tulu pealt makse kahes riigis. Lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguriikide vahel, teatas rahandusministeerium.
Päästjad käisid möödunud aastal tuleohualast nõu andmas kokku ligi 18 000 Eesti kodus, tänavu suureneb kodunõustamiste arv viiendiku võrra.
Eelmise aasta jooksul andsid päästeameti töötajad tuleohualast nõu ligi 18 000 kodus, mis moodustab 2,7 protsenti kõikidest Eestis olevatest eluruumidest ja katab kolm protsenti elanikkonnast, edastas päästeamet.
Siseministeeriumil on sõlmitud eelkokkulepped ligi 30 idapiiri väljaehitamiseks vajaliku kinnitu ostuks ning oktoobris alustatakse tehingute vormistamist.
Lõuna-Eestisse puidurafineerimistehast plaaniv Est-For Invest otsib riigi eriplaneeringu lõpetamise taustal tselluloositehasest huvitatud omavalitsusi, kirjutab Eesti Rahvusringhääling (ERR).
Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli kinnitas valmisolekut uuringuala laiendada. Tema sõnul on leitud uusi lahendusi, et juhtida tootmiseks vaja minev magevesi ja puhastatud heitvesi pikemate vahemaade taha.
"Praegu soovime suhelda eelkõige kohalike omavalitsustega. Meie huvi on selgitada välja, millised omavalitsused on huvitatud," rääkis Polli. "Kui ilmneb, et selliseid omavalitsusi on ning nende alale saaks teoreetiliselt tehase rajada, siis järgmiseks sammuks on uuringud."
Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill kirjutas sotsiaalmeedias, et tema ja vallavanem Raul Kudre kohtusid kolmapäeval Est-For Investi esindajatega, kes soovivad jätkuvalt leida võimalusi ja asukohta puidurafineerimistehase rajamiseks.
"Tehniliselt oleks võimalik rajada tehas kusagile Räpina, Võru ja Setomaa valla kokkupuutepunkti lähedale. Täna ei oska veel öelda, kas see on tõsine plaan ja kas see plaan kuhugi jõuab, sellise suure tööstuse rajamine on pikk ja avalik protsess, milles on kõigil huvitatud isikutel võimalik osaleda," ütles Järvelill.
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/03/25/Suur kriisioppus Voru Kagukeskus 24_03_2026 Fotograaf Aigar Nagel (64).jpg?width=3000&height=2000)
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/02/10/Voru toidupank 2026 FOTO Aigar Nagel (4).jpg?width=2200&height=1467)
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/02/03/Abipolitseinike tanu uritus Fotograaf Aigar Nagel (2).jpg?width=2023&height=1349)
