Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul liiklusest 30 joobes juhti.

Tabatud juhtidest ühel lasub narkouimas sõitmise kahtlus, ülejäänud 29 juhtisid mootorsõidukit alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Laupäev tõi Eesti teedel ja tänavatel kaasa üheksa tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai viga üheksa inimest – teiste seas ka 6-aastane poiss.

Esimene õnnetus juhtus 59 minutit pärast südaööd Tallinnas Pärnu maantee alguses asuva Westmani äri juures, kus 28-aastane mees sõitis Suzuki GSX-R tüüpi mootorrattaga vasakpoolses reas, kui tema kõrval otse sõitnud Saab 9-3 roolis olnud 45-aastane mees reastus ootamatult samuti vasakule. Sõidukid põrkasid kokku ning kiirabi viis mootorratturi Ida-Tallinna keskhaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile. Õnnetuse täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Teine õnnetus juhtus kella 1 ajal Pärnumaal Tori vallas Urumarja külas Pärnu-Tori tee 12. kilomeetril, kus joobes ja lubadeta 15-aastane noormees kaotas Toyota Yarise üle kontrolli ja sõitis teelt välja, kus sõiduk rullus üle katuse. Autos viibinud 20-aastane mees ja 15-aastane neiu toimetati Pärnu haiglasse kontrolli. Ka selle liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on alles väljaselgitamisel.

Kolmas õnnetus juhtus kella 9.27 ajal Tartu vallas Tabivere–Uhmardu maantee 7. kilomeetril, kus 54-aastane mees sõitis Jeep Grand Cherokeega vasakule teelt välja. Kiirabi viis juhi Tartu Ülikooli kliinikumi. 

Neljas õnnetus juhtus kella 14.12 ajal Pärnumaal Tori vallas Nurme küla Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ja Niida tee ristmikul, kus 18-aastane mees läks Mercedes-Benz 208-ga parempöördele ja 59-aastane naine sõitis jalgrattaga vastu autot. Kiirabi viis jalgratturi Pärnu haiglasse kontrolli.

Viies õnnetus juhtus kella 15.35 ajal Tallinnas Tähesaju tee 8 juures, kus 35-aastane mees sõitis Nissan Qashqaiga reguleerimata ülekäigurajal otsa 6-aastasele poisile. Kiirabi viis lapse Tallinna lastehaiglasse.

Kuues õnnetus juhtus kella 16.08 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinna-Pärnu maantee ning Kanama tee ristmikul, kus 35-aastase mehe juhitud Honda CB750 mootorrattale sõitis teetööde alas sõidusuundi eraldavate ajutiste liiklusmärkide vahelt ette Mercedes Benz Sprinteri kaubik, mida juhtis 32-aastane mees. Kiirabi viis mootorratturi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 18.14 ajal Võrumaal Antsla vallas Puurina–Lüllemäe–Litsmetsa maantee 24. kilomeetril, kus lubadeta 26-aastane mees sõitis Chrysler Voyageriga teelt välja ja sõiduk rullus üle katuse. Kiirabi andis juhile kohapeal esmaabi.

Kaheksas õnnetus juhtus kella 18.35 ajal Tartus, kus 16-aastane neiu sõitis Yamaha YZF-R125 tüüpi mootorrattaga ette peateel liikunud Opel Vectra Station Wagonile, mida juhtis 32-aastane mees. Kiirabi viis mootorratturi Tartu Ülikooli kliinikumi.

Ka pühapäev on juba toonud ühe inimkannatanutega liiklusõnnetuse. Tallinnas Tartu maanteel asuva Alexela Sikupilli tankla juures sõitis 13 minutit pärast südaööd 29-aastane mees Toyota Avensisega ette peateel liikunud Range Rover Spordile, mida juhtis 49-aastane naine. Kiirabi viis Roveri juhi Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Lõuna prefektuurist on kadunud punane esikastiga traktor Т-16МГ, mis kannab riiklikku numbrimärki 4265EX

Riik tellib 83 333 euro eest uuringu, et välja selgitada karmi aktsiisipoliitika ja lokkava Läti piirikaubanduse mõjud ettevõtlusele ja laiemalt majandusele, kirjutab Postimees.

Riigi Tugiteenuste Keskuse välja kuulutatud hanke kirjelduses seisab, et riigi aktsiisipoliitika on viimastel aastatel olnud keskmisest jõulisem. See on tekitanud elanike ja ettevõtjate seas pahameelt ning suures mahus tarbimiskäitumist, mille eesmärk on aktsiisitõusude isiklikku mõju ehk teisisõnu piirikaubandust minimeerida, vahendab Postimees. See on omakorda avaldanud mõju ettevõtetele, kes aktsiisikaupu toodavad, vahendavad või müüvad. Teist laadi, kuigi ka väga oluline mõju on aktsiisil tööstuses ja mujal majanduses, kus mõni aktsiisikaup – näiteks kütus või elekter – on osa tootmissisendist.

"Vähem täpselt ja ajakohaselt teame seda, mida on aktsiisipoliitika kaasa toonud ettevõtetele ja seeläbi majandusele laiemalt. Ja kuigi me oskame seda hinnata kvalitatiivselt, on meie hinnangul kõige suurem teadmislünk just kvantitatiivses aktsiisipoliitika mõjus ettevõtetele ja majanduskeskkonnale. Käesoleva analüüsi tellimisega soovime selle lünga võimalikult põhjalikult täita," vahendab Postimees riigi põhjendust.

Hanke eesmärk on see, et tulevane poliitikakujundus oleks võimalikult teadmispõhine ja selle jaoks on tarvis võimalikult täpselt teada, mida on aktsiisipoliitika endaga kaasa toonud. Riigi Tugiteenuste Keskuse sõnul teavad nad suure põhjalikkusega seda, mis on toimunud maksude laekumises, lisaks näitavad uuringud ja erinevad andmeallikad teatava usaldusväärsusega seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine.

Hankega loodetakse, et rahandusministeeriumil ning järgmistel valitsustel ja riigikogu koosseisudel, samuti avalikkusel, on tulevikus kasutada põhjalik analüüs viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikust mõjust, hinnang tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute majanduslikule mõjule ning vastavad poliitikasoovitused, mis kõik kokku toetab olulisel määral teadmispõhisemat aktsiisipoliitikat tulevikus.

Uuringu tegijal peab olema vähemalt kolmeliikmeline meeskond, kuhu kuuluvad projektijuht, analüütik ja ekspert. Analüüsi lõpptähtaeg on 2019. aasta veebruar. 

Naiskodukaitse juhid peavad Uhtjärve ürgoru Nõiariigis laagrit, mis algas reedel ja jätkub nädalavahetusel.

"Siin kaunis Võrumaa paigas saame õppida uusi teadmisi, omandada uusi kogemusi ning vahetada varasemaid," ütles Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ning lisas, et see saab olema üks põnev, lõbus ja elamusterohke nädalavahetus.  

Juba reedel andsid meeleoluka etteaste Võrumaa ringkonna naiskodukaitsjad nii lauldes kui ka tantsides ning pealtvaatajatki said tantsusammud selgeks.

Naiskodukaitse juhtide laagrisse on kogunenud juhid kõikidest Naiskodukaitse ringkondadest üle Eesti.