Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu

Viivitamatu ohuteavituse terviksüsteemi EE-ALARMi esimene suuremahuline test tõi välja tehnilised kitsaskohad ning nüüdseks on selgunud, et osad ohusireenid ei käivitnud riist- ja tarkvara probleemide tõttu. FOTO: Aigar Nagel

14. mai ohuteavituse test andis hädavajalikku infot süsteemi kohta ning selle toel leiti üles mitu probleemi, mis poleks väikesemamahulises testis pruukinud välja tulla. Peamised probleemid olid seotud sireenivõrgustiku osalise käivitumisega. Esmane diagnostika näitas, et käivitusteate võtsid vastu 84 sireeniposti. Praeguseks on teada, et õigeaegselt või hilinemisega käivitus lõpuks 70 sireeniposti. Tootjaettevõttega tehtud analüüs näitas, et põhjus oli nii riist- kui ka tarkvaras. 

SMITi äriteenuste valdkonnajuht Siim Türnpuu märkis, et sireenide käivitamisel oli probleeme nii kiipides, akudes kui ka tarkvaraseadistuses. Sireenivõrgustiku parendus- ja arendustööd on juba käimas. „121st postist 47 ei saanud käivitusteadet korrektselt kätte vigase juhtmooduli tõttu. Põhjuseks olid vigased kiibid, mis on seotud COVID-19 aegse kiipide globaalsete tarnete- ja kvaliteediprobleemidega. Kõikide juhtmoodulite vahetus on juba käimas, selle saab tehtud augustiks ja toimub tootja kulul. Samuti lähevad vahetusse osad sireenipostide akud,” märkis Türnpuu. 

“Saadud õppetunnid näitasid, et laiaulatuslik käivitamine oli tehniliste probleemide tuvastamiseks hädavajalik. Vaid sellises mastaabis testimisega suudame tagada toimiva sireenivõrgustiku,” rõhutas Türnpuu testimisega jätkamise olulisust. 

Ohuteavituse testiga katsetas riik esimest korda ka keele-eelistust arvestavat ohualapõhist SMSi. Kokku saadeti 1,5 miljonile adressaadile pea 5 miljonit SMSi - esimene enne- ja teine pärastlõunal. Vajaliku arenduseta pidanuks sama hulga inimeste informeerimiseks saatma välja ligi 25 miljonit SMSi, mis läinuks maksma 90 000 asemel ligi pool miljonit eurot. 

Siseministeeriumi nõuniku ning keele-eelistuse projektijuhi Kadi Luht-Kallase sõnul on ohualapõhised SMSid mõeldud eeskätt piirkondlikest kriisidest teavitamiseks ning ei ole mõeldud suure hulga inimeste kiireks üleriigiliseks alarmeerimiseks, küll aga sobib see pikaajalises kriisis käitumisjuhiste edastamiseks.  

„Keele-eelistuse funktsionaalsuse katsetamine õnnestus. Siiski näeme muutunud julgeolekuolukorras, et vajame lisaks SMSidele teist ja kiiremat lahendust. Hetkel otsime rahastusvõimalusi, et liikuda edasi mobiilsidel põhineva Cell Broadcast-i lahendusega, mis on kasutusel paljudes teistes riikides, sealhulgas Ukrainas, Norras ja Prantsusmaal. Paralleelselt tegeleme ka tulevikutehnoloogiate ehk ringhäälingu- ja satelliitvõrgul põhinevate taskusireenitehnoloogiate arendamisega, et tagada süsteemi toimepidevus alternatiivsete sidevõrkude kasutuselevõtuga,” ütles Luht-Kallas. 

Cell Broadcasti tehnoloogia lubab edastada nutitelefonidesse ohusõnumi loetud sekunditega ning vajadusel panna telefon ka häält tegema. Kasutajad ei pea selleks äppe telefonisse paigaldama.  

Riik tegeleb olemasoleva ohuteavitussüsteemi parandus- ja arendustöödega kogu suve. Testimist on kindlasti vaja jätkata nii terviksüsteemi kui ka kanalite lõikes. Eesmärk on viia järgmine terviksüsteemi testimine läbi veel selle aasta sees, eeldatavasti sügisel.