Riik tellib 83 333 euro eest uuringu, et välja selgitada karmi aktsiisipoliitika ja lokkava Läti piirikaubanduse mõjud ettevõtlusele ja laiemalt majandusele, kirjutab Postimees.
Riigi Tugiteenuste Keskuse välja kuulutatud hanke kirjelduses seisab, et riigi aktsiisipoliitika on viimastel aastatel olnud keskmisest jõulisem. See on tekitanud elanike ja ettevõtjate seas pahameelt ning suures mahus tarbimiskäitumist, mille eesmärk on aktsiisitõusude isiklikku mõju ehk teisisõnu piirikaubandust minimeerida, vahendab Postimees. See on omakorda avaldanud mõju ettevõtetele, kes aktsiisikaupu toodavad, vahendavad või müüvad. Teist laadi, kuigi ka väga oluline mõju on aktsiisil tööstuses ja mujal majanduses, kus mõni aktsiisikaup – näiteks kütus või elekter – on osa tootmissisendist.
"Vähem täpselt ja ajakohaselt teame seda, mida on aktsiisipoliitika kaasa toonud ettevõtetele ja seeläbi majandusele laiemalt. Ja kuigi me oskame seda hinnata kvalitatiivselt, on meie hinnangul kõige suurem teadmislünk just kvantitatiivses aktsiisipoliitika mõjus ettevõtetele ja majanduskeskkonnale. Käesoleva analüüsi tellimisega soovime selle lünga võimalikult põhjalikult täita," vahendab Postimees riigi põhjendust.
Hanke eesmärk on see, et tulevane poliitikakujundus oleks võimalikult teadmispõhine ja selle jaoks on tarvis võimalikult täpselt teada, mida on aktsiisipoliitika endaga kaasa toonud. Riigi Tugiteenuste Keskuse sõnul teavad nad suure põhjalikkusega seda, mis on toimunud maksude laekumises, lisaks näitavad uuringud ja erinevad andmeallikad teatava usaldusväärsusega seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine.
Hankega loodetakse, et rahandusministeeriumil ning järgmistel valitsustel ja riigikogu koosseisudel, samuti avalikkusel, on tulevikus kasutada põhjalik analüüs viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikust mõjust, hinnang tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute majanduslikule mõjule ning vastavad poliitikasoovitused, mis kõik kokku toetab olulisel määral teadmispõhisemat aktsiisipoliitikat tulevikus.
Uuringu tegijal peab olema vähemalt kolmeliikmeline meeskond, kuhu kuuluvad projektijuht, analüütik ja ekspert. Analüüsi lõpptähtaeg on 2019. aasta veebruar.