Teisipäeval Tallinnasse visiidile saabuva paavst Franciscuse missal teenib koos kirikupeaga üle saja preestri.

Katoliku kirikupea juhib teisipäeval Tallinnas missat, millel osaleb umbes 10 000 inimest, sealhulgas välismaalasi mitmetest Euroopa riikidest, ütles Eesti Rooma-Katoliku Kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paas kolmapäeval BNS-ile.

Koos paavstiga teenib 104 preestrit ning missal osaleb ka 14 piiskoppi.

Püha Missa on katoliku kiriku kõige tähtsam tseremoonia, ütles missa korraldamist juhtiv isa Wodzisław Szczepanik septembri algul peetud pressikonverentsil. Missa esimeses osas kuulutatakse jumalasõna ning selles räägib paavst Franciscus. Teises osas antakse katoliiklastele armulauda.

Szczepaniki sõnul jagatakse kõigile missale registreerunutele kohapeal bukletid, kus missal toimuv on lahti seletatud ning jagatakse ka käitumisjuhiseid. Sama tehakse visiidi ajal kättesaadavaks ka internetis, et nutitelefoni kasutajad saaksid paavsti visiidi kohta infot otse oma seadmest.

Kokkuleppel Tallinna linnavalitsusega paigutatakse ka Vabaduse väljaku lähedusse vähemalt üks suur ekraan, kust saavad missat jälgida need, kes Vabaduse platsile ei mahu. "Siin oleneb osalus ilmselt palju sellest, milline on ilm 25. septembril," tõdes Paas.

Eesti Rooma-Katoliku Kiriku pressiesindaja rõhutas siiski, et missa ei ole ei kontsert ega etendus vaid liturgia ning seda viib läbi paavst, kes on eelkõige vaimne juht.

Vabaduse väljakul teeb paavst plaanide kohaselt enne missa algust kell 16.30 ka ringsõidu oma legendaarse sõidukiga, et kohaetulnuid tervitada.

Paavst Francsiscus külastab Eestit oma Balti riike hõlmava ringsõidu käigus, kohtudes Kadriorus president Kersti Kalulaidi ning Eesti valitsuse, kodanikuühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega, Kaarli kirikus kristlike noortega ning Peeter-Pauli katedraalis kiriku abisaajatega.

Riigikogus tuleb teisipäeval esimesele lugemisele soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on aidata kaasa Eestis valitseva sügava soolise palgalõhe vähendamisele.

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko sõnul on eelnõu suunatud eeskätt õiglase palga maksmisele avalikus sektoris, kus kohati on meeste ja naiste palkades sarnaselt erasektoriga suured käärid. 

Riigikogu asub arutama ettepanekut, millega antakse tööinspektsioonile volitused teha järelevalvet selle üle, millist palka maksab tööandja meestele ja naistele sama või võrdväärse töö eest. "Sisuliselt kohustab see muudatus avalikku sektorit maksma võrdse töö eest võrdset palka,“ märkis Mikko. „Loodan, et erasektor tuleb siin kaasa ja asub samuti palgalõhega võitlema. Kui mehed ja naised saavad võrdse töö eest võrdset tasu, siis võidab sellest kogu ühiskond, ka ettevõtjad.“

Mikko väitel on sooline palgalõhe Eesti üks valusamaid probleeme, mille kahandamisega tuleb sihikindlalt tegeleda. Kui Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe on praegu 16 protsenti, siis Eestis on vastav näitaja Eurostati järgi 25,3 protsendi ja Eesti statistikaameti järgi 20,9 protsendi juures. „Need valusalt kõnekad numbrid näitavad, et naise palk on täna kas veerandi või viiendiku võrra väiksem Eesti mehe töötasust. Kuldaväärt on iga samm, mis seda lõhet vähendab,“ lausus Mikko.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tutvustab neljapäeval uut kontaktivaba liidesega ID-kaarti, mis võetaksse kasutusse juba uuel aastal, kirjutab Postimees.

Uus ID-kaart saab olulise tehnilise uuenduse, mille tulemusel ei pea seda kasutamiseks enam kaardilugejasse panema, vaid see toimib ka kontaktivabalt. Selle võimaluse annab kaardile uus kiip, millel on eelmisega võrreldes suurem mälu. Suurem mälu lubab kaardile lisada ka rohkem rakendusi: näiteks ühistranspordi elektroonilise pileti, puudega isiku kaardi või mõne teise elektroonilisel kujul väljastatava tõendi.

Samas jääb kaardile alles ka senine kontaktne liides, millega kasutada seda kaardilugejas.

Seejuures vahetub ka ID-kaardi tootja. Enam kui 15 aastat Eestile ID-kaarte tootnud Gemalto asemel hakkab seda uuel aastal tegema hanke võitnud Prantsusmaa ettevõte Idemia, endise nimega Oberthur. Gemalto on küll hanke tulemused kohtus vaidlustanud. Esimese astme kohus otsustas möödunud aasta 28. detsembril vaide rahuldamata jätta, kuid Gemalto on selle otsuse vaidlustanud ringkonnakohtus.

Peale ID-kaardi uuenevad elamisloakaart, digitaalne isikutunnistus ja diplomaatiline isikutunnistus. Dokumente hakatakse välja andma uuel aastal. Digiallkirja andmine ja autentimine on esialgu võimalik kontaktse kiibi abil.

Vene piirivalve teatas, et tugevdab valvet Soome ja Eestisse sõitmisel, sest piiri seadusvastase ületamise katsed on sagenenud.

"Seoses sagenenud seadusvastase Venemaa piiri ületamise katsetega nii Soome kui Eesti suunal rakendab piirivalvevalitsus kehtivate seaduste raames mitu seadusvastase rände tõkestamise meedet. Üks neist on piiritsooni, sh Leningradi oblasti Kingisepa rajooni Jaanilinna siirduvate isikute ja sõidukite kontrolli tugevdamine," edastas piirivalve pressiteenistus esmaspäeval.

Piirivalvurid palusid kaasabi transpordivahendite läbivaatamisel, panna valmis kontrollpostides esitamiseks vajalikud dokumendid ja kontrollida tähelepanelikult nende olemasolu.

"Lugupeetud kodanikud, palume täidata üles kannatlikkust võimalike ajutiste raskuste suhtes ja näidata üles mõistmist," märkis pressiteenistus.