Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 30 joobes juhti.

Kõigil tabatud juhtidel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Pühapäeval pöördub õhuvool kagusse ning tõstab termomeetrinäidu kohati 34 kraadini.

Ilmateenistuse teatel on ööl vastu esmaspäeva vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja on äikest. Sajutõenäosus on suurem saartel ja Lääne-Eestis. Puhub ida- ja kagutuul 5-11, öö hakul põhjarannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 19-24 kraadi.

Peipsi järvel puhub ida- ja kagutuul 6-11 m/s. Lainekõrgus on pool kuni üks meeter. Ilm on sajuta ja hea nähtavusega. Sooja on 19-21 kraadi.

Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja on äikest. Puhub ida- ja kagutuul 4-10, põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on 29-34, meretuulega rannikul kuni 24 kraadi.

Peipsi järvel puhub ida- ja kagutuul 5-7, puhanguti 10 m/s. Lainekõrgus on pool kuni üks meeter. Kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Nähtavus on hea. Sooja tuleb 29-31 kraadi.

Setomaal hukkus laupäeval teelt välja sõitnud ja õhulennuga vastu puud paiskunud autos turvavööga kinnitamata juht, kel võis kuuma ilmaga tekkida terviserike.

Õnnetusest Setomaa vallas Põlva-Karisilla tee 27. kilomeetril sai häirekeskus teate laupäeval kella 9.30 paiku, teatas politsei pressiesindaja. Esialgsetel andmetel sõitis 68-aastane mees Honda Civicuga Karisilla suunas, kui vajus sirgel teelõigul paremale poole teelt välja kraavi. Kraavis oli ristuva kõrvaltee veetamm, mille vastu paiskudes tegi sõiduk õhulennu üle kõrvatee ning lendas seal omakorda esiosaga vastu puud.

Kuna autot juhtinud 68-aastane mees ei olnud turvavööd peale pannud, suri ta sündmuskohal. Temaga kaasa sõitnud abikaasa, 66-aastane naine, kasutas turvavööd ja kiirabi viis ta haiglaravile.

Esiti viitavad sündmuskohal kogutud tõendid võimalusele, et autojuhti võis sõidu ajal tabada terviserike.

„Sõiduk oli vajunud teelt välja nii, et ühtki pidurdusjälge ei olnud märgata,“ kirjeldas Kagu politseijaoskonna vanemkomissar Toomas Lihtmaa ja rõhutas, et praegused kuumad ilmad nõuavad, et mitte üksnes eakamad juhid, vaid kõik autojuhid hindaks oma terviseseisundit sõidu ajal. „Kui sõidukis pole konditsioneeri, tuleks autot vahepeal kindlasti tuulutada. Autos võiks olla ka gaseerimata joogivett, et lämbema ilma ja pikema sõidu korral oleks alati juhil ja teistel võimalus janu kustutada. Kui tunnete autojuhina, et enesetunne on halb, tehke vilus puhkepeatus või vahetage võimalusel kohad kaasreisijaga, kelle enesetunne on hea.“

Tänavu on Eesti teedel liigeldes elu kaotanud 47 inimest, mullu samal ajal 28 inimest.

Eestist avastati aasta esimesel poolel 1159 võltsitud europangatähte, mida oli 912 kupüüri rohkem kui 2017. aasta samal perioodil; võltsingutest 356 tükki saadi kätte enne nende ringlusesse sattumist läbiotsimiste käigus.

Eesti Panga teatel mõjutas registreeritud võltsingute hulka üks juhtum, kus inimene müüs Itaalias oma auto maha ning hiljem Eestis selgus, et automüügist saadud raha hulgas oli 531 võltsitud 100 eurost. Kõige enam leitigi esimesesl poolaastal Eestis 100- ja 50-euroste võltsinguid – vastavalt 752 ja 334.

Võltsitud euromünte avastati Eestis 20 protsenti vähem kui aasta varem ehk 39 korral, teatas Eesti Pank.

Euroopa Keskpank (ECB) teatas reedel, et aasta esimesel poolel võeti ringlusest 301 000 võltsitud euro rahatähte, mida oli 17,1 protsenti vähem kui möödunud aasta teises pooles ja 9,1 protsenti vähem kui möödunud aasta esimeses pooles.

Enamuse võltseurodest ehk 83 protsenti moodustasid 20- ja 50-eurosed rahatähed. Väiksema osa ehk 0,8 protsenti moodustasid 200-eurosed. 88,8 protsenti võltsrahast leiti euroala riikidest ning 10,3 protsenti teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. 0,9 protsenti leiti mujalt maailmast.

ECB märkis ka, et võltsitud rahatähti on ringluses siiski üpriski vähe – nimelt on päris rahatähtede arv pidevalt kasvanud ja neid on praeguseks ringluses 21 miljardi jagu, koguväärtusega enam kui 1,1 triljonit eurot.