Metsavarguste arv on alates 2000. aastast järsult vähenenud ning eelmisel aastal toimus metsas 35 korda vähem rikkumisi kui sajandivahetusel.

Kui 2000. aastal toimus Eesti metsades 2267 rikkumist, siis mullu kõigest 65, samuti kahanes 17 aastaga trahvide arv 884 trahvimise juhtumilt mullu 56-ni ning alustatud kriminaalmenetluste arv 352 menetluselt seitsmeni, kirjutab esmaspäevane Postimees.

Metsavarguste vähenemisele on kaasa aidanud muutunud turg, kuna aastaid oli puidu hind tasemel, mis ei tasunud riski ära. Näiteks peavad metsarikkumises süüdi tunnistatud peale trahvi maksma kinni ka tekitatud keskkonnakahju. Need summad võivad küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Niisamuti on metsaseadusse lisatud hulk klausleid, mis aitavad metsavargusi ära hoida - kui 1990. aastate lõpul sai metsavarguse korraldamises süüdistada vaid korraldajata, siis edaspidi sai süüdistada ka inimesi, kes olid palgatud metsa raiuma ja metsamaterjali kokku vedama või ka näiteks autojuhti, kes vedas metsamaterjali metsast ära, kirjutas Postimees.

Samuti hakati umbes 15 aastat tagasi kahtlaste raiete puhul metsatehnikat asitõendina hoiule võtma.

Metsavargusi aitab ära hoida ka muutunud majanduskeskkond. Suur osa metsaomandist kuulub nüüd ettevõtetele, kellel on oma metsast parem ja alalisem ülevaade, kui näiteks kuskil kaugemal linnas elaval metsaomanikul. Tehingud metsamaterjalidega on jälgitavad ja suuri koguseid ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali on ettevõtjal keeruline turustada. Ebaseaduslikult raiutud raielangid tulevad välja ka näiteks metsakorralduse käigus, märgib Postimees.

Kõik see ongi viinud selleni, et metsa varastatakse haruharva, kuid sahkerdamist kohtab ikka. Keskkonnainspektsiooni töölaual olid mullu eeskätt juhtumid, kus harvendusraie tegemisel raiuti mets lubatust hõredamaks või tehti lageraiet lubatust nooremas metsas, kirjutab Postimees.

Maailmakoristuspäeval tuli Eestis loodust koristama hinnanguliselt 9500 inimest, kokku oli süsteemis registreeritud 300 koristuspaika, teatasid laupäeval korraldajad.

Iga inimese kohta koguti keskmiselt 500 liitrit ehk viis sajaliitrist kotti jäätmeid.

Laupäeval koristanud inimestele lisanduvad veel ka need, kes asuvad koristama lähipäevil. Korraldustiim usub, et tänasega on algus pandud hoiakute muutusele maailmas ning uuele normaalsusele loodus- ja keskkonnahoius.

"Päeva lõpuks on tohutu kergendus, väsimus ja rahuolu," ütles Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht Eestis.

"Mõnes kohas prügi äraviimisega veel tegeleme, kuid praeguse tagasiside põhjal on kaks asja, mis täitsid minu tänase päeva eesmärgid. Esiteks, inimeste positiivsed emotsioonid ja võidurõõmu tehtud tööst. Teiseks, avalik hoiak, et prügi looduses ei ole normaalne. Mind tõeliselt liigutas, et inimesed helistasid ja teatasid, et ühes kohas sai koristatud, andke veel kohti ette. Ja siiras tänu meediale, kes läbi pika päeva koristajaid esile tõstis – need inimesed väärivad tunnustust," ütles Matvere.

"Kõik läks supersuurepäraselt!" tõdes ka Teeme Ära! juhatuse esimees Eva Truuverk. "Muidugi oli väikseid tagasilööke ja alati võib öelda, et number oleks võinud olla suurem. Samas ütleb sisetunne, et tänase mõjusid hakkame nägema alles tulevate aastate jooksul – need ei kooru kohe siin ja praegu. Ma tõsiselt arvan, et sellist tohutut positiivsuse lainet, kus inimesed lihtsalt tulevad kokku, pidutsevad, korjavad prügi, on rõõmsad ja sõbralikud – seda pole varem maailmas sellises ulatuses olnud."

Maailmakoristuspäeva käigus leiti Eestis kõikvõimalikku kraami – ostukärusid, karupükse, järve uputatud roller, kineskoope, mängukarusid ja kreemituube, merre visatud külmkappe, televiisoreid, ka üks surnukeha ning palju muud fantaasia piiridest välja ulatuvat.

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus täna, 15. septembril 2018, ja on maailma ajaloo suurima kodanikualgatus. See on alguse saanud Eestist ja seda juhitakse Eestist ning Eesti eestvedamisel hakkasid ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga üle 150 riigi. Maailmakoristuspäev on Eesti suurim juubelikingitus maailmale.

Tartumaal juhtus laupäeval raske avarii, kus liiklusohutusele vilistanud ja BMW-ga driftida püüdnud autojuht pani kaalukausile nii enda kui ka autos olnud sõprade elud, teatas politsei.

Häirekeskus sai kella 15.40 paiku teate, et Tartumaal Elva vallas Tilga külas sõitis BMW teelt välja ning masin rullus mitu korda üle katuse. Politsei selgitas, et sõidukis oli kuus inimest, kes kõik said kergemaid või raskemaid vigastusi. Vahetult enne avariid teatas murelik inimene häirekeskusele, et samas kohas driftib üks uljas BMW-juht. Enne kui politsei sündmusele veel reageerida jõudis, oli BMW juba teelt välja sõitnud.

Asjaolude selgitamisel ilmnes, et Lossiküla poole suundunud BMW roolis olnud 26-aastane mees driftis autos olnud sõpradega nõnda, et ühel hetkel kaotas mees masina üle kontrolli ning sõitis teelt välja põllule. Seal rullus masin omakorda mitmel korral üle katuse. Sõidukijuht ja üks kaasreisija said raskemalt viga ning vajasid haiglaravi, teistele anti kohapeal esmaabi. Haiglas võeti autojuhilt vereproov selgitamaks tema kainust.

Lisaks sellele, et autos viibis lubatust enam inimesi, ei olnud nad ka turvavööga kinnitatud ning sõiduki tagumised rehvid ei vastanud nõuetele. Avarii üksikasju uuritakse edasi menetluses.

„Kurb näha, kuidas noortel puuduvad igasugused teadmised autodest, nende juhtimisest, elementaarsetest füüsikareeglitest ning kuidas seda lünka kompenseerib autojuht fantaasiaga nagu ta oleks sündinud rallisõitja,“ sõnas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk ja lisas, et antud juhtum on ilmekas näide, kuidas seltskond noori tegi õigupoolest kõik endast oleneva, et surma saada.

„See on puhas õnn, et keegi neist surmavaid vigastusi ei saanud. Tahes-tahtmata meenus selle avariiga tegeledes kolme aasta tagune traagiline avarii Tartumaal, milles jätsid elu neli noort. Uljas sõit, kiiruspiirangute proovile panek, liiklusohutusele vilistamine ning kõige tagajärjel sai asjast, mida peeti lustisõiduks, lähiaegade üks raskeim surmasõit,“ meenutas Virk ja kinnitas, et laupäeval jäi sarnasest traagilisest surmasõidust puudu ülivähe.

Politseijuht rõhutas, et ükski noor ei tohiks avalikult või ka vaikimisi tunnustades kaasa sõita masinas, kus kihutatakse kulunud rehvidel ja kellegi turvalisust ei peeta millekski.

„Antud vahejuhtum on tõsine järelemõtlemise koht ennekõike nendele noortele endile, kuidas oma elu täisväärtuslikult, ohutult ja üksteisega arvestavalt elada. Muul juhul ei lähe palju aega mööda, kui selliseid mõtlematuid tegusid ja neis elu jätnud inimesi jäävad meenutama vaid küünlad, hauakivi ja mälestuspink,“ sõnas Virk.

Eesti aja järgi kella 16-ks oli maailmakoristusega liitunud juba 142 riiki ja vähemalt 17,2 miljonit vabatahtlikku üle maailma. 

Samal ajal kui 64 riigis vabatahtlikud parasjagu koristavad, on 70 riiki juba oma talgud lõpetanud, näiteks nagu Eesti, Läti, Soome ning paljud teised Euroopa, Euraasia, Aafrika ja Okeaania riigid. Eesti esialgsed tulemused avalikustatakse esimesel võimalusel, kui maailmakoristuse staabist on telefonikõnede ring talgujuhtidele ära tehtud.

Täpse koristusaktsioonis osalenute arvu tuvastavad Tallinna Ülikoolis asuva maailmakoristuse staabi ligi 350 töötajat, kes vahetustega helistavad läbi erinevate riikide talgujuhte. Viimastelt saadud esialgse tagasiside põhjal võib öelda, et koristamas on käinud vähemalt ligi 17,2 miljonit inimest. Kuid need andmed on esialgsed, sest paljudes riikidest pole infot endiselt saadud ning teisest info kogumine alles jätkub, teatasid korraldajad. 

Kell 16 liitusid Maailmakoristusega muu hulgas Brasiilia, Argentiina ja Uruguai. Kell 17 alustavad Kanada, Haiti, Puerto Rico, Paraguay ja teised. 17 riiki on koristustalgutega alles alustamas.