Üha rohkem noori pole karjäärile mõeldes oma haridusega rahul

Üha rohkem noori tunneb, et nende haridusvalik ei toeta eduka karjääri alustamist, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust.

Uuringus käsitleti noortena kuni 30-aastaseid inimesi. Iga kolmas noor ei valiks praegu enam sama eriala, mida hetkel õpib või on varasemalt õppinud. Peamisteks põhjusteks on raskused töö leidmisel, soov õppida midagi muud ning rahulolematus palgaga. 

Vaid iga kolmas noor töötab täna valdkonnas, mida on õppinud. Ülejäänud kas töötavad mõnel muul alal, otsivad alles tööd või ei plaanigi oma erialal karjääri teha. Ligi pooled uuringus osalenutest tunnevad, et nende haridusvalik ei vasta tööturu vajadustele - töökohti on vähe või ei ole omandatud oskused tööturul kuigi hinnatud. See tekitab pettumust ja tunnet, et aastatepikkune pingutus ei ole end õigustanud. 

Paljud noored alustavad õpinguid suure entusiasmiga, kuid seisavad mõned aastad hiljem silmitsi reaalsusega, mis ei vasta ootustele. Kuigi erialavalik tehakse sageli sisetunde, trendikuse või lähedaste soovituste põhjal, ilmneb alles hiljem, kui raske on valitud alal tööd leida või end soovitud elatustasemeni töötada. 

87,2 protsenti valisid endale eriala, sest see tundus huvitav. 68,8 protsendile tundus, et valitud alal on tulevikus tööd saada. 44 protsenti leidis, et valitud alal teenib hästi. 37,6 protsenti valisid eriala pere või sõprade soovitusel ning 17,1 protsenti seepärast. et valitud eriala tundus trendikas. 

„Ei ole õiglane oodata noortelt läbimõeldud karjääriotsuseid, kui me ei ole neid piisavalt varakult õpetanud töömaailma mõtestama. Kui ei räägita piisavalt avameelselt palgast, tööturu vajadustest ega praktilisest oskusest tuleviku kontekstis, siis ei saa meid üllatada, kui nad teevad valikuid, mis viivad rahulolematuseni ja tööturul töökäte nappuseni,” kommenteeris CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder. „Paljud noored lähevad õppima, uskudes, et see tagab neile tulevikus parema elu. Kui nad hiljem avastavad, et nende haridusel ei ole tööturul praktilist väärtust, mis tagab soovitud elatustaseme, on see kaotus mitte ainult neile, vaid kogu tööturule.” 

Ka palgaootused ei ole vastavuses tegelikkusega. Esimesele erialasele tööle minnes loodetakse saada netopalka 1500–2000 eurot, kuid paljudel noortel jääb tegelik sissetulek sellest tunduvalt väiksemaks. Vaid viiendik vastajatest teenib sellesse vahemikku jäävat palka. Kui oodatud sissetulek ei kata elamiskulusid ega võimalda säästa, kaob ka motivatsioon valitud alal jätkata. Sarnast lõhet noorte ootuste ja tegeliku tööelu vahel näevad ka tööandjad, kelle hinnangul on noorte ootused sageli liiga kõrged, eriti just palga osas. 

Uuringule vastanud noorte tegelikud palgatasemed jagunesid järgmiselt: 

·                1000 - 1199€ (18.4%) 

·                1200 - 1399€ (12.5%) 

·                1400 – 1599€ (10.9%) 

·                800 - 999€ (10.5%) 

·                Alla 500€ (10.2%) 

·                1800 - 1999€ (9%) 

·                2000 - 2499€ (8.2%) 

·                2500€ või rohkem (8.2%) 

·                500 – 799€ (6.6%) 

·                1600 - 1799€ (5.5%)