Vägivallaohvreid abistavate organisatsioonide esindajatega neljapäeval kohtunud justiitsminister Urmas Reinsau rõhutas, et kurjategijatelt ära võetud tulu peab minema ohvrite toetamiseks.

Reinsalu rõhutas kohtumisel, et oluline on pakkuda vägivalla all kannatanule igakülgset tuge ning aidata mõista, et ohver ei ole kunagi ise vägivallas süüdi „Me peame vägivalda märkama ning astuma konkreetseid samme selleks, et ohver ei jääks üksi,“ märkis Reinsalu.

Praktiliste sammudena on justiitsministeerium töötanud välja kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, mis pööravad tähelepanu taastava õiguse põhimõtete rakendamisele ning kuriteoohvrite kaitsele.

Reinsalu tutvustas ümarlaual plaani, et edaspidi suunataks kurjategijatelt ära võetud tulu ohvrite toetamiseks. „Kurjategija peab kannatanu ees võtma vastutuse ning heastama ja hüvitama tekitatud kahjud,“ selgitas Reinsalu.

Kohtumisel lepiti kokku, et järgmise sammuna töötatakse välja ohvrite kaitse riiklik tegevuskava.  

Ümarlaual osalesid sotsiaalkindlustusameti, MTÜ Ohvriabi, MTÜ Eluliini, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, riigiprokuratuuri ja justiitsministeeriumi esindajad.

Sel nädalal peetud kohtumine oli jätkuks eelmisel nädalal justiitsministri poolt kokku kutsutud noorte vägivalla tõkestamise ümarlauale. Reedel kohtub justiitsminister Ida-Virumaal noorte ja noortekampadega tegelevate prokuröride ja politseinikega.

Tänavused kuumad ilmad tõid supelrandadesse möödunud aastatega võrreldes rohkem inimesi, vetelpäästjatele tegid enim muret hooletud vanemad, kes oma lapsed järelvalveta jätsid.

Vetelpäästjad registreerisid suve jooksul 21 rannas üle Eesti kokku üle 6000 avaliku korra rikkumise, mida on 1500 võrra enam kui mullu, edastas turvafirma G4S pressiesindaja. Peamiselt tuli rannavalvuritel suvitajatele meelde tuletada, et lemmikloomade ja klaastaaraga randa tulla ei tohi.

"See aga ei tähenda, et inimeste käitumine oleks halvemaks läinud, pigem ikka paremaks. Mida rohkem on randades inimesi, seda rohkem on ka vetelpäästjatel tööd. Põhiline osa tööst oli ennetustöö," ütles ettevõtte rannavalve juht Henry Seemel.

Vetelpäästjatele tegid muret ka hooletud vanemad, kes väikesed lapsed või koolieelikud omapäi jätsid. „Sageli oli tegemist kuni kuueaastaste lastega, kelle vanemad olid rannas silmist lasknud. Sellises vanuses lapsed tahavad maailma avastada, kuid nende ohutaju pole veel välja arenenud, mistõttu ei tohiks neid veekogu ääres järelevalveta jätta," ütles Seemel.

14. juulil päästis 12aastane Roger Kuura Viljandi järvest kuueaastase poisi, kes napi ujumisoskuse tõttu uppumisohtu sattus. Väikese poisi isa oli samal ajal kohvikus. 27. juulil toodi Viljandi rannavalve staapi kaheaastane laps, kes oli üksi järve jooksnud. Sellegi lapse ema leiti kohvikust välja jalutamast.

Seemel nentis, et alkoholijoobes ujuma minemise ohtlikkust teadvustab enamik inimesi väga hästi, kuid siiski on igal aastal neid, kelle meelest rand ja alkohol kahjuks endiselt kokku sobivad.

Viljandi järve uppus 14. juulil alkoholijoobes mees, kes sõbra kukil hüppetornist vette hüpates end vastu torni ära lõi, teadvusetuna vette kukkus ja järve põhja vajus. 8. juuli päeval aitasid vetelpäästjad Harku järvest välja raskes joobes mehe, kes põlvesügavuses vees kukkus pikali ja ei suutnud enam omal jõul püsti saada. 18. juulil püüdis aga üks mees purjus peaga üle Emajõe ujuda, kuid tal sai jaks keset jõge otsa. Kaks kaatriga mööda sõitnud meest aitasid alkoholijoobes mehe kaldale ja kutsusid siis appi vetelpäästjad. 28. juuli varahommikul tõi G4S rannavalvur Viljandi järvest välja alkoholijoobes mehe, kes turvatöötajate eest põgenedes järve hüppas. Mees ujus eest ära ka rannavalvuril ja kui vetelpäästja talle vette järele läks, üritas ta vetelpäästjat vee alla tõmmata.

Vetelpäästjate abi läks vaja ka teismelistel rannakülastajatel, kes ei osanud oma võimetega vees arvestada. Nii aitasid vetelpäästjad 17. juunil Pikakari ranna kai ääres kaldale teismelise poisi, kel sai ujudes jaks otsa. Vette läks noormees selleks, et mänguhoos sinna lennanud pall ära tuua. Sarnane olukord juhtus pikakari rannas ka 24. juulil. Vetelpäästjad aitasid kaldale kaks teismelist tüdrukut, kes läksid kai äärest vette, kuid libedate vetikate tõttu ei tahtnud samast kohast enam kuivale maale ronida.

Esmaabi andsid G4S rannameedikud ligi 800 suvitajale. Enamasti aidati tohterdada pisemaid lõike- ja torkehaavu ning marrastusi.

Ligi 100 G4Si vetelpäästjat aitasid suplejate ohutust tagada 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Tõrvas, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus.

Tänavu on liiklusõnnetustes hukkunud kuus mootorratturit ja kolm jalgratturit, möödunud aasta sama ajavahemiku jooksul kaotas elu üks rattur ning ei ühtegi mootorratturit.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on käesoleva aasta kaheksa kuuga tõusnud jalgratturite ja mootorratturite osaluses toimunud liiklusõnnetused. Samuti on õnnetustes hukkunud mootorratturite ja jalgratturite arv möödunud aasta sama ajavahemikuga võrreldes kasvanud.

Alates teisipäevast on raskendatud liisitud sõiduautodega sisenemine Venemaale seoses seadusemuudatusega Venemaal, piiri saavad ületada ainult need liisingautod, mille omanikud on nõus tasuma tagatisraha.

"Kuna Vene toll maksu- ja tolliametit (MTA) muudatusest ette ei teavitatud, siis uurime hetkel täpsemalt, milles see seisneb ja kuidas piiriületus edaspidi võiks liisitud autodega toimuma hakata," ütles MTA piirikontrolli valdkonna juht Ants Kutti pressiteate vahendusel.

"MTA-le teadaolevalt puudutab muudatus eelkõige neid, kelle nimele on vormistatud kaks või rohkem transpordivahendit. Kui nendest transpordivahenditest ühele on juba Vene toll vormistatud ajutise väljaveo loa Venemaale, siis teise sõidukiga piiriületusel tuleb maksta tagatist. Palume sõiduautoga piiriületusel aega varuda, kuna ooteaeg on ajutise väljaveo kontrolli ja tagatise vormistuse tõttu pikk," lisas Kutti.

MTA lisab, et kui arusaam seadusemuudatustest ja piiriületuse edaspidisest toimimisest on olemas, siis teavitab amet sellest ka üldsust.