Kolmapäeva pärastlõunal suri haiglas 20. juulil kiirabisõidukiga kokku põrganud sõiduautojuht. Seitsme kuuga sai Eesti teedel ja tänavatel surma 49 inimest.
„Augustis suunavad prefektuurid võimalikult palju politseinikke liiklusjärelevalvet tegema ja liiklust rahustama. Keskendume kiiruseületajatele, sest olenemata liiklusõnnetuste põhjustest sõltub tagajärgede raskus just kiirusest,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
„Tähtsad on kõik lahendused liiklusolukorra parandamiseks, nagu näiteks mobiilsete kiiruskaamerate kasutusele võtmine, aga need lahendused võtavad aega. Kohe ja praegu saame liiklust ohutumaks muuta ainult liiklusjärelevalve suurendamisega,“ ütles Loigo.
Kõige rohkem liiklejaid ehk 12 sai surma Harjumaal, neist viis Tallinnas. Tartumaal kaotas õnnetustes elu üheksa, Pärnu- ja Raplamaal viis, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal neli, Saaremaal kolm, Võrumaal, Ida- Virumaal kaks, Hiiumaal, Järvamaal ja Viljandimaal üks.
Seitsme kuuga juhtus 851 õnnetust, kus sai inimene kannatada. Peale hukkunute sai veel vigastada 1045 liiklejat. Kõige rohkem liiklusõnnetusi juhtub seal, kus on ka kõige liiklejaid. Harjumaal ja Tallinnas juhtus 450 inimkannatanuga õnnetust, Tartumaal 83, Pärnumaal 48, Ida-Virumaal 46, L ääne-Virumaal 40 ning Saaremaal ja Viljandimaal 27.
Jalakäijal osalusel juhtus 162 õnnetust, neis hukkus seitse ja sai viga 159 jalakäijat. Jalgratturid sattusid 127 korral õnnetusse, viga sai 125 ja surma kaks ratturit. Alkoholi tarvitanud juhtide osalusel juhtus 280 õnnetust, neis sai surma kuus ja vigastada 90 inimest.